Alsunga piirkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alsunga piirkond

läti Alsungas novads

Vapp

Pindala: 190 km²
Elanikke: 1289 (1.01.2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 6,8 in/km²
Keskus: Alsunga
Alsungas novads karte.png

Alsunga piirkond (läti: Alsungas novads) on 1. järgu haldusüksus Lätis Kuramaal. Piirkond piirneb Kuldīga piirkonna Ēdole, Īvande ja Gudenieki vallaga, Pāvilosta piirkonna Saka vallaga ning Ventspilsi piirkonna Jūrkalne ja Zirase vallaga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1935 oli Alšvanga valla pindala 240 km² ja seal oli 3365 elanikku.[2] 1945 moodustati selle aladele Grāveri, Bērzkalni, Kraumaņi ja Alšvanga külanõukogud, vald ise aga likvideeriti aastal 1949. Aastal 1950 sai Alsunga töölisasula staatuse, aastal 1961 kujunes sellest aga alev. Samal aastal liideti aleviga likvideeritavad Grāveri ja Kraumaņi külanõukogud, mis moodustasid Alsunga alevi maaterritooriumi. Aastal 1997 liideti sellega osa Jūrkalne külanõukogu maadest, maaterritooriumi koosseisu läks aga osa Gudenieki külanõukogust.[3] Aastal 1991 kaotas Alsunga alevi staatuse, Alsunga alevi maaterritoorium ja Alsunga küla ühendati aga Alsunga vallaks. Piirkond moodustatigi 2009. aastal Kuldīga rajooni Alsunga vallast.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond asub Lääne-Kurzeme kõrgustikul, lääneosa ka Rannikumadalikul. Tähtsaimaks jõeks on Užava jõgi. Suurim järv on 76 hektari suurune Zvirgzdi järv.

Kaitsealused objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Alsunga linnus, Alsunga katoliku kirik, selle orel, Kalniņi muinaskalmed, Todaiži (Leiškalni) linnamägi ja selle juures asuv asulakoht ning linnamägi Dižgabalkalnsi mägi.[4] Kohaliku kaitse all on Jaungaiļi muinaskalmed ehk Päikesemägi, Ķīši muinaskalmed, Mazreģi keskaegne kalmistu ja Grīnbergi muinaskalmed.[5]

Looduskaitse all on piirkonnas arvukalt nimetuid põlispuid. Piirkonda jäävad 174 hektari suurune Diļļese luha hoiuala, 79 hektari suurune Alsunga metsade hoiuala ja 688 hektari suurune Užava ülemjooksu hoiuala.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Alsunga piirkond on rahvaarvu väiksuselt Läti teine 1. järgu haldusüksus. 2010. aasta alguses oli rahvaarv 1623. Piirkond on osa suitide asualast.

Arvestuslikel andmetel oli 1. jaanuaril 2011 Alsunga piirkonna elanikest lätlasi 95,34%, leedulasi 1,47%, venelasi 1,35% ja muust rahvusest inimesi 1,84%.[7]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[8]
Almāle mazciems 47 (2019)
Alsunga lielciems 54 (2007)
Balande mazciems 21 (2005)
Bērzkalni skrajciems 10 (2005)
Būcmaņciems skrajciems 10 (2015)
Dienvidstacija mazciems 14 (2005)
Reģi skrajciems 84 (2005)
Ziedlejas mazciems 20 (2005)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 2.06.2019.
  2. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  3. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 15.02 2018
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 15.02 2018
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 15.02 2018
  7. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2011. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  8. 8,0 8,1 Vietvārdu datubāze

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]