Sofia Joons

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sofia Joons
Sünniaeg 1. detsember 1972
Tegevusala sotsioloogia, pärimusmuusika

Malin Sofia Joons Gylling (sündinud 1. detsembril 1972 Lõuna-Rootsis Göteborgi lähistel) on väliseestlasest sotsioloog ja ansambli Naised Köögis liige.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Sofia Joons veetis lapsepõlve Rootsis, siis uudishimust Eesti vastu tuli ta 1994. aastal Eestisse, et selle maa kultuuri õppida. Nüüd elab Soomes.

Haridusteed alustas Sofia Joons Västergötlandis. Ta soovis muusikakoolis õppida ristflööti, kuid kuna sellele erialale oli konkurss liiga suur, valis ta erialaks viiuli, et järgmisel aastal minna ristflööti õppima. Kuna ta pandi sümfooniaorkestrisse liiga vara mängima, kui oskused ei olnud veel nii vilunud, siis ei soovinud ta enam suures orkestris mängida. Talle hakkas huvi pakkuma hoopiski pärimusmuusika, kuid tema kodumaakonnas seda ei õpetatud.

Sofia Joonsi vanaema ja vanaisa olid sõja ajal Rootsi põgenenud eestlased, kes seal tutvusid ja abiellusid. Nende poeg, Sofia isa, ei rääkinud kodus eesti keelt, seega ei osanud seda ka Sofia. Umbes 11-aastaselt tutvus ta Boråsi Eesti maja pühapäevakoolis naisega, kes õpetas seal rahvatantsu. Nii ta hakkaski koos kolme teise rahvamuusikahuvilisega eesti kultuuri õppima.[1] 1990. aastal kohtus ta rahvusvahelises pärimusmuusikalaagris ETNO noorte eesti pärimusmuusikutega ja sai palju Eesti kohta teada, mis muutis Sofia Joonsi nägemust eestlastest.[1][2]

1994. aastal tuli Joons kuueks kuuks Eestisse, sellele lisandus aasta Viljandis, kus ta tegeles pärimusmuusikaga. Joons peab Viljandit ainsaks kohaks Eestis, kus saab vahetu kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Seejärel suundus Joons Tallinna Eesti Humanitaarinstituuti eesti kultuuri õppima. Instituudis õppides käis ta vabakuulajana muu hulgas ka sotsioloogia loengutel ning valis erialaks muusikasotsioloogia, milles omandas magistrikraadi. Sotsioloogina on ta osalenud 2011. aastal projektis "Diskrimineerimine Eestis: elanikkonnaküsitlus". Ta oli Rootsi vähemusrahvuse kultuuri esimees Eestis.[3] Hiljem õppis Sofia Joons Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal, mille ta lõpetas 2012. aastal.[1]

Tahtes anda oma pojale Rootsi haridust, otsustas Sofia Joons pärast 19 aastat Eestis elamist Rootsi tagasi kolida. Kuigi ta räägib pojaga rootsi keeles, soovib ta ikkagi, et poeg Oskaril oleks side ka Eestiga, seega otsustas ta panna poja Stockholmi Eesti Kooli.[4] Ometi viis elu Sofia Joonsi hoopis Soome, tema tütar sündis 2016. aastal juba Helsingis. Rootsi Kultuurifond Soomes toetas Sofia Joonsi loomingulist integratsiooni paariaastase loomestipendiumiga. Sel perioodil hakkas ta põhjalikumalt uurima ka soomerootslaste pärimusmuusikat.[5]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimusmuusikat õppis Sofia Joons Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusika osakonnas pärimusmuusika õppekaval. 2011. aastal kirjutas Joons lõputöö "Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs", mille eesmärk oli tuvastada ja välja tuua tegurid, mis on mõjutanud tema arusaamist pärimusmuusika muusikaareenidest ja pärimusmuusiku rollidest, mis eri viisil muusikalisi sõnumeid välja toovad. Oma töös kirjeldab ja analüüsib Joons kogu oma tegevust Eestis aastast 1994 eeldades, et tegelikud kogemused pärimusmuusika areenidelt peegelduvad visuaalse kuuldemängu "Vormsi perestroika" loomeprotsessis ja etenduses endas.[6]

2018. aasta sügisel hakkas ta Facebookis pidama blogi "Sofia Joons: Music Detective on the East Coast of the Baltic Sea". 2019. aastal on Sofia Joons öelnud, et tunnebki end pärimusmuusikadetektiivina, ja selgitanud oma tegevust: "Ma vaatan eesti, eestirootsi, rootsi, soomerootsi ja soome pärimusmuusikat väga laialt ja otsin kokkupuutepunkte meie kultuuride, inimeste ja riikide vahel. Pärimusmuusikuna olen ka varem just sellisel uurival/mõtiskleval viisil loonud uut repertuaari. Ja tegelikult on see kõik väga lihtne. Tahan näha suurt ajaloolist pilti, et pärast enda fantaasiale toetudes luua väiksemaid pilte, mille sisse uued laulud ja lood sobitada."[7]

Ansambel Naised Köögis[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2013. aastast on Sofia Joons üles astunud pärimusmuusikaansambli Naised Köögis liikmena koos Kristiina Ehini, Katrin Laidre ja Kairi Leivoga. Legendi järgi moodustus naisansambel õhtuti korraldavatel kokkusaamistel erinevates köökides, mille juurde kuulusid ka hõrgutavad road. Kokkusaamistel tekkinud aruteludest sündisid uued laulud ja lood, millest mitmetel on ühiskonnakriitiline sisu.[8]

Lood[muuda | muuda lähteteksti]

  • "See pole ainult sääskede ja siilide öö", november 2014
  • "Tantsime koos", detsember 2014
  • "Puudutus", juuni 2015
  • "Viimased lumeta päevad", november 2015
  • "Naised, naised", juuni 2016
  • "Aasta ema", aprill 2017 (hittlugu, mis sai palju meediakära, sündis Siiri Oviiri lause ajendil, kus ta ütleb, et aasta emaks ei sobi üksikema)
  • "Eesti sünnipäevalaul", veebruar 2018
  • "Igavesti heitlike tunnete tango", juuni 2018
  • "#vingepapa", november 2018
  • "Saatuse valss", detsember 2018
  • "Kirovi tähtede all", märts 2019
  • "Klaara ja Veera", aprill 2019[9]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Nominatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2018 Eesti Muusikaauhinnad – nominent – aasta parim laul: "Aasta ema"[12]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sofia Joonsil on poeg Oskar ja tütar.[4][13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Haav, M. (2009). Laulud rändavad meieni läbi aja ja ruumi. Sakala, 1. september. Kasutatud 7.10.2019, https://sakala.postimees.ee/154889/laulud-randavad-meieni-labi-aja-ja-ruumi
  2. ↑ Imelikud juured: Rootsi-Eesti päritolu betooniinsener, sotsioloog ja muusik Malin Sofia Joons pihib, kuidas ta lapsena avastas, et ta väliseestlane on ning avab Rootsi väliseestluse tegelikku palet. (2004). Kasutatud 28.10.2019, http://kes-kus.ee/imelikud-juured-rootsi-eesti-paritolu-betooniinsener-sotsioloog-ja-muusik-malin-sofia-joons-pihib-kuidas-ta-lapsena-avastas-et-ta-valiseestlane-on-ning-avab-rootsi-valiseestluse-tegelikku-palet/
  3. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem. (2018). Kasutatud 7.10.2019, https://www.etis.ee/CV/Sofia_Joons/est
  4. ↑ 4,0 4,1 Vainküla, K. (2013). Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest. Eesti Ekspress, 13. juuni. Kasutatud 7.10.2019, https://ekspress.delfi.ee/kuum/sofia-joons-avameelselt-oma-raskest-haigusest-ja-eestist-arakolimisest?id=66279980
  5. ↑ Muusikud muusikast: Sofia Joons Good News, 17.02.2019.
  6. ↑ Joons, S. (2011). Visuaalkuuldemängu "Vormsi perestroika" tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, muusika osakond.
  7. ↑ Muusikud muusikast: Sofia Joons Good News, 17.02.2019.
  8. ↑ Rebane, K. (2015). Folkkaunitarid bändist Naised köögis: duši all harjutame, köögis saame kokku! Kroonika, 26. juuli. Kasutatud 28.10.2019, https://kroonika.delfi.ee/news/videod/videointervjuu-folkkaunitarid-bandist-naised-koogis-dusi-all-harjutame-koogis-saame-kokku?id=71993925
  9. ↑ Youtube. Kasutatud 28.10.2019, https://www.youtube.com/channel/UCeMVw2vXM3Kt78J2sDrFd9A/videos
  10. ↑ Kuldne Plaat – koduleht. (2016). Kasutatud 28.10.2019, https://www.kuldneplaat.ee/2016
  11. ↑ Raadio 2 Aastahiti 2017 võitis Põhja-Tallinn. (2017). Kasutatud 28.10.2019, http://info.err.ee/v/pressiteated/ffa1b13c-66e7-4c8f-9786-678abb5b1873/raadio-2-aastahiti-2017-voitis-pohja-tallinn
  12. ↑ Eesti Muusikaauhindade koduleht (2018). Kasutatud 28.10.2019, https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2018-2/
  13. ↑ Katharina Toomemets. Muusik Sofia Joons sai pisitütre emaks. Õhtuleht. 04.10.2016.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Sofia_Joons&oldid=6591243"