Mine sisu juurde

Lehola

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib külast; Eesti orienteerumisklubi kohta vaata artiklit Viljandi Orienteerumisklubi Lehola; perekonnanime kohta vaata artiklit Lehola (perekonnanimi)

Lehola

Pindala: 6,4 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 405 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 4211[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 18′ N, 24° 19′ E
Lehola (Eesti)
Lehola
Kaart

Lehola on küla Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Aastatel 1992–2017 kuulus küla Keila valda.

Lehola küla asub Keila–Haapsalu maantee ääres. Leholast voolab läbi Lehola oja. Naaberkülad on Ohtu, Kulna, Luuri, Niitvälja ja Klooga. Küla asub umbes 5 kilomeetri kaugusel Keilast ja 30 kilomeetri kaugusel Tallinnast. Leholas on bussipeatus, kahe kilomeetri kaugusel on Kulna raudteejaam ja nelja kilomeetri kaugusel Niitvälja raudteejaam. Külas Laulasmaa Kooli Lehola koolimaja, kus on lasteaed-algkool, jalgpalli- ja korvpalliväljak ja Lehola raamatukogu.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 445 inimest. Neist 363 (81,6%) olid eestlased.[4] 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 537.

Lehola kool

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Lehola Kool
Lehola koolimaja

Lehola Lasteaed-Algkool avati 1987. aastal. Kuni 2000/2001. õppeaasta lõpuni töötas kaks lasteaiarühma ja 4-klassiline algkool. Alates 2003/2004. õppeaastast oli kool 6-klassiline ja 2004. aasta sügisel lisandus veel ka kolmas lasteaiarühm. 2008. aastal avati Karjakülas kooli filiaalina lasteaia liitrühm. 1. septembril 2017 liideti Lehola Kool Laulasmaa Kooliga ja see on Laulasmaa Kool Lehola õppekoht.

Lehola mõis

[muuda | muuda lähteteksti]

Lehola mõis (saksa keeles Lehhola) asutati arvatavasti 1620. aastatel. Mõisa esmaomanik oli Caspar Krämer. Peahoonest ida pool asub suur park, mis erandlikult ei paikne mitte hoone taga, vaid vasakul küljel. Mõisa suundus kaks teed. Tallinna–Keila–Haapsalu maanteelt suundus 300 meetri pikkune sirge sihitee otse peahoone keskteljele. Teine tee viis mõisasüdamest mööda pargi põhjakülge Ohtu–Niitvälja teele. Selle ääres paiknes ka mõisa tuulik. Teise maailmasõja järel oli mõisa peahoone kasutusel majandi kontorina ning hiljem kohaliku raamatukoguna. 1999. aasta tulekahju muutis hoone varemeiks, jättes alles vaid kaks korstent ja välisseinad.

Leholast pärit isikuid

[muuda | muuda lähteteksti]