Mine sisu juurde

Sk (auruvedur)

Allikas: Vikipeedia
Ehitaja: AS Franz Krull, Tallinn, Eesti
Tootmisaeg: 1931-1940
Tootmisarv: 16
Säilinud:
Tüüp: Auruvedur
Kütus: Põlevkivi
Rööpmelaius: 750 mm
Pikkus: 13250 mm
Laius: 2250 mm
Kõrgus: 3350 mm
Tühimass/täismass: 28 / 32 tonni
Kiirus: 45 km/h
Silindreid: 2 (380 x 450 mm)
Katla aurusurve: 13 atm
Veetagavara: 6 tonni
Põlevkivitagavara: 8 tonni

Sk tähistab Tallinnas, AS Franz Krulli tehases valmistatud kitsarööpmeliste auruvedurite seeriat. Tegemist on esimese ja seni ainsa Eesti Vabariigis toodetud auruveduriga. Kokku toodeti 16 vedurit, millest tänaseks ei ole säilinud mitte ühtegi.

Tootmise algus

[muuda | muuda lähteteksti]
Sk-154 Mõisaküla depoo ees.

Aastal 1930 esitas Riigi Raudteevalitsus AS Franz Krullile tellimuse kümne kitsarööpmelise põlevkiviküttel auruveduri ehituseks. Veduri projekt telliti Saksamaal, Berliinis asunud tolleaegsest tuntud auruvedureid tootvast A. Borsigi tehasest. 1931 märtsis jõuti esimeste katsesõitudeni ning sama aasta aprillis anti esimene vedur (Sk-151) ametlikult tellijale üle, ülejäänud üheksa vedurit valmisid ning anti üle sama aasta jooksul.

30. mail 1934 lubas Vabariigi Valitsus Raudteevalitsusel tellida veel kolm vedurit koos tendritega[1], mis valmisid aastal 1935 ning aastal 1940 valmis (Eesti NSV-s, tehas kandis nime "Punane Krull") veel kolm vedurit. Aastal 1940 valminud vedurid kandsid ees suurt viisnurgamärki ning "Punase Krulli" embleeme.

Toodetud vedurid

[muuda | muuda lähteteksti]
Sk-155 sõitis 1936. aastal Võhma-Olustvere raudteelõigul rööbastelt välja.

Vedurite nimetähised on esitatud valmistamise järjekorras.

Aastal 1931 valminud:

  • Sk-151
  • Sk-152
  • Sk-153
  • Sk-154
  • Sk-155
  • Sk-156
  • Sk-157
  • Sk-158
  • Sk-159
  • Sk-150

Aastal 1935 valminud:

  • Sk-160
  • Sk-161
  • Sk-162

Aastal 1940 valminud ("Punane Krull")

  • Sk-163
  • Sk-164
  • Sk-165
  • Raudruuna sünd. Esmaspäev, 27. jaanuar 1935, nr. 4, lk. 4.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]