Hatu
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2025) |
Hatu | |
---|---|
![]() | |
Pindala: 88,7 km² (2020)[1] ![]() | |
Elanikke: 62 (31.12.2021)[2] ![]() | |
| |
EHAK-i kood: 1782[3] ![]() | |
Koordinaadid: 59° 12′ N, 23° 56′ E | |
![]() |
Hatu on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et Hatu nimi on tulnud läänemeresoomlaste mehenimest Atu.[viide?]
Taani hindamisraamatu suures Eestimaa nimistus on Attoli küla (Attol, par. Keykel, kyl. Vomentakæ) esmamainitud 1242. aastal. 1257. aastal kuulus küla (Atten) Heinricus de Kiwelele (eestipäraselt Hendrik Kiviloolt). 1293 andis Taani kuningas sealsed maad ja ka Vihterpalu maad Lihula nunnakloostrile. Nii läks Hatu küla Lihula ordu komtuuri valdustesse. 1402 nõustus Taani kuningas Padise mungakloostri munkade palvega anda need maad neile, palve rahuldati.[viide?]
1613. aastal kinkis kuningas Karl IX osa Hatu külast rüütel Lars Svenssonile. Talle kuulus 3 ja pool adramaad haritavat põldu ja veel mõni väiksem maatükk. Maa päris tema poeg Gabriel Larsson Silfwerarm, kes asutas ka esimese-algse mõisa. Gabrielile kuulus juba 6,5 adramaad.[viide?]
1622. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav Adolf Hatu küla kõrval oleva Padise kloostri ja mõisa Riia linnapeale Thomas Rammile.[viide?]
18. sajandil krahv Ludwig August Mellini koostatud kaardi järgi paiknes Hatu küla (Hatto külla) Kaldamäe oja (Kaldama) läänekaldal ja Hatu mõis (Hattokül) Kaldamäe oja idakaldal. Nende vahel paiknes vesiveski. 1792. aastal veski põles ja tuld võtsid ka lähedal asuvad talud. Legend räägib, et tegemist oli tahtliku süütamisega, et mõis saaks omale viljakamad maad ning vahetuseks anda talupoegadele asendusmaad soistele aladele.[viide?]
Aastatel 1992–2017 kuulus küla Padise valda.[viide?]
Küla nimed
[muuda | muuda lähteteksti]- Attol (1241)
- Atten
- Atenbocke (1317), nimi tähendab saksa keelest tõlgituna Hatujärve (hiljem ka Ängelma või Engelma järv). Järv on kantud veel NSV aegsetele kaartidele, kuid hiljem maaparanduse ja kuivendustööde tõttu hävinud.
- Atten, Atto
- Attho
- Hatto (1620.)
- Hattokyll (1684)
- Hattoküll (1694)
- Attokülla[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 30.09.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Jakson, Mati 1991. Hatu küla ajaloost. Tallinn: Eesti Muinsuskaitse Selts