Žaliakalnis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Žaliakalnis

leedu Žaliakalnis

Pindala: 7,35 km²
Elanikke: 12 000 (2005)

Koordinaadid: 54° 54′ N, 23° 55′ E
Žaliakalnis (Leedu)
Žaliakalnis

Žaliakalnis (poola keeles Zielona Góra) on Kaunase linnaosa, mis asub linna keskosas Žaliakalnise vallas, osalt aga Eiguliai valla territooriumil. Žaliakalnis asub Nerise kaldal ning piirneb põhjas Kalniečiaiga, kirdes aga Dainavaga.

Žaliakalnis on pindalalt üks suuremaid Kaunase linnaosi. Linnaosas asuvad aastal 1931 valminud köisraudtee (vanim köisraudtee Leedus), Kaunase linnaraamatukogu ja Žaliakalnise raamatukogu, aastal 1906 valminud vanausuliste kirik, aastal 1940 valminud Kristuse Ülestõusmise kirik, aastal 1923 valminud Väike Ülestõusmise kirik, aastal 1925 valminud Lenartavičiuse kabel, aastal 1858 valminud endine sünagoogi hoone, Žaliakalnise juudi kalmistu (asub osaliselt Gričiupises. Linnaosas asuvad osalt ka Leedu loomaaed ja Kaunase Tehnikaülikooli tudengilinnak. Haridust annavad Leedu Spordiülikool, Kaunase Kunstikool, kaks gümnaasiumit ja põhikool. Linnaossa jäävad ka mitmed spordikompleksid – Aastal 1973 valminud Kaunase jäähall, aastal 2001 valminud jalgpallikooli jalgpalliväljak ja aastal 1925 valminud S. Dariuse ja S. Girėnase staadion.

Zaliakalnisest on väike osa tööstuspiirkond. Linnaosa peatänavate ümbrus on polüfunktsionaalne, suurem osa Žaliakalnisest on aga madalate elumajade ala. Osa linnaosast on ka puhkepiirkond – Žaliakalnise idapoolsem osa kannab nime Ąžuolynas ja see on suures osas park.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt oli Žaliakalnise ala kaetud metsaga. Tegemist oli vana Kaunase kohal asuva kõrgema alaga, mida liigendasid Nerise suunas laskuvad orud. Nerise kaldal asus Kaunase ja Jonava vaheline tee, mille äärde kerkisid ka linnaosa esimesed majad. Kui metsa asuti maha võtma, tekkis sinna veel kolm eraldi elamute piirkonda – Antakalnis, Raginė ja Naujapilis.[1] Nerise orus kujunes linnaosa põhjapoolsesse otsa, tänapäeva Jonavos gatvė piirkonda, vaesema rahva agul, mis kandis rahvasuus nime Brazilka või Argentinka.

Linnaosa peatänavaks hakkas kujunema Kaunase ja Peterburi vaheline maantee, tänapäevane Savanorių prospektas. Aastal 1871 ühendati Kaunasega läänepoolsem osa Žaliakalnisest, aastal 1889 ühendati Kaunasega Vytautase mäe piirkond, aastal 1919 ühendati Kaunasega aga kogu Žaliakalnis.[2]

Aastal 1923 koostati Kaunase arengukava, mille autoriteks olid Leedu arhitekt Antanas Jokimas ja Taani päritolu Peter Marius Frandsen. Selles oli ette nähtud kujundada Žaliakalnisest Kaunase kui Leedu ajutise pealinna keskus. Sinna oli kavas rajada paraadväljak, presidendiloss ja seimihoone.[3] Nõnda rajati sinna ka mitmed saatkonnahooned (Itaalia, Šveits, Jaapani konsulaat). Plaanist teostus siiski vaid osa – välja arendati trapetsikujuline maa-ala Vydūno alėja ümbruses, kus maa kuulus riigile. Sel perioodil kasvas linnaosa elanike arv märgatavalt – aastal 1923 oli seal 15 200 elanikku, aastal 1940 oli seal elanikke juba ligi 55 000.[1] Kaks selle perioodi ehitist – Vydūno al. 59 ja A. Jančauskase puitvilla (Minties ratas 51) – said linna arhitektuuripreemiad, millega kaasnes ka üheaastane maksuvabastus. Aastal 1923 ehitas linnaossa oma maja korporatsioon Neo-Lithuania. Aastal 1925 rajati Žaliakalnisesse esimene Leedu staadion. Aastal 1938 avati loomaaed.

Kesklinnale lähemal asuvad alad Žaliakalnise nõlvadel kujunesid toona intelligentsi seas armastatud elupiirkonnaks. Seal elasid poliitik Magdalena Draugelytė-Galdikienė, Juozas Tūbelis, ajaloolane Petras Klimas, diplomaat Juozas Purickis, kunstiajaloolane Paulius Galaunė, arhitekt Antanas Jokimas, luuletaja Kazys Binkis, Vincas Mykolaitis-Putinas, Salomėja Nėris, luuletaja Henrikas Radauskas, vaimulik Antanas Šmulkštys, näitekirjanik Vincas Krėvė-Mickevičius, luuletaja Balys Sruoga, farmatseut Antanas Vienuolis, publitsist Matas Šalčius, tenor Kipras Petrauskas, bariton Antanas Sodeika, sopran Adelė Nezabitauskaitė-Galaunienė, näitlejad Unė Babickaitė ja Elena Žalinkevičaitė-Petrauskienė, kunstnikud Marcė Katiliūtė, Antanas Samuolis, Vladas Didžiokas, Barbora Didžiokienė, Adomas Galdikas, Juozas Zikaras, Petras Kalpokas ja Rimtas Kalpokas.

Aastaks 1940 oli tegemist kõige suurema leedulaste osakaaluga linnaosaga Kaunases. Toona ehitati sinna Jeesuse Ülestõusmise kirik.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]