Sofia Joons

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sofia Joons
Sündinud 1. detsember 1972
Tegevusala sotsioloogia, pärimusmuusika

Sofia Joons (sündinud 1. detsembril 1972 Lõuna-Rootsis Göteborgi lähistel) on väliseestlasest sotsioloog ja ansambli Naised Köögis liige.

Kuigi Sofia Joons veetis lapsepõlve Rootsis, siis uudishimust Eesti vastu tuli ta 1994. aastal Eestisse, et selle riigi kultuuri õppida. Nüüd elab Soomes.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Lapsepõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Haridusteed alustas Sofia Joons Västergötlandis, paralleelselt üldhariduskooliga asus ta õppima ka muusikat. Ta oli soovinud muusikakoolis õppida ristflööti, kuid kuna sellele erialale oli konkurss liiga suur, valis ta erialaks viiuli, et järgmisel aastal eelisjärjekorras minna ristflööti õppima. Kuna ta pandi sümfooniaorkestrisse liiga vara mängima, kui oskused ei olnud veel nii vilunud, siis ei soovinud ta enam suures orkestris mängida. Talle hakkas huvi pakkuma hoopiski pärimusmuusika, kuid tema kodumaakonnas seda ei õpetatud. Juhuse tahtel avastas ta Boråsi Eesti maja pühapäevakoolist ühe naisterahva, kes seal õpetas rahvatantsu. Nii ta hakkaski koos kolme teise rahvamuusikahuvilisega eesti kultuuri õppima.[1]

Huvi Eesti vastu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Sofia Joons on sündinud Rootsis, olid tema vanaema ja vanaisa eestlased, kes sõja ajal Rootsi põgenesid, seal tutvusid ja abiellusid. Nende poeg on Sofia isa, kes ei rääkinud peres üldse eesti keelt, seega ei osanud seda ka Sofia. Umbes 11-aastaselt tegutses Sofia aktiivselt Rootsis Eesti majas. Kui varem olid Sofia teadmised Eesti kohta väga pealiskaudsed (ta arvas, et kõik eestlased on vanad, sest tema sugulased, kes omavahel eesti keeles suhtlesid, olid vanad, ning et eestlased on äärmiselt kokkuhoidlikud, sest tema isa oli väga kokkuhoidlik), siis 1980ndatel muutus ta suhtumine eestlastesse kardinaalselt. 1980ndate lõpus gümnaasiumis õppides lahendas ta koos tuttavatega iga päev kohvikutes kohvikutes istudes maailmaprobleeme, seal hulgas ka Ida-Euroopa omi, nagu Rumeenia lastekodud, Berliini müüri varisemine ning Balti riikide iseseisvumisliikumine. Veidi hiljem, 1990. aastal, kohtus ta noorte eesti pärimusmuusikutega rahvusvahelisel pärimusmuusika laagris ETNO, kus ta nägi noori eestlasi ja sai palju Eesti kohta teada. Nähes noori ja särtsakaid eestlasi, muutus Sofia Joonsi nägemus eestlastest täielikult. Ta on kirjeldanud, kuidas ta pärast laagrit kiirustas oma kooli direktori juurde ja nõudis endale eesti keele tunde.[1][2]

Eestisse tulek ja elu Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Sofia Joons pidi 1994. aastal tulema Eestisse tulema vaid kuueks kuuks, kuid siis lisandus veel aasta Viljandis, kus ta tegeles pärimusmuusikaga. Joons peab Viljandit ainsaks kohaks Eestis, kus saab väga vahetut kontakti eesti pärimuskultuuri loomeprotsessiga. Seejärel suundus Joons Viljandist Tallinnasse, kus ta läks Eesti Humanitaarinstituuti eesti kultuuri õppima. Ülikoolis eesti kultuuri õppides käis ta vabakuulajana erinevates loengutes, kus eriti jäid talle silma sotsioloogia loengud. Sotsioloogia köitis teda väga, sest sai luua paralleele muusikaga, seega tema erialaks saigi muusikasotsioloogia. Hiljem õppis Sofia Joons veel ka Viljandi Kultuuriakadeemias pärimusmuusika erialal, mille ta lõpetas 2011. aastal.[1]

Eestist lahkumine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 19 aastat Eestis elamist otsustas Sofia Joons Rootsi tagasi kolida. Kuna Sofia oli näinud, et Eesti kooliharidus on tulemus- ja edetabelikeskne ega õpeta inimest üheskoos teistega elama, otsustas ta Rootsi hariduse kasuks. Kuigi ta räägib pojaga rootsi keeles, soovib ta ikkagi, et poeg Oskaril jääks side ka Eestiga, seega otsustas ta panna poja Stockholmi Eesti Kooli.[3]

Elu Soomes[muuda | muuda lähteteksti]

Ometi viis elu Sofia Joonsi hoopis Soome, tema tütar sündis 2016. aastal juba Helsingis. Seejärel toetas Rootsi Kultuurifond Soomes Sofia Joonsi loomingulist integratsiooni Soome paariaastase loomestipendiumiga. Sel perioodil hakkas ta põhjalikumalt uurima ka soomerootslaste pärimusmuusikat.[4]

Sotsioloog[muuda | muuda lähteteksti]

Sofia Joons on sotsioloogia erialal omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Humanitaarinstituudis. Sotsioloogina on ta osalenud 2011. aastal projektis “Diskrimineerimine Eestis: elanikkonnaküsitlus". Ta oli Rootsi vähemusrahvuse kultuuri esimees Eestis, kus proovis kultuurikandjaid kokku viia.[5]

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimusmuusik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärimusmuusikat õppis Sofia Joons Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, muusika osakonnas ja pärimusmuusika õppekaval. 2011. aastal kirjutas Joons lõputöö “Visuaalkuuldemängu “Vormsi perestroika” tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs”, mille eesmärk oli tuvastada ja välja tuua tegurid, mis on mõjutanud tema arusaamist pärimusmuusika muusikaareenidest ja pärimusmuusiku rollidest, mis eri viisil muusikalisi sõnumeid välja toovad. Oma töös kirjeldab ja analüüsib Joons kogu oma tegevust Eestis aastast 1994 eeldades, et tegelikud kogemused pärimusmuusika areenidelt peegelduvad visuaalse kuuldemängu “Vormsi perestroika” loomeprotsessis ja etenduses endas.[6]

Pärimusmuusikadetektiiv[muuda | muuda lähteteksti]

2018. aasta sügisel hakkas ta Facebookis pidama blogi „Sofia Joons: Music Detective on the East Coast of the Baltic Sea“.

2019. aastal on Sofia Joons öelnud, et tunnebki end pärimusmuusikadetektiivina, ja selgitanud oma tegevust:

"Ma vaatan eesti, eestirootsi, rootsi, soomerootsi ja soome pärimusmuusikat väga laialt ja otsin kokkupuutepunkte meie kultuuride, inimeste ja riikide vahel. Pärimusmuusikuna olen ka varem just sellisel uurival/mõtiskleval viisil loonud uut repertuaari. Ja tegelikult on see kõik väga lihtne. Tahan näha suurt ajaloolist pilti, et pärast enda fantaasiale toetudes luua väiksemaid pilte, mille sisse uued laulud ja lood sobitada."[7]

Ansambli Naised Köögis liige[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 2013. aastast on Sofia Joons põhiliselt üles astunud pärimusmuusikaansambli Naised Köögis liikmena koos Kristiina Ehini, Katrin Laidre ja Kairi Leivoga. Legendi järgi moodustus naisansambel õhtuti korraldavatel kokkusaamistel erinevates köökides, mille juurde kuulusid ka hõrgutavad road. Kokkusaamistel tekkinud aruteludest sündisid uued laulud ja lood, millest mitmetel on ühiskonnakriitiline sisu.[8]

Lood[muuda | muuda lähteteksti]

  • “See pole ainult sääskede ja siilide öö”, november 2014
  • “Tantsime koos”, detsember 2014
  • “Puudutus”, juuni 2015
  • “Viimased lumeta päevad”, november 2015
  • “Naised, naised”, juuni 2016
  • “Aasta ema”, aprill 2017 (hittlugu, mis sai palju meediakära, sündis Siiri Oviiri lause ajendil, kus ta ütleb, et aasta emaks ei sobi üksikema)
  • “Eesti sünnipäevalaul”, veebruar 2018
  • “Igavesti heitlike tunnete tango”, juuni 2018
  • “#vingepapa”, november 2018
  • “Saatuse valss”, detsember 2018
  • “Kirovi tähtede all”, märts 2019
  • “Klaara ja Veera”, aprill 2019[9]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Nominatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2018 Eesti Muusikaauhinnad nominent - "Aasta parim laul: Aasta ema"[12]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Sofia Joonsil on poeg Oskar ja tütar.[3][13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Haav, M. (2009). Laulud rändavad meieni läbi aja ja ruumi. Sakala, 1. september. Kasutatud 7.10.2019, https://sakala.postimees.ee/154889/laulud-randavad-meieni-labi-aja-ja-ruumi
  2. Imelikud juured: Rootsi-Eesti päritolu betooniinsener, sotsioloog ja muusik Malin Sofia Joons pihib, kuidas ta lapsena avastas, et ta väliseestlane on ning avab Rootsi väliseestluse tegelikku palet. (2004). Kasutatud 28.10.2019, http://kes-kus.ee/imelikud-juured-rootsi-eesti-paritolu-betooniinsener-sotsioloog-ja-muusik-malin-sofia-joons-pihib-kuidas-ta-lapsena-avastas-et-ta-valiseestlane-on-ning-avab-rootsi-valiseestluse-tegelikku-palet/
  3. 3,0 3,1 Vainküla, K. (2013). Sofia Joons avameelselt oma raskest haigusest ja Eestist ärakolimisest. Eesti Ekspress, 13. juuni. Kasutatud 7.10.2019, https://ekspress.delfi.ee/kuum/sofia-joons-avameelselt-oma-raskest-haigusest-ja-eestist-arakolimisest?id=66279980
  4. Muusikud muusikast: Sofia Joons Good News, 17.02.2019.
  5. Eesti Teadusinfosüsteem. (2018). Kasutatud 7.10.2019, https://www.etis.ee/CV/Sofia_Joons/est
  6. Joons, S. (2011). Visuaalkuuldemängu “Vormsi perestroika” tekkelugu: ühe pärimusmuusiku kogetud muusikaareenide ja rollide analüüs. Lõputöö. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, muusika osakond.
  7. Muusikud muusikast: Sofia Joons Good News, 17.02.2019.
  8. Rebane, K. (2015). Folkkaunitarid bändist Naised köögis: duši all harjutame, köögis saame kokku! Kroonika, 26. juuli. Kasutatud 28.10.2019, https://kroonika.delfi.ee/news/videod/videointervjuu-folkkaunitarid-bandist-naised-koogis-dusi-all-harjutame-koogis-saame-kokku?id=71993925
  9. Youtube. Kasutatud 28.10.2019, https://www.youtube.com/channel/UCeMVw2vXM3Kt78J2sDrFd9A/videos
  10. Kuldne Plaat – koduleht. (2016). Kasutatud 28.10.2019, https://www.kuldneplaat.ee/2016
  11. Raadio 2 Aastahiti 2017 võitis Põhja-Tallinn. (2017). Kasutatud 28.10.2019, http://info.err.ee/v/pressiteated/ffa1b13c-66e7-4c8f-9786-678abb5b1873/raadio-2-aastahiti-2017-voitis-pohja-tallinn
  12. Eesti Muusikaauhindade koduleht (2018). Kasutatud 28.10.2019, https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/2018-2/
  13. Katharina Toomemets. Muusik Sofia Joons sai pisitütre emaks. Õhtuleht. 04.10.2016.