Suceni mõis

Allikas: Vikipeedia
Suceni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 13

Suceni mõis (saksa keeles Sutzendorf, ka Suzzen, läti keeles Sucenu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Katriņa kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Limbaži piirkonnas Pāle vallas Būdele külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa ajalugu on kogu aeg olnud seotud Šķirstiņi mõisaga. Aastal 1492 ostis Jürgen Weipte Claus Salze tarbeks Šķirstiņi mõisa Jürgen Koskullilt ära. aastal 1492 loovutas Claus selle oma vennale Heinrichile. Aastal 1512 ostis selle mõisa Jacob Aderkas. Tema abikaasa abiellus hiljem Wolff von Schierstädtiga. Nende tütar Agneta abiellus Magnus Brümmeriga, nende tütar omakorda Johann von Tiesenhauseniga.

Aastal 1723 ostis mõisa Albert Cadaeus, kelle poeg kindral Karl Gustav von Cahdeus selle 1751. aastal 8584 taalri eest õuekohtu sekretär ja assessor von Fischerile müüs. Aastal 1780 ostis mõisa ooberst Zimmermann, selle tehingu juures on eraldi esmamainitud ka Suceni mõisa.[1] 1834. aastal müüs tema poeg selle koos Šķirstiņi mõisaga 92 500 rubla eest ooberst Carl von Sommerile. Carli surma järel pärisid mõisad tema lesk Anna ja nende lapsed. Aastal 1868 ostis Carli poeg ülejäänud pärijatelt nende pärandiosad 120 000 rubla eest välja ja sai Suceni ning Šķirstiņi ainsaks omanikuks.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal koos Šķirstiņi mõisaga 4 ja 3/4 adramaad, neile allus 106 mees- ning 121 naishinge.[3] Aastal 1641 oli nende mõisade suurus 3 ja 1/4 adramaad. 1688 oli mõisade suurus 5 ja 1/8 adramaad, aastal 1734 oli adramaid üks, aastal 1757 aga 4 ja 1/4. Aastal 1823 oli mõisade suurus 5 ja 9/20 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisadel adramaid 6 ja 8/20, aastal 1881 aga 4 ja 68/80, lisaks seitse adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 160
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 154.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 249.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 157
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 151.