Mērsragsi piirkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mērsragsi piirkond

läti Mērsraga novads

Pindala: 109 km²
Elanikke: 1521 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 14 in/km²
Keskus: Mērsrags
Mērsraga novads LocMap.png

Mērsragsi piirkond on 1. järgu haldusüksus Lätis Kuramaa kirdeosas Liivi lahe rannikul. Piirneb Roja, Talsi ja Engure piirkonnaga ning Engure järvel Tukumsi piirkonnaga.

Piirkonna pindala on 109 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1712 inimest.[2] Aastal 2011 moodustasid piirkonna elanikest lätlased 92,7 % ja venelased 3,9 %.[3] Piirkonna keskus on Mērsragsi küla, haldushoone asub aadressil Lielā iela 35.[4]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Pinnamood[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkond paikneb Rannikumadaliku Engure tasandikul. Kõrgeim punkt asub piirkonna idaosas ja ulatub 20 m üle merepinna.

Jõed[muuda | muuda lähteteksti]

Järved[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonda jääb suurem osa Engure järvest (22,22 km² 40,46 ruutkilomeetrist).

Looduskaitse[muuda | muuda lähteteksti]

Mērsragsi tuletorni juurde jääb kaks looduskaitsealust põlist tamme. Enamik valda jääb Engure maastikukaitsealale. Suurem osa piirkonna rannikust jääb Riia lahe läänekalda kaitstavale merealale.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mērsragsi vald loodi 1918. aastal Engure metsakaitsevalla baasil. 1935. aastal oli valla pindala 71,7 km2.

1945. aastal loodi Mērsragsi vallas Mērsragsi külanõukogu ja Ķūļciemsi külanõukogu. Aastal 1949. vald likvideeriti. 1954. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Upesgrīva külanõukogu, Mērsragsi külanõukogu alla kuulunud kolhoosi «Plēsums» ala liideti aga Ķūļciemsi külanõukoguga. 1961. aastal liideti osa Mērsragsi külanõukogust Vandzene külanõukoguga. 1963. aastal liideti Mērsragsi külanõukoguga Ķūļciemsi külanõukogu kolhoosi 1. Maijs maad. 1990. aastal reorganiseeriti külanõukogud valdadeks.[6]

2008. aastal ühendati Mērsragsi vald Roja vallaga Roja piirkonnaks.[7]

2010. aasta jaanuaris otsustati Mērsragsi elanike koosolekul eralduda Roja piirkonnast ja luua Mērsragsi piirkond.[8] 2010. aasta septembris toetas seimi esimesel lugemisel haldusüksuste ja asulate seaduse muutmist, nähes ette Mērsragsi piirkonna loomise. Eraldi Roja ja Mērsragsi piirkondade volikogude valimised planeeriti 30. oktoobriks 2010, kuid need toimusid alles 18. detsembril 2010 [9].

Aastal 2012 oli piirkonnas 1800 elanikku.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Mērsragsi tuletorn.[10] Kohaliku kaitse all on Mērsragsi kirik koos sealse oreliga.[11]

Asulad[muuda | muuda lähteteksti]

Piirkonna külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [12]
Alksnāji mazciems 20 (2018)
Ķipati mazciems 45 (2018)
Mērsrags lielciems 1532 (2015)
Upesgrīva vidējciems 93 (2018)

Ülejäänud piirkonna elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. [1] Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.01.2016
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Mērsraga novads
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 05.09 2017
  6. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. A/S Preses nams, Rīga, 2001-2002 ISBN 9984-00-412-0
  7. Roja piirkonna volikogu istungi protokoll (14.10.2008)
  8. Mērsraga iedzīvotāji nolemj izstāties no Rojas novada
  9. Keskvalimiskomisjoni koduleht
  10. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
  11. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 05.09 2017
  12. Vietvārdu datubāze, vaadatud 23.02 2019
  13. Vietvārdu datubāze, vaadatud 23.02 2019

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]