Mine sisu juurde

Adam Schrapfer

Allikas: Vikipeedia

Adam Christiansson Schrapfer (Schraffer) (sündinud circa 1570 Liivimaa – maetud 20. aprillil 1630 Tallinnas) oli Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane.

Adam Schrapfer oli Poola-Rootsi sõja ajal Rootsi kuninglik kindralsõjakomissar Tallinnas, ooberst ja 1611. aastal asehaldur Haapsalus[1] ja 1623. aastast Riia asehaldur.

1626. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf sõjakomissar Adam Schrapferile Luunja (Lunia), Vesneri (Wesslershof) ja Haava (Hawa) mõisa Tartumaal [2] ja andis 1629. aastal kasutusse Albu mõisa Järvamaal.

Tema ja ta abikaasa hauaplaat, mille alumisel kartušil on alumisel poolel tekst: "DEM WO…EN….. HERR KONINGLICHEN MAJESTEDT ZV SCHWEDEN KR..ES COMMISSARIO VND STADT HALTER WH AUCH PRAESTDEN T..ZV DORPAT ANNO 1630" asub Järva-Madise Püha Matteuse kirikus[3].

Tema vanemad olid Tartus saksa pastor ja jutlustaja olnud, Piiskopi (Bischofshof), Vesneri (Wesslershof) ja Haava (Hawa) mõisnik Christian Schrapfer ja Anna Böningck.[2] Christian Schrapfer oli hertsog Magnuse õuejutlustaja ja nõunik, tema esidiplomaat ja superintendent, kes tuli Liivimaale koos Magnusega 1560. aastal ning aadeldati 1582. aastal Poola kuninga poolt.[4]

Tema abikaasa oli Anna Hogrewe (ka Hochgrefwe, surnud 1646). Abielust sündisid:

  • August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 519
Eelnev
Joachim Berendes
Riia asehaldur
1623— ...
Järgnev
Svante Banér