Mariazell

Mariazell
Pindala	414 km² (2018)
Elanikke	3813 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 46′ N, 15° 19′ E
Asend Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas

Mariazelli basiilika

Mariazell on linn (Stadtgemeinde) Austrias Steiermargi liidumaa kaguosas Bruck-Mürzzuschlagi ringkonnas. Tuntud kui talispordikeskus ja palverännakute sihtkoht, asub see 143 km Grazist põhja pool. See asub maaliliselt Salza orus keset Steiermargi Alpide põhjaosa.

See on palverännukoht katoliiklastele Austriast ja naabermaadest. Austuse objektiks on pärnapuusse nikerdatud neitsi Maarja kuju, mis on tuntud imesid teinud. See toodi kohale 1157. aastal ja on nüüd kaitstud kabelis, mida kaunistavad hõbeesemed ja muud kallid materjalid. Suur kirik, mille osa kabel moodustab, püstitati 1644. aastal väiksema kiriku laiendusena, mille ehitas Ungari kuningas Lajos I pärast võitu Osmanite üle 1363. aastal.

Ajalugu

Tänapäevase Mariazelli piirkonnas pole jälgegi suurtest või kinnistest asulatest, mis pärinevad kristluse-eelsest ajast või esimesest sajandist pKr. Piirkonnas olevad arvukad illüüria ja keldi mäe- ja jõenimed, nagu näiteks Erlauf, viitavad aga nende hõimude väikestele asualadele. Halltali soolaallikad ei olnud neile rühmadele tundmatud.

16. aastaks pKr kasutasid roomlased Halltali ja Traisentali soolateid. Mõnede andmete kohaselt viis Neuhausi rooma tee.

600. aastal võtsid slaavlased avaaride juhtimisel maa oma kontrolli alla, asusid mägipiirkondadesse ja hakkasid põldu harima. Nende rahvaste laienemisest on tingitud ka mõnede linnade ja mägede nimede olemasolu tänapäeval.

1025. aastal kinkis keiser Konrad II oma vennatütrele Beatrixile, kes oli abielus Adalbero von Eppensteiniga, osa Mürztale krahvkonnast. Selle kingitusega tuli kaasa umbes 100 Hubenit, mis kuulusid tulevase Mariazelli turu territooriumile. Selle kingituse üle vaieldi üks aasta, kaasati Reichsgericht ja isegi paavst. Salzburgi peapiiskop Eberhard otsustas 1151. aastal St. Lambrechti kloostri kasuks. Tal lubati kontrollida osa Mariazelli kihelkonna territooriumist ja Aflenzi valdusest. Kuupäev 21. detsember 1157 on maha võetud paavst Hadrianus IV dokumendist, mida traditsiooniliselt tähistatakse endiselt Mariazelli asutamise kuupäevana, kuigi seda ei saa ajalooliselt tõestada.

1157. aastal tuli munk Magnus neitsi Maarja pärnapuust kujuga Zellertali ja rajas sinna esimese kabeli, mille ümber hiljem linn kasvas. Linna nimi tuleneb kirjeldusest "Maarja kambris", s.t munga kabelis.

1344. aastal ülendati Mariazell turulinna seisusse.

Aastatel 1340-1380 ehitati kirik gooti stiilis ümber.

1420. aastal tungisid Osmanitürklased esimest korda Mariazelli ning põletasid kiriku ja linna.

1474. aastal laastas linna veel üks tulekahju.

1532. aastal tulid türklased tagasi Mariazelli ja süütasid rohkem maju.

Gooti portaal

Grazerstraße

1644: abt Benedikt Pierin alustab kiriku "barokseks muutmist" ja tellimus antakse ehitusmeister Sciassiale. Pärast tema surma jätkasid ehitust mitmed teised töötajad, enne kui see 1780. aastal valmis sai.

1679: keiser Leopold I külastas pühamut ja tema saatjaskonnas olev toapoiss tõi Mariazelli katku. Hirm ja õudus said maad, kui haiguse ohvriks langes 156 linnaelanikku.

1683: Osmanite järjekordsest sissetungist tulenevad hirmud põhjustasid püha kuju ja väärispiltide saatmise St. Lambrechti, kust need hiljem samal aastal tagasi saadeti.

1742: keisrinna andis abt Eugen Inzaghile peaabti privileegid Gollradi ja Aschbachi, samuti Mariazelli malmitöökodade üle.

1782. aastal kirjutas Joseph Haydn Mariazelli basiilika palveränduritele Mariazelli missa. Missa telliti palverändurite palvel sõjaväeohvitseri vahendusel.

1786. aastal saatis keiser Joseph II oma kloostrite kaotamise käigus laiali St. Lambrechti kloostri, kust Mariazelli teenindati. Palverännakud takistati ja hiljem keelati täielikult.

1798. aastal hävitas tulekahju linna; Wiener Straße piirkond sai eriti rängalt kannatada.

1805: Kolmanda koalitsiooni sõjas toimus Mariazelli lahing, kui prantslased tungisid Austriasse.

1809: Seistes silmitsi Prantsusmaa edasitungiga Viienda koalitsiooni sõjas, viiakse kiriku aarded julgeoleku tagamiseks Ungarisse Temesvári. Mõni nädal hiljem saabuvad prantslased Mariazelli. Lahinguoperatsioonid, rekvireerimine ja saagikatkestus viivad nendel aastatel rahvaarvu massilise vähenemiseni.

1816: tekkis suur näljahäda. Ertshertsog Johann tutvustas kartulit ja istutas seda piirkonna vaestele põldudele nälja vastu võitlemiseks.

1818: ertshertsog Johann ostis Brandhofi.

1827: Mariazelli suurim tulekahju, mis põletas peaaegu kogu linna ja jättis kirikule suuri tulekahjustusi, toimus Hingedepäeval.

1828 - 1832: linn ehitati üles suurte raskuste ja kannatustega.

1892: malmivabriku tühikäigul töötav puurmasin muudeti elektrijaamaks; järgmisel aastal sai Mariazell esimest korda elektrienergiat.

1896: alustati esimese ühisveevärgi rajamist.

1898: Mariazelli malmitehas suleti.

1907: eelmisel aastal valminud Mariazellerbahn avati ühistranspordiks. Samal aastal ülendati Mariazelli basiilika Basilica Minoriks.

1911: Mariazellerbahn elektrifitseeriti.

Mälestusmärk Mariazellerbahni ehitajatele

Kalmistu sügavas lumes

1924: Algas esimene festival vastvalminud festivaliteatris.

1925: festivalid saavutasid oma kõrgpunkti. Järgnenud aastatel tõi finantslangus neile lõpu.

1928: gondlist Bürgeralpele sai esimene Austrias ehitatud funikulöör. Samal aastal laiendati veevarustust Student-Quelle ümbrusse.

1945: Punaarmee sisenes Mariazelli ja võttis majutuse 5000 mehele.

1948: Mariazell ülendati linnaks.

1955–1957: toimus kiriku üldine restaureerimine. Neil aastail ehitati ümbersõit ja uus postkontor.

1966: Kremsmünsteri kloostri isad eraldusid Schottenstifti isadest, kes olid Mariazelli kirikliku juhtimise eest vastutanud 1949. aastast. Järgnenud aastatel teostati ulatuslikke restaureerimistöid kirikus, abikloostris ja lähedalasuvas kabelis. Sel ajal ehitati ka uus roosikrantsi tee.

1976: Mariazell sai siseujula ja mõni aasta hiljem Hauptschule laienduse.

1983: paavst Johannes Paulus II külastas Mariazelli. Paavsti altar ehitati peaväljakule. Selle suure sündmuse käigus uuendati kogu linna fassaadi, kujundati ümber peaväljak ja loodi parke.

1990: tänupüha ja vabaduse palverännakud endistest idabloki riikidest tõid Mariazelli 25 000 osalejat.

1992: Kremsmünsteri benediktlased andsid palverännakute hingehoiu kohustuse üle St. Lambrechti asutajakloostri ja emakloostri hoole alla.

2004: Kesk-Euroopa katoliku päev - rahva palverännak Mariazelli tõi üle 100 000 külastaja.

2007: paavst Benedictus XVI külastas Mariazelli, et tähistada Mariazelli pühamu asutamise 850. aastapäeva.

Kultuur ja vaatamisväärsused

Magna Mater Austriae püha pilt

14. ja 15. sajandil ehitatud, kuid suurepärase barokse interjööriga Mariazelli basiilika puhul on kõige tähelepanuväärsemad selle lääneesisel olevad kolm torni. Kirikus asub Magna Mater Austriae ("Austria suur ema") oma nn Gnadenkapelles ("Armu kabel"). Püha pilt on väike Maarja puukuju 13. sajandist, mis on riietatud suurepärastesse rõivastesse ja millel on suur roll paljude Austria katoliiklaste populaarsetes jumalateenistustes.

Transport

Mariazell asub maanteel B 20, mis kulgeb Sankt Pöltenist üle Seebergi sadula Kapfenbergi Mürzi orus. Salza oru kaudu on ühendus itta kas üle Gscheidi Sankt Aegyd am Neuwaldesse, Piestingi orgu ja sealt edasi Viini nõkku (B 21) või üle Lahnsatteli Mürzi orgu ja edasi Mürzzuschlagi (B 23).

Mariazell on ka lõunapoolne lõpp-punkt Mariazelli raudteele, mis on kitsarööpmeline elektriraudtee Sankt Pöltenist. Kuid liini lõpp-peatus Mariazelli raudteejaamas asub linnakeskusest u. 1 km põhja pool. Jaam on lõpp-peatuseks ka Museumstramway Mariazell-Erlaufseele, mis on standardrööpmeline ajalooline aurutrammiliin, mis viib lähedalasuva Erlaufseeni.

Mariazelli lennujaam on erakasutuses lennujaam, mis asub Mariazellist 2 km põhjaloodes.

Sõpruslinnad

• Esztergom Ungaris
• Loreto Itaalias