Lasnamäe Vangla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Lasnamäe Vangla, ka Karistusvangimaja oli kinnipidamiskoht Tallinnas, Sikupilli asumis Suur-Tartu maantee 85 (Katusepapi tänava vahel).

Kinnipidamiskoht asutati 19. sajandil Venemaa keisririigi ajal Tallinnas Lasnamäel, mis algselt oli rajatud Kroonuhospidalina, kuid kuna paksud paekiviseinad põhjustasid patsientide seisundi halvenemist, müüdi hoone 1869. aastal Tšernjaginile elamuks.

Tšernjagini hooned, 1876. aasta Tallinna linna kaardil

1886. aastal ostis riik tema pärijatelt selle maja ning sinna asutati naistevangla, mida rahvapäraselt nimetati Tšernjagini vanglaks, hiljem ka Sirinaks.[1]

1920. aastate lõpus oli vanglas 12 15-20 m2 kambrit, milles oli kokku 175 voodikohta.

1928. aastal ehitati vangla kõrvale vana haigemaja kohale naistevangla kahekorruseline korpus, kus oli 150 voodikohta.

Vaade Ülemiste mäele ja Tartu maantee 85 hoonele, vaade 4 trammi Lubja trammipeatusest

20. sajandi esimesel poolel asus kinnipidamishoones aadressil Suur-Tartu maantee 97, Karistusvangimaja, Eesti NSV ajal ENSV SARK/ENSV SM vangla nr 2 (Ülemiste ehk Lasnamäe (etapi)vangla). Vangla peamine ülesanne oli vangide kinnipidamine kuni nende saatmiseni töölaagritesse ja -kolooniatesse.[2]

Hiljem asusid hoonetes Eesti NSV Siseministeeriumi ja Eesti Politsei haldusasutused ja 1990. aastast kui moodustati ENSV Siseministeeriumi Parandusliku Töö Valitsuse baasil Kohtuotsuste Täitmise Amet ning seejärel Justiitsministeeriumi Riiklik Kinnipidamiskohtade Amet.

Lasnamäe vangla direktorid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Robert Nerman. "Lasnamäe paepinnal sündis Eesti jalgpall ja õitses seltsielu". Postimees, 19. september 2008
  2. Etapeerimisvangla (1941-1955), The National Archives of Estonia
  3. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 6, 11 detsember 1918

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]