Puurkaev

Allikas: Vikipeedia

Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm) toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest[1].

Puuraugu kaevamine puurkaevu jaoks.

Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele.

Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku varisemist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest.

Puurkaevu rajamine[muuda | muuda lähteteksti]

Puurkaevusid eelistatakse salvkaevudele, puurkaevud avavad sügavamad põhjaveekihid, mis on suurema tootlikkuse ja pideva veeandvusega. Puurkaevud on reostuse poolt paremini kaitstud kui salvkaevud.

Puurkaevu rajamisel peab vältima kasutatava veekihi reostamist. Selle tõttu seatakse nõudeid puurkaevu sanitaarkaitse- ja konstruktsiooni osas. Puurkaev peab asuma reostusallikate (käimlad, kütusemahutid, septik) suhtes põhjavee voolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel.

Puurkaevude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib Ehitusseadustik[2] ning Ehitusseadustiku määrus 43[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Puurkaevude puurimisel on pikk ajalugu (202 eKr – 220 pKr).[4] K.S. Tom kirjeldab puurimisprotsessi: “Hiina süvapuurimise meetodit viis läbi meeskond mehi, kes hüppasid puurile paigutatud tala peale, samal ajal kui pühvlid ja härjad puuri pöörasid.”[5] Esimeseks sajandiks eKr suutsid Hiina käsitööna valmistatud malmist puuridega puurijad puurida kuni 1500 m sügavaid puurauke.[6][7][8] Puuraukude puurimine oli aeganõudev ja pikk protsess. Alles 19. sajandil jõudsid Euroopa ja Lääs järele iidse Hiina puuragu puurimistehnoloogiale.[8][9]

Kasutusalad[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjavesi on meile kättesaadavaks tänu puurkaevudele. Puurkaeve kasutatakse  nii joogivee kui ka tootmisvee saamiseks, samuti ka hüdrogeoloogilisteks uuringuteks.[10]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Mati Salu, Väikemajade veevarustuse lahendamisest puurkaevude baasil". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. veebruar 2010. Vaadatud 3. jaanuaril 2014.
  2. "Ehitusseadustik–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. märtsil 2023.
  3. "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid–Riigi Teataja". www.riigiteataja.ee. Vaadatud 16. märtsil 2023.
  4. Loewe, M (1968). Everyday Life in Early Imperial China during the Han Period 202 BC-AD 220. Lk 194.
  5. Tom (1989), 103.
  6. Hossain, M. E.; Abdullah Al-Majed, Abdulaziz (2015). Fundamentals of Sustainable Drilling Engineering. Wiley-Scrivener (avaldatud 2. märts 2015). ISBN 978-0470878170.
  7. Rezende, Lisa (2007). Chronology of Science. Checkmark Books (avaldatud 1. aprill 2007). Lk 40. ISBN 978-0816071197.
  8. 8,0 8,1 Conner, Clifford D. (2005). A People's History of Science: Miners, Midwives, and Low Mechanicks. Nation Books. Lk 175. ISBN 978-1560257486.
  9. Hobson, John M. (2004). The Eastern Origins of Western Civilisation (inglise). Cambridge University Press. Lk 215. ISBN 978-0521547246.
  10. "Salvkaevud, puurkaevud ja heitvesi | Keskkonnaamet". keskkonnaamet.ee. Vaadatud 16. märtsil 2023.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]