Hispaania haldusjaotus

Allikas: Vikipeedia

Hispaania on halduslikult jaotatud autonoomseteks piirkondadeks, provintsideks ja valdadeks. Lisaks on igal autonoomsel piirkonnal õigus moodustada maakondi (comarcas).

1. järgu haldusüksused[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmises tabelis on toodud Hispaania autonoomsed piirkonnad ja autonoomsed linnad koos keskustega:

Nimi Keskus
 Andaluusia Sevilla
 Aragón Zaragoza
 Astuuria Oviedo
 Baleaarid Palma de Mallorca
Baski autonoomne piirkond Baski Vitoria-Gasteiz
 Castilla-La Mancha Toledo
 Castilla-León Valladolid
 Ceuta
 Extremadura Mérida
 Galicia Santiago de Compostela
 Kanaari saared Las Palmas de Gran Canaria
 Kantaabria Santander
 Kataloonia Barcelona
 La Rioja Logroño
Madridi autonoomne piirkond Madrid Madrid
 Melilla
Murcia autonoomne piirkond Murcia Murcia
 Navarra Pamplona
Valencia autonoomne piirkond Valencia Valencia

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

197. aastal eKr, Rooma Impeeriumi okupatsiooni ajal, jagati Pürenee poolsaar kaheks poliitiliseks haldusüksuseks: Hispania Ulterior ja Hispania Citerior.

Pürenee poolsaare haldusjaotus I–III sajandini pKr[muuda | muuda lähteteksti]

Bética

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad) Linn tänapäeval (hisp)
Astigitanus Astigi Écija
Cordubensis Corduba Córdoba
Gaditanus Gadir Cádiz
Hispalensis Hispalis Sevilla

Pluss eritsoon Tarraconensise ja Astigitanuse vahel.

Tarragonense

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Asturum Asturica Augusta Astorga
Braccarensis Bracara Augusta Bragança
Caesaraugustanus Caesaraugusta Zaragoza
Carthaginensis Cartago Nova Cartagéna
Cluniensis Clunia Coruña del Conde
Lucensis Lucus Augusti Lugo

Lusitania

Ladinakeelne nimi Pealinn (lad.) Linn tänapäeval (hisp.)
Emeritensis Emerita Augusta Mérida
Pacensis Braccara
Scalabitanus Scalabis

11. sajandi Hispaania poliitiline jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kristlikud kuningriigid: Galicia, Astuuria, León, Castilla, Navarra, Aragón koos kahe krahvkonnaga: Sobrarbe ja Ribagorza ning Kataloonia krahvkonnad.
  2. Muladiidide taifad: Albarracín, Alpuente, Badajoz, Córdoba, Lérida, Mértola, Niebla, Santa María de Algarbe, Sevilla, Silves, Zaragoza ja Toledo
  3. Berberite taifad: Algeciras, Arcos, Carmona, Granada, Málaga, Morón ja Ronda
  4. Slavoonide (Eslavones) taifad: Almería, Denia, Tortosa ja Valencia

13. sajandi Hispaania haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

13. sajandi Hispaania (välja arvatud iseseisvad kuningriigid-krahvkonnad: Aragón, Baleaari saared, Kataloonia ja Valencia) oli jagatud adelantamientodeks. See oli haldusüksus, mis on saanud nime kuberneri ehk adelantado järgi.

Adelantamientod: Andaluusia, Castilla, Cazorla, Galicia, León, Astuuria, Mayor de la Frontera ja Murcia.

Ainus adelantado, kes ei olnud ametisse nimetatud kuninga poolt, oli Cazorla adelantado. Tema nimetas ametisse Toledo peapiiskop.

16. sajandi Hispaania haldusjaotus[muuda | muuda lähteteksti]

16. sajandil oli Hispaania territoorium jagatud esimest korda provintsideks. Provintside pealinnad olid "ciudades con voto en Cortes" ehk hääleõigusega linnad cortesis – Hispaania parlamendis.

Territoriaalne haldusjaotus oli järgmine:

Provintsid:

  • Navarra kuningriik
  • Baskimaa kolm provintsi: Álava, Guipúzcoa ja Vizcaya
  • Ávila, Burgose, Córdoba, Cuenca, Granada (lisandus 1506), Guadalajara, Jaén, Kanaari saared, León, Madrid, Murcia, Salamanca, Segovia, Sevilla, Soria, Zamora, Toledo ja Valladolid. 13. oktoobril 1613 lisandus cortesi uus linn Santiago de Compostela uue provintsi Galicia pealinnana (varem oli Galicia ala Zamora provintsi koosseisus) ning 1650. aastal lisandusid cortesi linnad Ciudad Real ja Palencia koos provintsidega.

Hispaania piirkondade tunnustähised autotranspordis (ka digitaalsetel tahhograafidel)[muuda | muuda lähteteksti]

  • AN - Andaluusia
  • AR - Aragon
  • AST - Astuuria
  • C - Kantaabria
  • CAT - Kataloonia
  • CL - Kastiilia-Leon
  • CM - Kastiilia-La Mancha
  • CV - Valentsia
  • EXT - Ekstremaduura
  • G - Galiitsia
  • IB - Baleaari saared
  • IC - Kanaari saared
  • LR - La Rioja
  • M - Madriid
  • MU - Murcia
  • NA - Navarra
  • PV - Baskimaa[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]