Marti Kuusik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Marti Kuusik
Eesti väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
Ametiaeg
29. aprill 2019 – 30. aprill 2019
Eelnev Rene Tammiste
Järgnev Kert Kingo
Isikuandmed
Sünniaeg 4. juuli 1970 (51-aastane)
Erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (2019-)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib poliitikust; sportlase kohta loe artiklist Mart Kuusik.

Marti Kuusik (sündinud 4. juulil 1970) on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik, kes oli 29. aprillist 2019 kuni 30. aprillini väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister.[1][2] Ta on Eesti taasiseseisvumise järgse aja lühima ametiajaga minister.[3]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

1988 lõpetas Kuusik Rakvere 3. Keskkooli (praeguse Rakvere Reaalgümnaasiumi) ja 1992 Tallinna Tehnikaülikooli tootmise ökonoomika ja juhtimise erialal.[1]

Marti Kuusik töötas 1992–1997 Eesti Ühispangas Rakvere kontori laenuosakonna juhina, 1997–1998 Tallinna Pangas Rakvere kontori juhatajana ja 1998–2006 Hansapangas Kesk-Eesti regiooni direktorina. 2007–2009 tegutses ta Metallihoov OÜs ja 2009–2010 UniCredit Banki Eesti filiaalis. 2010–2013 oli Kuusik ERGO Kindlustuse Põhja regiooni juht (sh alates jaanuarist 2012 ka jaevõrgu juhi ülesannetes) ja 2013–2018 Rakvere Spordikeskuse direktor. 2018. aastast oli ta Threod Systems OÜ tegevjuhi asetäitja.[4]

Äriregistri andmeil ei olnud Marti Kuusik ministrikandidaatide avalikustamise ajal ühegi erakonna liige.[5] Enda sõnul liitus ta EKRE-ga 8. aprillil 2019. [6] Äriregistri andmetel on Marti Kuusik EKRE liige alates 10.05.2019.

Skandaalid[muuda | muuda lähteteksti]

Autojuhtimine alkoholitarbimise jääknähtudega[muuda | muuda lähteteksti]

Hommikul pärast valimisi jäi Kuusik politseile vahele, juhtides autot alkoholitarbimise jääknähtudega (Kuusiku väitel mälu järgi 0,14 promilli), mistõttu ta suunati kohustuslikule liikluskoolitusele.[7]

Süüdistused perevägivallas[muuda | muuda lähteteksti]

29. aprillil 2019, mil Kuusik pidi andma ametivande, ilmus Eesti Ekspressis artikkel, milles toimetusele teadaolevatele allikatele tuginedes väidetakse, et Kuusik on olnud aastaid oma eksabikaasa suhtes füüsiliselt ja psüühiliselt vägivaldne, olles muuhulgas kahel korral purustanud naise käeluu.[8] Artiklis öeldakse, et allikateks on Kuusikute pereeluga kursis olevad, neid isiklikult tundvad inimesed. Lisatakse, et keegi neist ei tea, et veel keegi peale nende on ajakirjanikega rääkinud, ning et nendega võeti kontakti ajakirjanike initsiatiivil.[8]

Postimees avaldas samal päeval väidetava ohvri (eksabikaasa) kommentaari, mille kohaselt oli väide Kuusiku vägivaldsusest absurdne. Naine lisas, et Kuusik on väga hea isa ja sobib ministriks suurepäraselt, ja et toetab Kuusikut täielikult.[9] Hiljem saatis ta meediale täiendava pöördumise, milles kirjutab, et Marti pole mitte kunagi tema vastu vägivalda kasutanud ja tegu on laimukampaaniaga.[10] Marti Kuusik ise ütles Postimehele, et süüdistused on alusetud valed.[9] EKRE esimees Mart Helme ütles Postimehele, et rääkis telefoni teel Kuusiku endise abikaasaga, kes kinnitas, et jutud perevägivallast ei vasta tõele.[11]

Peaminister Jüri Ratas kutsus sama päeva hommikul Kuusiku ning EKRE juhtfiguurid Mart ja Martin Helme erikohtumisele, millel Postimehe andmetel pani ette, et Kuusik jätaks ametivande andmata, kuid EKRE esindajad keeldusid.[9] Hiljem ütles Ratas kommentaaris Postimehele, et küsis kohtumisel Kuusikult süüdistuste paikapidavuse kohta, kuid Kuusik oli seda eitanud. Ta lisas, et "kui need kahtlustused on tõesed, siis selline mees ei saa töötada Eesti Vabariigi valitsuses."[12] President Kersti Kaljulaid lahkus protestiks Kuusiku ametivande andmise ajaks Riigikogu saalist. Kaljulaid ütles hiljem Postimehele, et tal polnud võimalik teisti käituda, kuid lisas, et kui süüdistused peaksid osutuma alusetuks, on ta esimene, kes Kuusiku ees vabandab.[13]

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonide juhid Kaja Kallas ja Jevgeni Ossinovski saatsid samal päeval peaministrile fraktsioonide nimel kirja, milles nõutakse Kuusiku ametist vabastamist ning lubatakse vastasel juhul Riigikogus algatada Kuusiku umbusaldamine. Autorite arvates on valitsuse maine ja usaldusväärsus kriminaalasja tulemusest hoolimata kahjustada saanud ning vägivallakahtlused võivad Kuusiku muuta šantažeeritavaks, mis oleks ohuks Eesti julgeolekule. Keskerakondlasest Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et nende fraktsioon ootab ära uurimise tulemused, ja lisas, et vägivallajuhtumid on täiesti vastuvõetamatud. Isamaa fraktsiooni kuuluv endine Rakvere teatri juht Üllar Saaremäe ütles, et tunneb Kuusikut pikka aega isiklikult ega suuda süüdistusi uskuda, lisades, et politseile tuleb anda aega tööd teha.[14]

Samal päeval alustasid politsei ja prokuratuur Eesti Ekspressis ilmunud väidete kontrollimiseks kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi alusel.[15] 30. aprilli hommikul ütles peaminister Ratas intervjuus ERR-ile, et tervitab kriminaalasja algatamist, sest "selgust on ruttu vaja". Ta "tunnistas, et nagu politseil ega teistel riigiasutustel ei ole ka temal mingeid andmeid Kuusiku väidetavast vägivallatarvitamisest oma abikaasa kallal, mistõttu ei olnud tal alust ministrit tagasi lükata".[16]

Kirjanik Sass Henno avaldas Õhtulehes avaliku pöördumise Karin Kuusiku poole, milles kutsus teda üles avalikult oma lugu rääkima, et aidata perevägivalla all kannatavaid naisi. Lisaks pakkus Henno talle ajutise elamispinnana korterit ja rahalist toetust, mille allikaks oleks Karin Kuusikult oodatava loo põhjal kirjutatava raamatu müük, kui ta peaks muretsema oma eksabikaasa vastu astumisest tulenevate rahaliste ja turvalisust puudutavate võimalike tagajärgede pärast.[17]

30. aprillil teatas Kuusik, et astub valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministrikohalt tagasi.[18] Ta on Eesti taasiseseisvumise järgse perioodi lühimat aega (30 tundi) ametis olnud minister (varem oli see 14-päevase ametiajaga maaeluminister Martin Repinski).[3]

11. juunil kinnitas prokuratuuri esindaja BNS-ile, et nädal varem esitati Kuusikule kahtlustus karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb kehalist väärkohtlemist.[19]

2021. aasta mais mõistis Viru maakohus Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks. Prokurör lubas otsuse edasi kaevata.[20]

Seisukohavõtte[muuda | muuda lähteteksti]

Ametisse astumise eel kõneles Kuusik vajadusest e-valimiste süsteemi testida, et teha kindlaks selle usaldusväärsus.[21] Samuti kritiseeris ta maanteeameti prioriteedivalikut ja rõhutas vajadust ehitada neljarealiseks riigi põhimaanteed nagu Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Tallinna–Pärnu maantee: "Normaalsete teede ehitamise asemel hangitakse meil üha suuremas koguses kiiruskaameraid. Samas, olukorras, kus riigi põhimaanteed on valmis tegemata, on maanteeamet tõsimeeli kavandamas uut Rakvere-Haljala trassi. See on ebanormaalne."[22][23] Ka oli ta kriitiline EL-is samal kuul vastu võetud autoriõiguse direktiivi suhtes.[24]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Fred Püss Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk? Delfi, 06.04.2019
  2. Aleksander Krjukov. "Kuusik teatas, et astub ministriametist tagasi". ERR, 19.43. Vaadatud 20.21.
  3. 3,0 3,1 "TABEL | Repinski rekord põrmustati! Kuusik on lühima valitsemisajaga minister". Õhtuleht, 30. aprill 2019. Vaadatud 30. aprill 2019.
  4. EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik ERR, 06.04.2019
  5. Äriregistri päring (vaadatud 07.04.2019)
  6. EKRE ministrid keskenduvad valitsuses bürokraatiavastasele võitlusele ERR, 10.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  7. Toomas Sildam: "Valimistejärgsel hommikul jääknähtudega roolist tabatud uus minister Kuusik: ärge tõmmake mind võllarattale" ERR, 23. aprill 2019 (vaadatud 23.04.2019)
  8. 8,0 8,1 "Marti Kuusiku suur saladus: peretuttavad räägivad, et uus minister on väga vägivaldne ja on kahel korral purustanud oma naise käeluu". Eesti Ekspress, 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  9. 9,0 9,1 9,2 Mari Mets; Oliver Kund & Helen Mihelson. "Ratas palus EKRE juhtidelt vastse ministri väljavahetamist". Postimees, 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  10. Karin Kuusik: olen äärmiselt häiritud minu ja minu eksabikaasa vastu algatatud laimukampaaniast, Postimees, 29. aprill 2019
  11. Karel Reisenbuk. "Kuusik helistas Helme ees oma eksabikaasale". Postimees, 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  12. Urmas Jaagant. "Jüri Ratas: küsisin politseilt Kuusiku perekonnas toimunu kohta". Postimees, 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  13. Urmas Jaagant. "President Kaljulaid: mul ei olnud võimalik teistmoodi käituda". Postimees, 29. aprill 2019. Vaadatud 29. aprill 2019.
  14. Merili Nael & Hannes Sarv. "Reformierakond ja SDE nõuavad Rataselt Kuusiku ametist vabastamist". ERR, 30. aprill 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  15. Laur Viirand & Merili Nael. "Minister Marti Kuusikuga seoses alustati kriminaalmenetlust". ERR, 29. aprill 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  16. Mait Ots. "Ratas: seadus ei võimaldanud Kuusiku ametisseastumist edasi lükata". ERR, 30. aprill 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  17. "Sass Henno: Karin, ta ei löö sind enam kunagi, ma luban". Õhtuleht, 30. aprill 2019. Vaadatud 1. mai 2019.
  18. "VIDEO JA FOTOD | Marti Kuusik: astun valitsuse töörahu, oma maine puhastamise ja perekonna kaitsmise huvides ministriametist tagasi". Delfi, 30. aprill 2019. Vaadatud 30. aprill 2019.
  19. "Prokuratuur esitas Kuusikule kahtlustuse". Postimees, 11. juuni 2019. Vaadatud 11. juuni 2019.
  20. "Kohus mõistis Marti Kuusiku perevägivalla süüasjas õigeks" ERR, 28. mai 2021
  21. Hannes Sarv EKRE ministrikandidaat asub täiendavalt e-valimisi testima ERR, 13.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  22. Aarne Mäe Marti Kuusik: "On vastuvõetamatu, et valitsejad ei kaitse oma rahvast, vaid teevad piirid lahti tapjatele." Uued Uudised, 14.02.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  23. Tulevane väliskaubandusminister Kuusik: põhimaanteed tuleb valmis ehitada ERR, 12.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)
  24. Fred Püss EKRE ministrikandidaat Marti Kuusik: internetivabadust ei tohi piirata Delfi, 15.04.2019 (vaadatud 23.04.2019)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Rene Tammist
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister
2019
Järgnev:
Kert Kingo