Mõisaküla raudteejaam

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Endine Mõisaküla raudteejaam aastal 2011

Mõisaküla raudteejaam oli raudteejaam Viljandi maakonnas Mulgi vallas Mõisaküla linnas, Läti piiri ääres.

Endises raudteejaamas on tänini alles kaks madalat perrooni ja jaamahoone, mis praegu seisab tühjalt ning on halvas seisukorras. Pärnu–Mõisaküla raudtee demonteeriti 2008. aastal.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Auruvedur Sk-154 Mõisaküla jaama depoo ees
Mõisaküla jaamahoone
Mõisaküla raudteejaam, kevad 2005
Mõisaküla raudteejaam

Mõisaküla raudteejaam on aegade jooksul kandnud olulist rolli kohaliku piirkonna arengus.

Kitsarööpmeline raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisaküla raudteejaam tekkis seoses Valga–Ruhja–Pärnu raudtee rajamisega Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangus 1895. aastal. Esimene rong Pärnust Valka, läbi Mõisaküla, väljus 1896. aasta 5. oktoobril. Samal ajal Valga–Ruhja–Pärnu raudteega ehitati ka Laatre–Viljandi raudtee, tänu millele sai Mõisakülast oluline sõlmjaam. Esimene jaam Mõisakülast Viljandi suunal oli Laatre raudteejaam.

Sõlmjaam Laatre küla juures ehk Mõisaküla raudteejaam ehitati parun von Stackelbergi kingitud soisele maale mis täideti pinnasega. Aastal 1900 valmisid töökojad ja raudteejaama ümber tekkinud asula nimetati Laatre mõisa (Moiseküll) järgi Mõisakülaks.[1]

Raudteest jäi pärast Eesti iseseisvumist 1918. aastal Eesti Vabariigi territooriumile Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudteelõik.

Kitsarööpmelise raudtee ajastu lõppes 15. mail 1975, kui Mõisakülast lahkus viimane kitsarööpmeline kaubarong.

Laiarööpmeline raudtee[muuda | muuda lähteteksti]

Uuesti jõudis raudtee Mõisakülla suvel 1981, kui avati Tallinna–Riia rongiliin, siis oli tegu juba laiarööpmelise raudteega. Üheaegselt saabusid 17. juulil 1981 Mõisaküla raudteejaama ehitud reisirongid D1-616 Tallinnast ja uhiuus DR1A-189 Riiast.

Jaamas asus lisaks peateele kolm kõrvalteed, vagunite reservbaas ja haruteed vagunidepoosse.

Läbi Mõisaküla Tallinnast Riiga kulgenud raudtee oli pikkuselt üle 160 km lühem kui praegune läbi Valga. Viimane reisirong sõitis Tallinnast Riiga läbi Mõisaküla 20. veebruaril 1992.

1995. aastaks kujundati Tallinna–Mõisaküla raudteeliinist üks kõige kahjumlikumaid liine. Kunstlikule "sõitjate vähesusele" aitas kaasa ka suhteliselt ebamugav sõiduplaan, mille järgi oli näiteks 1995. aastal Mõisaküla–Tallinna liinil mõlemal suunal käigus vaid üks reisirong, kusjuures hommikune rong väljus Mõisakülast 04.48 [2]. Pistelised kontrollid tõestasid ka, et valdav osa sõitjaid ei ostnud piletit. Põhjuseks haruharv kontrolöride külastus rongides ning puudulik piletimüügikorraldus. 2001. aastani tegutses Mõisaküla Vagunidepoo, mis paratamatult sõltus ja vajas raudteed. Pärast vagunidepoo sulgemist 1. juunil 2001 oli raudteeliini saatus otsustatud. Viimane regulaarne reisirong saabus Mõisakülla 31. jaanuaril 1996 kell 21.06. Kaubarongid sõitsid Pärnu–Mõisaküla vahet veel kuni 2001. aastani. Mõisaküla viimane jaamaülem oli Leida Dancis. [3]

Kunagise raudtee olemasolu meenutamiseks kinkis Edelaraudtee Mõisakülale vana reisivaguni, mis jäi alles koos perroonide ja mõnesajameetrise raudteelõiguga endises jaamas.

Mõisakülale eelnes Pärnu poolt tulles Tihemetsa raudteepeatus ja järgnes juba Läti Vabariigis Ipiku (läti keeles Ipiķi; eesti keeles ka Ööbiku) raudteepeatus. Liinil Riia–Ipiku sõitis rong kuni 1997. aastani.[4]

Jaamahoone[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisakülas on asunud kokku kolm jaamahoonet. Esimene jaamahoone valmis oktoobris 1895. Vaksalihoone ehitati suure sõlmjaama vajaduste rahuldamiseks ühtse tüüpprojekti järgi sarnaselt Ruhja ja Paidega. Aegade jooksul hoonet pikendati ja sinna rajati ka noobel restoran. Jaamahoone hävitasid II maailmasõjas taganenud sakslased 1944. aastal. Selle asemele ehitati puidust ühekorruseline paviljonitüüpi hoone, mis 1980. aastatel lammutati.[5] Endise raudtee lääneküljel asub tänaseni askeetlik kivist viilkatusega puitehitis, mis on toiminud viimase jaamahoonena.[6]

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mõisakülla alles jäetud raudteelõik ja perroonid

  • Endine jaamahoone

  • Mälestuseks kingitud reisivagun

  • Endine Mõisaküla raudteejaam (2013)

  • Ülesvõetud raudtee, otse ees Läti piir

  • Mõisaküla raudteeülesõit vaatega jaama poole (2005)

  • Mõisaküla Raudteetehase hooned aastal 2013

  • Mõisaküla raudteeülesõidu valvuriputka aastal 2007 (tänaseks lammutatud)

  • Endised haruteed vagunite reservbaasi (2007)

  • Dresiin ja Mõisaküla jaama esine aastal 2007

  • Mõisaküla jaama peatee (2007)

  • Eesti ja Läti raudteepiir Mõisakülas (2007)

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Mehis Helme: Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896–1996, 1996, ISBN 9985-60-248-X, lk 11
  2. ↑ Rongide sõiduplaanid 1995a.
  3. ↑ Ärileht: "Mõisaküla jääb reisirongita", 01.02.1996
  4. ↑ Dzelzceļa līnijas Vidzemē: Rīga - Ipiķi, veebiviide
  5. ↑ Mehis Helme "Eesti Raudteejaamad" (Tänapäev 2003)
  6. ↑ EVR Kaart # Mõisaküla, invent. aeg 08.06.2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev peatus
Mogul steam locomotive icon.svg
Endine raudteepeatus 		Järgnev peatus
Pärnu–Mõisaküla raudteel:
Human-go-previous.svg Tihemetsa
Train station.svg
Mõisaküla 		Riia poole:
Ipiku Flag of Latvia.svg
Mõisaküla–Viljandi raudteel:
Laatre Human-go-next.svg


Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mõisaküla_raudteejaam&oldid=5821847"