Krimml

Krimml
Pindala	169 km²
Elanikke	847 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 13′ N, 12° 10′ E
	Valla asend Zell am See ringkonnas

Krimml on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas (Pinzgau piirkonnas).

Krimml asub Salzachi jõe ääres, ülemise (lääne) Pinzgau piirkonna edelaserval Tirooli piiri ääres. See asub u 54 km Mittersillist läänes ja 54 km ringkonnakeskusest Zell am Seest. Asula keskosa asub kõrgusel 1067 m merepinnast.

Läänes viib Gerlosi kuru maantee Wald im Pinzgau kaudu Tirooli Zillertali. Lõunas viib Krimmler Ache org (Krimmler Achental) oma ulatuslike alpikarjamaadega Dreiherrnspitze tippu (3499 m), mis on osa Kõrg-Tauerni Venedigeri rühmast. Lähedalasuv ratsarada üle Birnlücke kuru viib üle Alpide peaaheliku Tauferer Ahrntali Lõuna-Tiroolis (Itaalias).

Krimml on tuntud Krimmli koskede poolest, mis on populaarne turismisihtkoht. Kogulangusega u. 380 m on need kosed Euroopa kõrgeimate hulgas. Ka Salzachi jõe lähe asub Krimmlist põhja pool, kõrgusel 2300 m merepinnast.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kui arheoloogilised leiud märgivad piirkonna asustamist varasel pronksiajal ja ka Hallstatti kultuuris 8.–6. sajandil eKr, oli tänapäeva Pinzgau u 200. aastast eKr osa keltide Noricumi kuningriigist. 15. aastast eKr Rooma riiki liidendatuna kulges Rooma tee piki Krimmler Ache oja kuni Alpide peaahelikuni. Pärast Rooma riigi langust 5. sajandil saksastati ala suuresti Baieri asunike poolt.

Esialgu keskaegse Baieri hertsogkonna osana on Chrvmbel mõisa esmamainitud 1228. aasta dokumendis, kui Salzburg peapiiskopid ostsid ülemise Pinzgau piirkonna. Kihelkonnakirikut on mainitud 1244. aastal. Sel ajal oli Krimml strateegiliselt oluline peatusena marsruudil, mis ühendas Salzburgi Ahrntali ja Tirooli krahvkonnaga.

Nagu paljudel Salzburgi maadel, kus reformatsioon oli levinud, rakendati Krimmli piirkonna talupoegadele vastureformatsiooni meetmeid, mille kehtestasid vürstlikud peapiiskopid, ja mitmed protestantlikud perekonnad saadeti välja. Pärast peapiiskopkonna sekulariseerimist läks see 1815. aastal lõpuks Austria keisririigile. 19. sajandi lõpust alates sai alpiturism järk-järgult oluliseks majandusteguriks.