Pliit

Allikas: Vikipeedia

Pliit on seade, mille kuumutataval horisontaalsel pinnal (pliidiplaadil, -raual või -rõngal) valmistatakse toitu või soojendatakse midagi.

Tüübid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puuküttega pliit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Puuküttega pliit

Puuküttega pliidil kasutatakse kütusena puitu.

Gaasipliit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaasipliit

Kütusena kasutatakse maagaasi. Gaasipliit kujutab endast gaasipõletit ja praeahjukappi. Gaas tuleb põletisse läbi ventiili ja põleb hapniku juurdepääsu tõttu.

Maagaas tuleb linna gaasivõrgust. Maagaas koosneb gaasisegust, mis on tekkinud maapõues orgaanilise materjali kõdunemisel. Maagaasi kasutamise korral ei ole vaja reduktorit gaasi rõhu vähendamiseks.

Ballonngaasiga kütmisel kasutatakse butaani. Butaani kasutamisel on vaja ka reduktorit rõhu vähendamiseks, kuna butaan balloonis on kõrge rõhu all.

Tuli süüdatakse tikkude või tulemasinaga. Kaasaegsetel gaasipliitidel on elektroonilised süüteregulaatorid, mis sulgevad gaasi, kui põletis pole tuld.

Kuna gaas on kergesüttiv aine, siis on gaasipliidi kasutamine seotud plahvatus- ning tuleohuga. Nõukogude Liidus lõpetati gaasipliitide paigaldamine uuetele korteritele 1975.

Elektripliit[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektripliit
Keraamiline elektripliit

Elektripliit on elektripaigaldis toidu soojendamiseks ja küpsetamiseks. Soojusenergia eraldub voolu läbimise tõttu. Selliste pliitide puudus on suur energiakulu.

Keraamiline elektripliit on tasase soojendamispinnaga pliit. Inverter muudab voolu sagedust infrapunakiirguseni, kiirgus soojendab toitu.

  • Elektripliit peab olema maandatud.
  • Elektripliidi grupis peab olema rikkevoolukaitselüliti.
  • Elektripliidi pistikupesa maksimaalne vool peab rakenduma pliidi võimsusele.

Ohutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna pliidi temperatuur ulatub 170°C, võib ettevaatamatu pliidiga ümberkäimine tekitada põletushaavu.

Eesti rahvusköök ja pliit[muuda | redigeeri lähteteksti]

1860. aastatel hakati ka taluhoonetesse (ilmselt vaesemates majapidamistes) pliite ehitama ja toiduvalmistamine kandus koldel rippuvast pajast patta pliidi peale. Seoses soojendus- ja toiduvalmistamisseadmete uuendustega hakati ka meelsasti küpsetatud kakkude asemel praetud toite valmistama.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Rahvusköök, Autorite kollektiiv, Maalehe Raamat, lk 11, 2004, ISBN 9985-64-297-x.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]