Kaleva (lennuk)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kaleva 1930. aastatel

Kaleva (registritunnusega OH-ALL) oli Soome lennufirma Aero Junkers Ju 52-3/mge tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil Tallinn-Helsingi ning mille Nõukogude Liidu sõjalennukid 1940. aastal Soome lahe kohal Keri saare lähedal alla tulistasid.

Lennukist[muuda | muuda lähteteksti]

Lennuk Junkers Ju 52/3mge tehasenumbriga 5494 valmistati 3. juulil 1936 teise samatüübilise lennukina Soome lennufirmale Aero OY, kus sai numbri OH-ALL ja lisaks nime Kaleva. Algul oli Kaleva vesilennuki pontoonidega, kuid juba sama aasta lõpul saadeti Saksamaale ümberehitusse tavalise teliku paigaldamiseks, et see saaks maanduda moodsal Helsingi Malmi lennuväljal. Lennuk oli taas kasutusel 25. veebruarist 1937. Samal aasta sügisel sooritas hädamaandumise Turus seoses keskmise mootori rikkega. Soome Talvesõja lõpul oli kasutusel Soome õhuväes.

Lennuki allatulistamine[muuda | muuda lähteteksti]

14. juunil 1940 oli Soome reisilennuk Kaleva lennanud plaanilise liinilennu marssruudil Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn. Umbes kell 13.55 startis Kaleva, lennu numbriga 1631, Tallinna lennuväljalt tagasi-teekonnale Helsingisse. Pardal oli 2 meeskonnaliiget, 7 reisijat ja umbes 270 kg pagasit. Pärast Soomele kursi võtmist lendasid Kaleva kõrvale 2 nõukogude torpeedopommituslennukit DB-3T, mis avasid Kaleva pihta u 50 kauguselt kuulipildujatule. Kaleva hakkas tänu tabamustele vasakusse mootorisse umbes kell 14.06 kõrgust kaotama ja kukkus mõned kilomeetrid Keri saarest kirde pool Soome lahte. Kõik pardal olnud hukkusid. Vette kukkumist nägi Eesti sõjaväe vaatluspost Keri saarel ja kohalikud kalurid.

Kalurid sõitsid kolme paadiga sündmuskohale ja korjasid veepinnal õlilaigus ulpivaid esemeid ning rahatähti. Kalurite poolt veest üles korjatud raha, asjad ja veel veepinnale hulpima jäänud diplomaatilise posti konfiskeeris aga kell 14.47 samasse ilmunud nõukogude allveelaeva Štš-301 (Щ-301) meeskond relva ähvardusel. Kell 14.58 ilmus põhja suunast Soome hävituslennuk Brewster (piloot Ilmari Juutilainen), et otsida kadunuks jäänud reisilennukit. Hävitaja lendas kukkumiskohast kolm korda üle. Viimasel korral avati Nõukogude Liidu allveelaevalt lõpuks kuulipildujatuli. Seejärel lendas hävituslennuk tagasi Soome. Allveelaevale korjati veest umbes 100 kg diplomaatilist posti ja suur hulk eri riikide rahatähti. Hiljem andis allveelaev üles korjatud asjad üle Balti laevastiku Uragan-tüüpi valvelaevale Sneg, mis toimetas need Kroonlinna.

Hukkunute nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

Hukkusid kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat:

  • Bo Hermansson von Willebrand (kapten)
  • Tauno Launis (teine piloot)
  • Henry W. Antheil (USA diplomaat)
  • Frederic Marty (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
  • Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
  • Rudolf Cöllen (Rootsi)
  • Friedrich-Wilhelm Offermann (Saksamaa ärimees)
  • Max Hettinger (Saksamaa ärimees)
  • Gunvor Maria Luts

Lennuki alla tulistamise põhjustest[muuda | muuda lähteteksti]

OH-ALL allatulistamise motiivid pole siiani selged. Väidetavalt püüdis Nõukogude Liidu juhtkond nii saada kätte diplomaatidega kaasas olnud olulisi dokumente ja posti või ka näiteks takistada president Konstantin Pätsi võimalikku Eestist lahkumist. Kaleva allatulistamisega näitas Nõukogude Liit igatahes, et on kehtestanud Eesti suhtes väljakuulutamata blokaadi. Selle kuriteo järel lakkas Eesti ja Soome vaheline lennuliiklus paari päeva jooksul täielikult. Soome luure püüdis kinni ja dešifreeris allveelaevalt Štš-301 teele saadetud raadioteate ja oli lennuki huku põhjusega tegelikult kursis.

Ei Eesti ega Soome esitanud Nõukogude Liidule tsiviillennuki allatulistamise pärast, mis oli ilmselgelt rahvusvahelise õiguse rikkumine, ametlikku protesti. Reisilennuki allatulistamise põhjust ei avaldanud ka Nõukogude Liit.

Huvitaval kombel uppus allveelaev Štš-301 aasta hiljem mitte väga kaugel Kaleva allakukkumise kohast Soome miinitõkkes.

Tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal avati Kaleval hukkunute mälestuseks Keril mälestusmärk.

Kaleva vrakki pole hoolimata põhjalikest otsingutest leitud. Tõenäoliselt lasi Nõukogude okupatsioonivõim Ju-52-e vraki hiljem uurimiseks üles tõsta ja kui asitõendi hävitada.

2015. aastal kirjutas Helsingin Sanomat, et Kaleva hukkumiskohal olid nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad, seejärel aga hävitati kõik jäljed tühjendatud lennukivrakist süvaveepommidega.

Popkultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Kaleva hukk on tähtsaks sündmuseks Mart Sanderi ajaloolises romaanis "Litsid" ning selle alusel valminud teleseriaalis (2018). Seal järgitakse Carl-Fredrik Geusti, Kaleva piloodi poja esitatud teooriat, mille kohaselt lennukil Tallinnast Helsingisse reisinud Ameerika Ühendriikide diplomaat Henry Antheil transportis oma diplomaatilise pagasi hulgas mitte üksnes Ameerika Ühendriikide saatkonna salajasi pabereid, vaid viis Eesti valitsuse palvel Soome ka veel Eesti Panka jäänud napid kullavarud. Lennuki pardal oli kokku 227 kg diplomaatilist posti. Ka on romaani ja teleseriaali tegevustikule ainet andnud esimestes Kaleva hukku kirjeldanud uudistes ära toodud surmasaanute arv – kümme inimest, mis on siiani ametlikult seletamata.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]