Vakus
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis.
Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud vakusepeoks ehk vakuseks.
Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Sõnad 'vakus/vakk' maksustuspiirkonna tähenduses lähtuvad vakast kui anumast ja mahuühikust. Sõna on eesti/liivi päritolu. Alamsaksa keeles on wacke laensõna, mis levis kogu keskaja Liivimaal.[1] Läti keeles oli vastav sõna vene keelest laenatud pagasts, mis tänapäeval tähistab valda.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ *Inna Põltsam-Jürjo, Vakupeost keskaja Liivimaal, Tuna 2007 nr 4
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Valter Lang, Vakus ja linnusepiirkond Eestis. Lisandeid muistse haldusstruktuuri uurimisele peamiselt Harjumaa näitel. - Keskus - tagamaa - ääreala. Uurimusi asustushierarhia ja võimukeskuste kujunemisest Eestis. Muinasaja teadus, 2002 nr 11, lk 125 - 168. Tallinn, ISBN 998550349X