Lohusalu
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2009) |
| Lohusalu | |
|---|---|
.jpg) | |
| Pindala |
2,1 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
213 (31.12.2021)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
4456[3] |
| Koordinaadid | 59° 24′ N, 24° 12′ E |
  | |
 | |
Lohusalu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas Lohusalu poolsaarel.
Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (Loensal).[viide?]
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 193 inimest. Neist 177 (91,7%) olid eestlased.[4] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 219.[viide?]
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Lohusalu piirneb kagus Laulasmaaga, sealhulgas Heliküla suvilapiirkonnaga.[viide?]
Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud moreensaarest, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar.[viide?]
Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendik Lohusalu Põllumägi (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.[viide?]
Lohusalu poolsaare lääneosa lähedal asub tilluke Nabe saar.
Poolsaarest edela poole jääb Lahepere laht, kirde poole Lohusalu laht. Lohusalu lahe ääres on väga kena liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand. Mõlemas rannas ja ka metsa all on palju rändrahne.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad mustikad. Rannal leidub rohkesti merihumurit ja kuldlehist kibuvitsa, samuti randmaltsa, liiv-merisinepit, harilikku kukemarja, odalehist maltsa ja liiv-vareskaera ning pisut rand-ogamaltsa ja merikapsast. Kasvab ka humallutsern, sirplutsern, harilik kikkapuu ja nõmm-liivatee.[viide?]
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla on esimest korda mainitud 1480. aastal (Loensal).[viide?]
Küla põhiline elatusallikas oli kalapüük. Seal asus kalurikolhoos Nord, millest 1972 sai Kirovi-nimelise kalurikolhoosi osakond Nord. Lohusalus oli kalasadam ja suitsutustsehh. Püüti merilesta.[viide?]
Lohusalus asus NSV Liidu piirivalvevägede Balti piirivalveringkonna 10. piirivalvekordoni Lohusalu tehnilise vaatluse post.[5]
Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna läheduses. Sinna ehitati terve elamukompleks koos spordikompleksiga. Seal on peetud Eesti–Vene riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti valitsuse istungeid. Konverentsisaal mahutas 200 inimest. Tänaseks on riik kompleksi müünud ettevõtja Toomas Toolile, hoone ise on aga hüljatud. Hävinud on pannood nii puhkekodus kui ka tervisekeskuse ujulas. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsusele.[viide?]
Pansionaadi juures olevates suvilates puhkasid Eesti NSV valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks Paul Keres ja Jaan Talts).[viide?]
Lohusallu on rajatud palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju, muuhulgas käib hoogne kinnisvaraarendus. Ehitatakse liivikuile, pansionaadi liivaranda on rajatud asfalttee koos valgustusega 800 meetri ulatuses. Järjest enam väheneb juurdepääs mereäärsele supelrannale.[viide?]
Küla lähedal asub meremärgina (reeperina) tuntud graniitrahn.[viide?]
Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses reisilaeva Josif Stalin vrakk, mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja Lohusalu madal, vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel Lohusalu lahes. Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku Fennia vrakk. Laev vedas Tallinna tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.[viide?]
Lohusalus on asunud kauplus ning trahter, mõlemad on suletud. Lähim kauplus asetseb Laulasmaal.[viide?]
1. juulil 2009 saabus laulupeo tuli Lohusalu sadamasse.[viide?]
Lohusalus oli Lohusalu Lasteaed-Algkool, kus harrastati siidimaali. Kool suleti, kui 2007. aastal valmis uhiuus koolihoone Laulasmaal.[viide?]
Sadamas on merele ehitatud tantsulava. Jahisadamale anti 2002. aastal sinilipp. Sadamat külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.[viide?]
Lohusalu küla läbib Keila-Joalt Kloogarannani kulgev rahvusvaheline Lohusalu õpperada ehk Eurorada. See matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas.
Harri Otsa on kirjutanud 1982. aastal "Lohusalu laulud" instrumentaalansamblile.[viide?]
Enne 2017. aasta haldusreformi kuulus küla Keila valda.[viide?]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 4.10.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Lohusalu tehnilise vaatluse post Keila vallas Harjumaal, Projekt "Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs". Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Lohusalu – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis