Kaleva (lennuk)

Kaleva 1930. aastatel

Kaleva (registritunnusega OH-ALL) oli Soome lennufirma Aero Junkers Ju 52/3m tüüpi reisilennuk, mis lendas liinil Tallinn–Helsingi ning mille Nõukogude Liidu sõjalennukid 1940. aastal Soome lahe kohal Keri saare lähedal alla tulistasid.

Lennukist

Lennuk Junkers Ju 52/3m tehasenumbriga 5494 ehitati 3. juulil 1936 teise samatüübilise lennukina Soome lennufirmale Aero OY, kus sai registritunnuseks OH-ALL ja nime Kaleva. Algul oli Kaleva vesilennuki pontoontelikuga, kuid juba sama aasta lõpul saadeti lennuk Saksamaale ümberehitusse tavalise ratasteliku paigaldamiseks, et see saaks maanduda maismaa lennuväljadel, samuti ka moodsal Helsingi Malmi lennuväljal. Lennuk oli taas kasutusel 25. veebruarist 1937. Samal aasta sügisel sooritas OH-ALL erakorralise maandumise Turu lennuväljal, seoses keskmise, kere ninaosas paikneva mootori rikkega. Talvesõja lõpul oli OH-ALL kasutusel Soome lennuväes. Soome lennundusajalugu jäädvustav kunstnik Kari Vertanen on jäädvustanud Kaleva 1998. aasta õlimaalil.

Lennuki allatulistamine

14. juunil 1940 oli Soome reisilennuk Kaleva lennanud plaanilise liinilennu marssruudil Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn. Umbes kell 13.55 startis Kaleva, lennureisi numbriga 1631, Tallinna lennuväljalt tagasi-teekonnale Helsingisse. Pardal oli 2 meeskonnaliiget, 7 reisijat ja umbes 270 kg pagasit. Pärast kursi võtmist Soomele, lendasid Kaleva kõrvale 2 Nõukogude keskmaa pommituslennukit SB-2, mis avasid vaheldumisi Kaleva pihta umbes 50 kuni 100 meetri kauguselt kuulipildujatule. Kaleva sööstis tabamuse tõttu vasakusse mootorisse ja mitte ainult, umbes kell 14.06, selililennuasendis leekides ja suitsedes mõni kilomeeter Keri saarest kirde pool, Soome lahe vetesse. Kõik lennuki pardal olnud inimesed said surma. Kaleva vettekukkumist nägid Eesti sõjaväe vaatluspost Keri saarel ja kohalikud kalurid.

Kalurid sõitsid kolme paadiga lennuki kukkumiskohale ja korjasid paatidesse veepinnal õlilaigus ulpivaid esemeid ning rahatähti. Kalurite veest üles korjatud rahatähed, esemed ja veel veepinnale hulpima jäänud diplomaatilise posti konfiskeeris aga kell 14.47 samas veepinnale tõusnud Nõukogude allveelaeva Štš-301 (Щ-301) meeskond relva ähvardusel. Kell 14.58 lendas põhja suunast Keri saare kohale Soome hävituslennuk Brewster (piloot Ilmari Juutilainen), et otsida kadunuks jäänud reisilennukit. Hävituslennuk lendas kukkumiskohast kolm korda üle. Viimasel ülelennul avati Nõukogude Liidu allveelaevalt lennuki pihta kuulipildujatuli. Seejärel lendas hävituslennuk tagasi Soome suunas. Allveelaevale koguti veest korjatult umbes 100 kg diplomaatilist posti ja hulk eri riikide rahatähti. Allveelaevalt anti üleskorjatud saak üle Nõukogude Balti laevastiku Uragan-tüüpi valvelaevale Sneg, mis toimetas selle Kroonlinna.

Surmasaanute nimekiri

Surma said kõik lennuki pardal olnud inimesed – kaks meeskonnaliiget ja seitse reisijat:

• Bo Hermansson von Willebrand (lennuki kapten)
• Tauno Launis (teine piloot)
• Henry W. Antheil (USA diplomaat)
• Frederic Marty (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
• Paul Longuet (Prantsusmaa diplomaatiline kuller)
• Rudolf Cöllen (Rootsi)
• Friedrich-Wilhelm Offermann (Saksamaa ärimees)
• Max Hettinger (Saksamaa ärimees)
• Gunvor Maria Luts

Lennuki allatulistamise põhjustest

OH-ALL allatulistamise motiivid pole siiani selged. Väidetavalt püüdis Nõukogude Liidu juhtkond nii saada kätte diplomaatidega kaasas olnud olulisi dokumente ja diplomaatilist posti või ka takistada president Konstantin Pätsi võimalikku Eestist lahkumist. Kaleva allatulistamisega näitas Nõukogude Liit igatahes, et on kehtestanud Eesti suhtes väljakuulutamata blokaadi. Selle kuriteo järel lakkas Eesti ja Soome vaheline lennuliiklus paari päeva jooksul täielikult. Soome raadioluure püüdis kinni ja dešifreeris allveelaevalt Štš-301 saadetud raadioteate ning oli lennuki allatulistamise asjaoludega tegelikult kursis.

Ei Eesti ega Soome esitanud Nõukogude Liidule tsiviillennuki allatulistamise pärast, mis oli ilmselgelt rahvusvahelise õiguse rikkumine, ametlikku protesti. Reisilennuki allatulistamise põhjust ei avaldanud ka Nõukogude Liit.

Huvitaval kokkusattumusel uppus allveelaev Štš-301 aasta hiljem, mitte kaugel Kaleva allakukkumiskohast, Soome laevade paigaldatud miinitõkkes.

Tänapäeval

Kaleva mälestusmärk Keri saarel

1993. aastal avati reisilennuk Kaleval surmasaanud reisijate mälestuseks Keri saarel mälestusmärk.

Kaleva vrakki pole hoolimata põhjalikest otsingutest leitud. Tõenäoliselt lasi Nõukogude okupatsioonivõim Ju-52-e vraki hiljem uurimiseks üles tõsta ja kui asitõendi hävitada.

2015. aastal kirjutas Helsingin Sanomat, et Kaleva kukkumiskohal olid nädal aega Nõukogude laevad ning allveelaevad, seejärel aga hävitati kõik kuritöö jäljed süvaveepommidega.

Popkultuuris

Kaleva allatulistamine on tähtsaks sündmuseks Mart Sanderi ajaloolises romaanis "Litsid" ning selle alusel valminud teleseriaalis (2018). Seal järgitakse Carl-Fredrik Geusti, lennuk Kaleva piloodi poja esitatud teooriat, mille kohaselt lennukil Tallinnast Helsingisse reisinud Ameerika Ühendriikide diplomaat Henry Antheil transportis oma diplomaatilise pagasi hulgas mitte üksnes Ameerika Ühendriikide saatkonna salajasi dokumente, vaid viis Eesti valitsuse palvel Soome ka veel Eesti Panka jäänud napid kullavarud. Lennuki pardal oli kokku 227 kg diplomaatilist posti. Ka on romaani ja teleseriaali tegevustikule ainet andnud esimestes Kaleva allatulistamist kirjeldanud uudistes ära toodud surmasaanute arv – kümme inimest, mis on siiani ametlikult seletamata.

Vaata ka

• Hugin (lennuk)

Kirjandus

• Voldemar Kures, Ühest venelaste mõrvast Soome lahes. // Eesti Sõna 1942, nr 79. lk.6
• Risto Niku. Kaleva surmalend. Tallinn, i. a. [2008].
• Eric A. Johnson ja Anna Hermann. Viimne lend Tallinnast. – Akadeemia, 2007, nr 6, lk 1147–1161.
• Mart Sander. Litsid. Naiste sõda. I osa Ajakirjade kirjastus, 2015.
• Erkki Hautamäki. Soome tormi südames. I osa 1931-1940; kirjastus Penikoorem; lk 180-182.

Välislingid

• Viimne lend Tallinnast
• Американцы по просьбе Эстонии ... (vene keeles)
• "Merevägi leidis ilmselt Kaleva vraki " ERR, 31. mai 2004
• Toivo Kallas: "“Kaleva” viimne lend" Eesti Ekspress, 10. juuni 2004
• Tarmo Vahter: "Tuntud Soome ajaloolase uus versioon: Stalin käskis Pätsi tappa!" Eesti Ekspress, 16. juuni 2005
• Tarmo Vahter: "67 aasta tagune õhumõrv lahendatud" Eesti Ekspress, 11. oktoober 2007
• Ege Heeringas: "Ameeriklased peavad Kaleva vraki leidmist tõenäoliseks" kalev.ee, 28. mai 2008
• Allar Viivik: "Ameeriklased loodavad Kaleva vraki üles leida nelja päevaga" Õhtuleht, 29. mai 2008
• Kaspar Käänik: ""Kaleva" vrakk jäi leidmata" Õhtuleht, 4. juuni 2008
• Jukka Harju, Matkustajakone Kalevan mysteeri ei jätä omaisia rauhaan – neuvostopommittaja pudotti koneen 75 vuotta sitten Helsingin Sanomat, 14. juuni 2015
• Jukka Harju, Kalevaa tutkinut kirjailija: Ei selitä alasampumista Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015
• Kaja Kunnas, Alasammutun matkustajakone Kalevan mysteeristä uutta tietoa – "täällä oli nostoalus viikon, perään räjäytettiin syvyyspommeja" Helsingin Sanomat, 12. juuli 2015