Windows 95

Allikas: Vikipeedia
Windows 95
Arendaja Microsoft
Esmaväljalase 24. august 1995
Viimane väljalase 4.0 (Build 950 C: OEM Service Release 2.5) / 26. november 1997
Platvorm IA-32
Suurus 50-55MB
Arenduse staatus Tarkvaralised uuendused lõppesid 31. detsember 2001[1]
Veebisait http://www.microsoft.com

Windows 95 on graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteem. Microsoft hakkas toodet müüma 24. augustil 1995[2]. See oli Microsofti suurimaid edasiminekuid võrreldes eelnevate Windowsi toodetega. Toote arenduse käigus kutsuti seda kui Windows 4.0 või selle koodnime, Chicago, järgi.

Windows 95-s on sisseehitatud Microsofti varasem eraldiseisev MS-DOS ja erinevad Windowsi tooted. Selles oli olulisi uuendusi, mida Windows 95 eelkäijal, Windows 3.1, ei olnud. Tähelepanuväärseimad uuendused olid graafiline kasutaja liides (GUI) ja üsna lihtsustatud „plug-and-play“ toetus. Veel viidi suuremad muutused läbi operatsioonisüsteemi põhikoodis, näiteks mindi 16-bitiselt arhitektuurilt üle multitegumitöövõimekusega 32-bitisele arhitektuurile.

Koos laialdase turunduskampaaniaga, Windows 95-te saatis turul suurepärane edu väljalaske ajal ja üsna pea sai sellest kõige populaarsem operatsioonisüsteem. Sellega tulid veel kaasa arvukad funktsioonid ja omadused, mis olid ka esile toodud hilisemates Windowsi versioonides, näiteks tegumiriba ja „Start“ nupp. Arvati, et Windows 95 põhjustas konkurentide (kaasaarvatud OS/2) pankrotti mineku ning mille pärast Microsoft kaevati kohtusse.

Umbes kolm aastat hiljem peale Windows 95 väljatulekut sai selle järelkäijaks Windows 98.

Arendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esialgse Windows 95 kavandi juured viivad aastasse 1992, märts[3][4][5], just pärast Windows 3.1 turule tulekut. Sellel ajal, Windows for Workgroups 3.1 ja Windows NT 3.1 olid veel arenduses ja Microsofti plaanid olid fokusseeritud Cairole (operatsioonisüsteem). Cairo pidi olema Microsofti Windows NT-l baseeruv uue-generatsiooni operatsioonisüsteem ja sisaldama endas uut kasutajaliidest ja objekti-põhist failisüsteemi aga seda ei planeeritud tootmisesse lasta enne 1994. aastat (Cairo jõudis lõpuks osaliselt turule juulis 1996 Windows NT 4.0 vormis aga ilma objekti-põhise failisüsteemita, millest hiljem arenes välja WinFS).

Samaaegselt Windows 3.1 turule tulekuga, tõi IBM samuti turule OS2/ 2.0. Microsoft mõistis, et nad vajavad uuendatud Windowsi versiooni, mis toetaks 32-bitiseid rakendusi ja multitegumitööd aga ikka suudaks joosta madalamatasemelisel riistvaral (Windows NT seda ei suutnud). Sedasi hakkaski Windows „Chicago“ arendus, mis pidi turule jõudma 1993 aasta lõpus ning selle järgi hakati seda kutsuma Windows 93. Algselt tehti otsus, et uut kasutajaliidest ei lisata, kuna seda plaaniti Cairole, ja teha ainult paigaldus, konfiguratsioon ja võrgundus lihtsamaks. Windows 93 pidi turule jõudma koos MS-DOS 7.0-ga, pakkudes kasutajale veelgi integreeritumat kogemust ja muutes teistele firmadele DOS kloonide tegemise kasutuks. MS-DOS 7.0 oli selhetkel arenduses koodnimega „Jaguar“ ja pidi valikuliselt võima joosta Windows 3.1 baasil 32-bitisel kaitstud kernelil nimega „Cougar“, et paremini võistelda DR-DOSga. Chicago projekti juhtis Brad Silverberg, kes sellel ajal oli Microsofti süsteemide osakonna vanem asepresident. Microsofti toodete plaan nägi välja järgmine:

Koodnimi Plaanitud müügile tulek Kirjeldus Väljaantud kui
"Janus"[6] Märts 1992 Windows 3.1
"Astro"[6] September 1992 Uuendus MS-DOS 5.0-le, lisades kolmanda osapoole tööriistad, et ületada DR-DOS 6.0-i omadused. MS-DOS 6.0
"Winball"[6] Windows for Workgroups 3.1
"Jaguar"[6] Juuni 1993 Järgmine tähtis real-mode MS-DOS väljalase, paremini integreeruv Windowsiga. (MS-DOS 7.0)
"Cougar"[6] Juuni 1993 32-bitine Windows 386 enchanced-mode kernelil baseeruv kaitstud MS-DOS kernel (Windows 95 VMM)
"Panther"[6] Juuni 1993 32-bitine Windowsi allsüsteem, mis suutis joosta "Cougaril", rakendades Windows NT Win32 API alamhulka aga Win32s API ülemhulka. Windows 95
"Rover"[6] Juuni 1993 Windows for Mobile Computing, baseerudes "Pantheril"
NT Juuli 1993 Uus, nullist ehitatud, Windowsi operatsioonisüsteem serveritele ja tööjaamadele. Windows NT 3.1
"Cairo" Juuli 1996 Windows NT 4.0

Esimene Chicago versiooni spetsifikatsioon sai valmis 30. septembril 1992. Cougarist sai Chicago kernel.

Beeta[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne esmast väljalaset, ameeriklastele anti võimalus proovida Windows 95 operatsioonisüsteemi Windows 95 Preview programmi raames. 19.95 dollari eest saadeti ostjatele 3.5-ed flopikettad, mille abil sai Windows 95 installida kas uuendusena Windows 3.1x-le või puhtalt tühjale arvutile. Inimesed, kes võtsid osa programmist, said ka tasuta proovida The Microsoft Networki (MSN) – võrguteenus, mis tuli kaasa Windows 95-ga. Prooviversioon aegus novembris 1995, peale mida ostjad said osta endale Windows 95 täisversiooni. Tehti mõned väljaanded, mida pole lekitatud siiani, nagu näiteks Chicago 30.

Mitmed Windows 95 beetaversioonid anti välja enne tegelikku väljaannet:

Build Kirjeldus
Build 56/58s Build 56/58s tutvustas "Start menu" prototüüpi. See jagas Windows 95 "Start menu" funktsioonid kolmeks nupuks. Tulevased Chicago ehitused koondasid need kolm üheks "Start" nupuks, mida me teame siiani.

Build 56/58 hõlmas endas uut failihaldurit, Chicago veebilehitsejat, mis jäi üsna pikaks ajaks muutumatuna Windows 95-s ja Wiindows NT 4.0-s. Build 58s sisaldas ikka programmihaldurit, mis oli olemas ka Windows 3.1-s, kuid see rakendus sai täiendust uue töölaua ja tegumiriba/Start nupu arendusega.

See ehitus hõlmas endas esmakordselt veel failide otseteid (shortcuts) (Chicagos tunti neid kui "Linke") ja parema hiireklõpsu funktsiooni, mis Windows 3.1 puudus. Veel oli selles esmakordselt pikkade failinimede tugi.

Build 73g Build 73g on järgmine lekitatud Windows Chicago ehitus. See on enamjaolt sama, mis Build 58s, kuid mõningate UI muudatustega ja võrgu sisselogimis aknaga käivitamisel.
Build 81 Build 81 järgnes Build 73g-le. Ajamärge ütleb, et see on aastast 1994 jaanuar. Kolm "Start" nuppu on kombineeritud üheks. Kuid 8 tähemärgisuurune kaustanime limiit teeb "Start Menu" osast "Accessories" hoopis "access~1". Jooksvaid programme kuvatakse ainult tegumiribal. "The briefcase UI" sai uuendatud. "My Computer" kuvatakse kui ":drives" ja võrk ":network".
Build 122 Build 122 oli esimene Chicago versioon, mida võis nimetada beeta väljaandeks. Selle kohta puudub laialdane info, kuid ajamärge näitab aega 9. juuni 1994.
Build 189 Build 189 on esimene versioon, mida võib nimetada Windows 95-ks. Ajamärge sellel on 21. september 1994. Kasutajaliides on täielikult ümber tehtud, kus see tundub ja näeb välja nagu lõplikus Windows 95 versioonis, kuid seal on ikkagi mitmed asjad alles Chicagost. "Start menu" on natuke erinev uuematest Windows 95 versioonidest.
Build 224 Build 224 on Windows 95 2. beeta versioon. Ainukese infona selle ehituse kohta on ajamärge, milleks on 8. november 1994.
Build 347 Build 347 on Windows 95 viimane beeta väljaanne. See ehitus viitab Saksa väljaandele aga installib inglise keeles. Selle versiooni ajamärkeks on 17. märts 1995.
Build 468 Build 468 on Windows 95 maikuu prooviversioon ajamärkega 11. mai 1995. See versioon on väga ligilähedane lõplikule Windows 95 väljaandele, mille tõttu neid võib isegi segamini ajada. Selles olid ka esmakordselt olemas lõpliku Windows 95 üleslaadimise ja väljalülitumise hääled.
Build 480 Build 480 on maikuu prooviversioon. See anti välja kahes keeles: inglise ja saksa.
Build 490 (Pre-RC1) Build 490 ajamärkeks on 8. juuni 1995. Ehituse numbri järgi tundub, et see viitab esmasele lõpliku väljaande kandidaadile nr. 1. See oli juunikuu prooviversioon.
Build 501 (RC1) Build 501 ajamärkeks on 21. juuni 1995. Tundub, et see on lõpliku väljaande kandidaat nr. 1.

Väljalase[muuda | redigeeri lähteteksti]

Windows 95 toodi turule suure uhkeldusega, mis sisaldas endas Rolling Stonesi 1981 singli „Start Me Up“ (viide „Start“ nupule). Laialdaselt kuulutati, et Microsoft maksis Rolling Stoneile vahemikus 8 ja 14 miljonit dollarit laulu kasutamise eest Windows 95 reklaamikampaanias. Microsofti allikate sõnul oli see pelgalt ainult kuulujutt bändi enda poolt, et nad saaks tõsta oma turuväärtust ja Microsoft maksis neile ainult murdosa sellest summast[7]. 30-minutiline promo video, tiitliga „cyber sitcom“, kus näitlesid Jennifer Aniston ja Matthew Perry, anti ka välja, et promoda Windows 95-te.

Inglismaal, suurim arvutikett PC World sai suure koguse Windows 95 kaste, plakateid ja müügimaterjale, ja paljud poeketid avasid uksed südaööl, et müüa esimesi Windows 95 koopiaid, kuid klientide arv oli tunduvalt väiksem, kui seda näitasid reklaamid. Londonis jagas Microsoft tasuta ajalehti inimestele.

USAs, Empire State Building New Yorkis pandi põlema nii, et selle värvid vastaks Windowsi logole. Kanadas, 100 meetri kõrgune loosung riputati CN Toweri külge Torontos. The Times ajalehti jagati tasuta Inglismaal, kus Microsoft maksis 1,5 miljonit dollarit nende eest.

Arhitektuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Architectural diagram

Windows 95 oli arendatud sedasi, et see oleks maksimaalselt ühilduv olemasoleva MS-DOSga ja 16-bitiste Windowsi rakendustega ning seadmete draiveritega, samal ajal pakkudes veel stabiilsemat ja paremini töötavat süsteemi[8][9]. Arhitektuuriliselt võib Windows 95-te pidada ka Windows for Workgroups' 386 ’’enchanced mode’’ evolutsiooniks. Opereeriva süsteemi madalaim tase koosneb suurest hulgast virtuaalsetest seadmete draiveritest (VxDs), mis jooksid 32-bitisel kaitstud töörežiimil ja üks või enam virtuaalset DOS masinat, mis jooksid virtuaalsel 8086 toorežiimil. Virtuaalsed seadme draiverid vastutavad füüsiliste seadmete eest (näiteks video- ja võrgukaardid), imiteerides virtuaalseid seadmeid, mida kasutavad virtuaalsed masinad või pakkudes erinevaid süsteemi teenuseid. Kolm kõige tähtsamat virtuaalset seadme draiverit on:

Virtuaalse masina haldur
Virtuaalse masina haldurit (VMM32.VXD) võib pidada Windows 95 kerneliks ja vastutav selliste ülesannete eest nagu mälu haldus, programmi tegevusete ja katkestuste käsitlemine, virtuaalseadme draiverite käivitamine ja laadimine, uute virtuaalmasinate loomine ning lõimede (threads) töö koordineerimine.
Konfiguratsioonihaldur
Konfiguratsioonihaldur (CONFIGMG) vastutab Plug and Play funktsionaalsuse rakendamise eest. See tuvastab seadmed süsteemis kasutades mitut siini ’’„enumeratorit“’’, jälgib süsteemi riistvara konfiguratsioonimuutuste suhtes. Vastutab mitmete vahendite (I/O ports, IRQs, DMA channels ja mälu) määramist seadmetele konfliktivabalt.
Paigaldatava failisüsteemihaldur
Paigaldatav failisüsteemihaldur koordineerib ligipääsu erinevatele failisüsteemidele. Windows 95 toetab koheselt FAT16 ja hilisemates versioonides FAT32 failisüsteeme (VFAT), ISO 9660 (CDFS), ja mitmeid võrgu infot saatvaid/vastuvõtvaid operatsioonidraivereid. Dünaamiline ketta puhver on tagatud VCACHE poolt. ’’Block I/O’’ allsüsteemides, päringud planeeritakse ’’Input/Output Supervisori’’ poolt. Ligipääsu kettale teostab pordi draiver või SCSI olukorras, minipordi draiver, mis töötab SCSI peal. Nagu Windows for Workgroups jookseb koos 32-bitise faili (baseerudes IFSHLP.SYS) ja ketta juurdepääsu olemasolul, I/O operatsioone võib teostada täielikult 32-bitises kaitstud töörežiimis, möödaminnes MS-DOS-st ja BIOS-st, andes olulise tõusu soorituste teostamises. Juhul kui puudub esialgne Windowsi draiver kindlale andmekandjale või seade on sunnitud jooksma ühilduvus režiimis, seljuhul ’’Real Mode Mapperi’’ port on võimeline saama sellele ligipääsu läbi MS-DOSi.

Igale Windowsi 32-bitisele rakendusele määratakse oma mälu lõik, mille suurust on võimalik muuta kui tahes suureks kui kasutaja seda soovib ja mälule väljaspool seda lõiku ei ole rakendusel võimalik ligi pääseda. See eemaldas vajaduse kindlaks määratud 64k lõikude järgi, mis olid tõsiseks takistuseks DOSis ja Windows 3.x-s ja samuti põhjustasid probleeme hiljem kuna rakendused mõnikord võisid üksteise lõike üle kirjutada. Kui Windows 3.x rakendus kokku jooksis, võis see ümbritsevad protsessid rivist välja lüüa, kuid 32-bitine rakendus ei kahjusta teiste rakenduste tööd, kui peaks ise rivist välja minema.

Win32 API on rakendatud kolme mooduli abil, igaüks koosneb 16- ja 32-bitisest komponendist:

Kernel
Kernel (KRNL386.EXE, KERNEL32.DLL ja VWIN32.VXD) annab kõrgema taseme ligipääsu funktsioonidele nagu mälu ja protsessihaldur ning ligipääsu failisüsteemile.
User
’’User’’ (USER.EXE ja USER32.DLL) vastutab erinevate kasutajaliideste komponentide joonistamise ja haldamise eest nagu näiteks ’’aknad’’, menüüd ja nupud.
GDI
’’Graphics Device Interface’’ (GDI.EXE ja GDI32.DLL) vastutab graafika joonistamise eest iseseisva seadme moel.


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Windows Life-Cycle Policy", (vaadatud 11. detsember 2012)
  2. David Segal: "With Windows 95's Debut, Microsoft Scales Heights of Hype" Washington Post, 24. august 1995 (vaadatud 8. detsember 2012)
  3. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1263.
  4. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1308.
  5. Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1310.
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 Comes v. Microsoft. Plaintiff's Exhibit 1285.
  7. Michael Gartenberg: "The Story behind "Start Me Up" and Windows 95", 22. august 2006 (vaadatud 11. detsember 2012)
  8. "How 16-Bit and 32-Bit Programs Multitask in Windows 95" (vaadatud 11. detsember 2012)
  9. "Windows 95 Architecture Components" (vaadatud 11, detsember 2012)