Ohtu
| Ohtu | |
|---|---|
.jpg) Ohtu mõisa peahoone | |
Pindala: 29,5 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 156 (31.12.2021)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 5628[3] | |
| Koordinaadid: 59° 17′ N, 24° 22′ E | |
  | |
 |
Ohtu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Ohtu nime on arvatud pärinevat karu tähistavast soome-ugri sõnast, mis on näiteks soome keeles säilinud kujul ohto.[4][5]
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 152, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 167 inimest ja 2021. aasta rahvaloenduse andmeil 156.[6][7] Külas elab samas ka inimesi, kes ei ole Ohtut oma elukohana registreerinud, kuid osalevad küla arengus.
Hajaasustusega külas on talukohti 78, neist 60-s elatakse aasta läbi, 18 on pärast põliselanike surma jäänud järgmisele põlvkonnale suvekoduks või on müügis. Lisaks on külas 1970. aastatest kolm korrusmaja 11 korteriga.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla minevik ja ka tänapäev on seotud küla maadel asuva Ohtu mõisa (Ocht) nimelise rüütlimõisaga.
Taani hindamisraamatu järgi (1241:Henksel) oli varem Ohtu asunduse kohal 20 adramaa suurune küla, mis Poola-Rootsi sõdade ajal tühjenes. Samasse paika 17. sajandi algul rajatud mõis on saanud nime Ohtu vabatalu järgi (1534:Ochter). Rootsi võimu ajal läänistati mõis Nils Jönsson Krämerile. Tõelise Ohtu looja on Christoph Heinrich von Kursell. Mõisa hakati ehitama juba 1760. aastatel, aga ametlikult hakkas mõis kuuluma Kursellile 1775. aastal. Viimane ametlikult kinnitatud Ohtu mõisnik oli Gottlieb von Meyendorff, kes lahkus oma perega Eestist 1918. aastal ja suri Dresdenis 1923. aastal.[8]
Parun Conrad Meyendorff asutas 1871. aastal Ohtusse vallakooli. Õppetöö toimus Uuetoa teomajas. 1872. aastal ehitati uus koolimaja valla keskele, Kuusikule. 1920. aasta 3. novembril kolis kool Ohtu mõisa. Saksa okupatsiooni ajal asus mõisas lühikest aega ka haigla.[8]
1913. aastaks olid vabaks ostetud Mäe, Saueaugu, Aru, Sulu, Rõõmu, Rängu, Väike Pupsu, Suur Pupsu, Männiku, Kruusimäe, Lauka, Vidurisaun, Vähevere, Härjasilla, Kaasiku, Rehe, Hanseni, Makima, Taga-Sauna, Viduri-Sauna, Alliksauna, Rõngusauna, Väljaotsa ja Matsi talu. 1920. aastal toimus maareform ja mõisamaade jagamine. Tekkis rida uusi talusid, seda eriti mõisa ümbruses. Kujunes Ohtu asundus ja küla. 1940. aastatel oli paikkonnas kolm alajaotust: Ohtu asundus, Ohtu I küla, Ohtu II küla.[8]
1949. aastal asutati Ohtu asunduses kolhoos Ohtu Jõud ja külas veel lühikeseks ajaks ka kolhoos Ohtu Lootus. 1950. aasta detsembris liideti Ohtu Lootus Nahkjala külas tegutsenud kolhoosiga Külvaja. Liitkolhoosi nimeks sai Ühine Jõud. 1971. aasta jaanuaris ühendati kolhoos Vasalemma sovhoosiga.[8]
1970. aastate alguses likvideeriti Ohtu algkool ja raamatukogu. Stagnatsiooniaastate lõpul lõpetas tegevuse kümneid aastaid külarahvast teenindanud külapood. Uue aja tulekul asutati külas Vasalemma sovhoosi kohaliku osakonna baasil ühistu Ohtu Suurtalu, mis aga peatselt pankrotistus.[8]
Aastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.
Külas asub 1930 pühitsetud Ohtu kalmistu. Seal on Ohtu soo, kus on soosaar (Ohtu linnamägi), mis on arvele võetud kultuurimälestisena.
Seltsitegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Ohtu Külaselts käib koos Ohtu külatoas. Külaselts korraldab ja tähistab ühisüritusi, s.h kokkutulekuid, talgupäeva, vabariigi aastapäeva, vastlapäeva, Ohtu küla laste maaelulaagrit, külatoas käib koos saviring. Külaseltsi eestvedamisel korraldatakse iga viie aasta tagant Ohtu küla kokkutulekuid. Külaplats on korrastatud ja seal asub lõkkeplats, külakiik, madalaseiklusrada, laste mänguväljak, jõulinnak, palliplats, betoonist lauatenniselaud. Lisaks rattahoidjad, istepingid ja prügikastid.
Küla häälekandjaks on kaks korda aastas paberil tasuta küla postkastidesse ilmuv Ohtu Leht.[9] Ohtu Motoklubi on eri vanuses motohuvilisi koondav mittetulundusühing. Ohtu Loodusselts on küla looduskeskkonda kaitsev mittetulundusühing.[10]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 16.10.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Paul Alvre. Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed. Keel ja Kirjandus, 1985, nr 2, lk 96–97
- ↑ ohto, Karjalan kielen sanakirja. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus.
- ↑ "Statistikaameti andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 28. augustil 2013.
- ↑ "RLV004: EESTLASTE ARV JA OSATÄHTSUS ELUKOHA (ASULA) JÄRGI (2000, 2011, 2021)". PxWeb. Vaadatud 5. veebruaril 2026.
- 1 2 3 4 5 "Ajalugu - Ohtu küla". 12. august 2022. Vaadatud 5. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]
- ↑ "Ohtu ajalehed - Ohtu küla". 16. mai 2023. Vaadatud 5. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]
- ↑ "Seltsid - Ohtu küla". 12. august 2022. Vaadatud 5. veebruaril 2026.[alaline kõdulink]