Danzigi vabalinn
|
See artikkel räägib 1920 loodud riigist; Napoleoni-aegse riigi kohta vaata artiklit Danzigi vabalinn (1807–1813). |
|
Danzigi vabalinn 1920–1939 | |||||
  Lipp
Vapp
| |||||
 Danzigi linnriik 1930. aasta Euroopas | |||||
| Valitsusvorm | Vabariik | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa | Linnriik, mis oli Rahvasteliidu kaitse all | ||||
| Ülemkomissar |
Reginald Tower (1919-1920) Carl Burckhardt (1937-1939) | ||||
| Senati president |
Heinrich Sahm (1920-1931) Arthur Greiser (1934-1939) | ||||
| Pealinn | Danzig | ||||
| Religioon |
Luterlus (64,6%) Katoliiklus (32,2%) (1938) | ||||
| Pindala | 1966 km² | ||||
| Rahvaarv | 366 730 (1923) | ||||
| Riigikeeled |
Saksa Poola | ||||
| Rahaühik |
Saksa pabermark (enne 1923. a) Danzigi kulden (pärast 1923. a) | ||||
| Deviis | "Nec Temere, Nec Timide" | ||||
| Hümn | "Für Danzig" | ||||
| |||||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Danzigi vabalinn (saksa Freie Stadt Danzig; poola Wolne Miasto Gdańsk) oli riik, mis eksisteeris aastatel 1920–1939.
Riik hõlmas Wisła suudmes asuva Gdański linna (saksa keeles Danzig) ja selle lähialad, kokku 1966 km². Sellel territooriumil elas umbes 356 000 inimest.
Riik loodi Versailles' rahulepingu põhjal 10. jaanuaril 1920. Pärast esimest maailmasõda ja Saksa Keisririigi langust taastati Preisi Kuningriik vabariikliku valitsusega kui Preisimaa Vaba Riik. Preisimaa Vaba Riik pidi loovutama peaaegu kõik Poseni ja Lääne-Preisimaa provintsidele kuulunud territooriumid äsja loodud Poola riigile ja Rahvasteliidu mandaadiga Danzigi vabalinnale ning Rahvasteliidu mandaadile Memeli piirkonnas (varem Ida-Preisimaa).
2. septembril 1939 annekteeris Natsi-Saksamaa Danzigi vabalinna. 17. juunil 1947 moodustati Hamburgis Danzigi vabalinna eksiilvalitsus.
Vastavalt Potsdami konverentsi otsusele jäi Preisimaa kirdeosa koos Königsbergiga Nõukogude Liidu valdusse. Venemaa Föderatsiooni koosseisus on Kaliningradi oblasti ala (endise Ida-Preisimaa põhjapoolne kolmandik) teise maailmasõja lõpust. Teise maailmasõja järel anti Gdańsk Potsdami konverentsi otsusega 1945. aastal Poolale. Linna saksa elanikkond küüditati Saksamaale.