Kurkse
|
See artikkel on Eesti asulast; Eesti laeva kohta vaata Kurkse (laev) |
| Kurkse | |
|---|---|
 | |
Pindala: 14,2 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 34 (31.12.2021)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 3682[3] | |
| Koordinaadid: 59° 17′ N, 24° 2′ E | |
  | |
 |
Kurkse on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas, Paldiski lahe ja Kurkse väina rannikul. Kurkse küla rannik jääb Pakri hoiuala piiresse.
Külas asub Kurkse sadam, mis on 50 kaikohaga avar ja loodest muuliga varjatud paadisadam. Sadama kaudu on ühendust peetud Väike-Pakri saarega.[4] Sadamas asub mälestusmärk Kurkse suurõnnetuses hukkunutele. Sadama lähistel asub ka endise Kurkse kordoni hoone.
Küla kagupiir jookseb osaliselt mööda Saeveskikraavi.
Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla rajasid rootslased, 16. sajandil allus Padise kloostri vakus (esmamainitud 1562. aastal kui Kurkus). Küla sai kaasavarana ühele von Rammi tütrele. Seeläbi kuulus Kurkse Padise kloostri alla, kus see jäi ainsaks rootsikeelseks külaks.[5] Hiljem oli seal ka poolmõis.[4]
1725–1726 olid Kurkse küla talupojad Maeh Jürgen, Rassi Maltz, Claso Bent, Perna Siem ning Nurcka Jahn kinnitati pooladrikuteks. Veerandadrikuteks jäid Sogna Matz, Jürri Matz, Matzo Thomas, Thoma Adam, Jürri Siem ning Pello Matz. Lab Andres Hans oli kubjas ja Kerdi Jaack karjus. Külas elas 7 peremeest, 9 perenaist, 12 tööjõulist perepoega ja sulast, 12 tööjõulist peretütart ja teenijatüdrukut, alaealisi poisse ja tüdrukuid vastavalt 22 ning 27, vanu mehi 7 ja naisi 8. Kokku 104 hinge. Küla suuruseks loeti tööjõuliste elanike arvu järgi 4 adramaad.[6]
1850. aastal elas Vihterpalus ja Kurkses kokku 350 rootslast. 1870. aastal käisid Kurkse lapsed Risti Koolis ja vaid mõned üksikud oskasid eesti keelt. "Lapsed, kes juhtusid vahetunnis mõne sõna rootsi keeles rääkima, jäeti söögist ilma või pandi karistuseks nurka," jutustasid vanakesed hiljem oma kooliajast.[5]
Rootslaste vakustes – Vihterpalus, Kurkses, Ranna vakuses ja Suur-Pakril oli raske leida adratalu, kus elanuks vaid üks pere.
Kurkse on põline rannaküla, mis koosnes kahest osast: Suur-Kurksest ja Väike-Kurksest. Küla asub rannarootslaste asutusalal, siis küla tuntakse ka nimega Kurks. Enne teist maailmasõda elas külas mitu rannarootsi algupära perekonnanime kandvat peret. Enne sõda oli Kurkses ligi 30 majapidamist.[7]
Kurksest mobiliseeriti Nõukogude armeesse 15 meest, neist langes või jäi kadunuks 8 meest. Osad olid ka Saksa armees ning 1 Soome armees. Enamikul ellujäänuist õnnestus põgeneda Rootsi. Kurksest lahkusid sõjapäevil mitmele poole Rootsi ja osalt edasi Ameerika mandrile.[6]
11. septembril 1997 leidis aset Kurkse suurõnnetus, kui Kurkse väina ületamisel uppus või suri alajahtumisse 14 Balti rahuvalvepataljoni staabikompanii luurerühma liiget. 1998. aasta septembris püstitati hukkunud rahuvalvajate mälestuseks Kurkse sadamasse mälestuskivi.[8]
Kurkse kool
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kurkse kool
1901. aastal asutati Kurkses Eesti-Rootsi ühendatud kool. Koolimaja ehitati Rootsi Seltsi toetusel elanike poolt. Kurkse valla ühendatud kool asutati 1908. aastal Rootsi Seltsi toetusel venekeelse õppekeelega, eestlasi õpetas eestlane ja rootslasi rootslane. Vene ajal oli kool haledas seisus, õpetajate palgad madalad ja kolmeaastases koolis oli õppekeeleks vene keel.[5] 1918. aastal ühendati Kurkse kool Risti kooliga, sel ajal asus Risti kool apostliku-õigeusu koguduse majas. 1920. aastal viidi rootsikeelne klass Vihterpalusse üle. Hiljem avati Kurkse kool täieliku rootsi õppekeelega. Vallakoolina tegutses Kurkse kool 1919–1920. Väheste õpilaste arvu tõttu suleti aga kool ja vald pani 1924. aastal hoone müüki. Hiljem ostsid rootslase koolimaja ja rajasid sinna erakooli. 1929. aastal toimunud arutelu põhjal muudeti kool kakskeelseks ja 1932. aastal töötas Kurkse kool Risti kooli paralleelklassina.[9]
Kurkse mõis
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Kurkse mõis
Kurkse poolmõis asub kõrgel mere kaldal (saksa k Kurks). Poolmõis asutati tõenäoliselt 19. sajandil ning kuulus kuni mõisaajastu lõpuni von Rammide aadliperekonnale. Mõisa peahoone ei ole tänapäevani säilinud. Alles on vaid park ning mõned tugevalt ümber ehitatud kõrvalhooned ja nende varemed. Säilinud on ka läänest mõisasüdamesse suundunud 600 meetri pikkune sihitee, mis algselt viis otse peahoone ette. Ajalooliselt kuulus mõis Harjumaa Risti kihelkonda.[10]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kurkse küla (Korkis) 1934 -
Kurkse küla (Korkis) 1934
_SLS_443_15_-_1934.jpg)
_SLS_443_16_-_1934.jpg)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Kurkse vald
- Harju-Risti kihelkond
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 Eesti Entsüklopeedia. "Kurkse". Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Viktor Aman (1992). Raamat Eestimaa rootslastest. Rootsi: Argo.
- ↑ 6,0 6,1 Heino Ridbeck (2003). Padise läbi aegade.
- ↑ MTÜ Audevälja Arenduskeskus. "Risti kihelkonna ajalooalbum". Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ "Kurkse tragöödiat meenutab mälestuskivi" Õhtuleht, 12. september 1998
- ↑ MTÜ Audevälja Arenduskeskus. "Risti kihelkonna ajalooalbum". Vaadatud 02.04.2020.
- ↑ "Kurkse poolmõis".