Alytus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Alytus

[ 'alitus ]
leedu Alytus

Alytuse vapp
Alytuse vapp
Alytuse lipp
Alytuse lipp

Pindala: 40 km²
Elanikke: 52 933 (2017) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 54° 24′ N, 24° 3′ Ekoordinaadid: 54° 24′ N, 24° 3′ E


Koduleht: http://www.alytus.lt

Alytus ['alitus] (Helifaili info leedu ) leedupäraselt [aliit'us], poola Olita) on linn Leedu lõunaosas Nemunase jõe ääres. Linn oli varem Alytuse maakonna keskus, tänapäeval moodustab iseseisva omavalitsusüksuse. Ühtlasi on see ka Alytuse rajooni halduskeskuseks.


Linnas asub Alytaus Arena spordihall. Haridust annavad Alytuse Kutsehariduskeskus ja Alytuse kunstnike ametikool, kõrgemat haridust annab Alytuse kolleegium.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linna kohale tekkis asustus juba neoliitikumis. Keskajal asus Alytus leedulaste ja jatvingide asuala piiril. Varasemast asustusest annavad tunnistust ligi kakskümmend Nemunase läänekaldalt leitud tumulust.

Esimest korda mainitakse 1377. aastal, mil Nemunase idakaldale rajati puidust linnus. Aastaks 1387 oli selle juurde kujunenud puidust alev. Jõe läänekaldale tekkis asustus XV sajandil.

Esimene kirik ehitati Alytusesse aastal 1524, samal aastal loodi ka sealne kihelkond. Aastal 1549 kinkis Zygmunt II August alevi oma abikaasale Barbara Radziwiłłównale.[1] Alytus sai linnaõigused 1581. aastal. Aastal 1586 rajati sinna esimene õigeusu kirik. Käsitööliste ja kaupmeeste jaoks kujunes prestiizikamaks jõe idakallas.

Kolmanda Poola jagamise järel kujunes ühe asemele kaks asulat, mis mõlemad omandasid alevi staatuse. Idas asus Alytus I, mis kuulus Venemaale, läänes Alytus II, mis kuulus Preisimaale. Hiljem liideti Venemaaga ka Alytuse lääneosa, ent formaalselt jäid need kaheks eraldi asulaks edasi. Tsaariajal oli asula venekeelne nimekuju Олита.[2]Idapoolse osa linnaõigused taastati aastal 1870.

Algselt väiksem lääneosa hakkas XIX sajandi lõpus kiiremini kasvama, kui sealsed mõisnikud hakkasid oma maid elamukruntideks müüma. Aastal 1886 oli läänekaldal 843 ja idakaldal 926 elanikku. Aastaks 1897 oli läänes elanikke 2010 ja idas 1435. Nõnda sai linnaõigused ka Alytus II. Linnade vahele ehitati esimene sild aastal 1892, aastal 1902 valmis ka teine sild. Aastal 1899 valmis sinna viiv raudtee, mis algselt ületas ka Nemunase jõe, aga raudteesild hävis Esimese maailmasõja ajal ja hiljem seda enam ei taastatud. Aastal 1926 demonteeriti ka linna idaosast toona Poola võimu all olevasse Senoji Varėnasse viiv raudtee, nii et raudteeühenduse säilitas vaid linna lääneosa.

Alytused liideti aastal 1915, mil selle olid vallutanud Saksa väed. Aastal 1919 toimus linna all lahing Leedu vägede ja Punaarmee vahel, kus leedulased olid võidukad. Aastal 1939 avati Alytuse lennuväli. Pärast Teise maailmasõja algust rajati linna alla poola sõjavangide laager, mis hiljem muudeti Nõukogude sõjavangide laagriks, kus hukkus ligi 20 000 sõjavangi.[3] Aastal 1941 toimus linna all Alytuse lahing. Hiljem, saksa võimu ajal, hukkasid natsid linna lähistel ligi 60 000 juuti.[4] Sõja järel tegutsesid linna ümbruskonnas Leedu metsavennad.

Elanikkond[muuda | muuda lähteteksti]

  • 600 (1823)
  • 289 (1827)
  • 554 (1867)
  • 1 769 (1886)
  • 3 455 (1897)´
  • 6 322 (1923)
  • 7 124 (1931)
  • 9 207 (1939)
  • 28 165 (1970)
  • 40 200 (1974)
  • 55 509 (1979)
  • 73 015 (1989)
  • 71 491 (2001)
  • 69 500 (2005)
  • 67 500 (2009)
  • 63 630 (2010)
  • 60 302 (2011)
  • 56 357 (2014)
  • 51 561 (2018)

1923. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest leedulasi 65,37%, juute 27,12%, poolakaid 4,41%, venelasi 1,61%, sakslasi 0,68 % ja valgevenelasi 0,49%.[5]

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Alytuse elanikest leedulasi 96,86%, venelasi 1,21%, poolakaid 0,64%, tatarlasi 0,34%, valgevenelasi 0,20% ja ukrainlasi 0,16%.[6]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Linn asub Nemunase jõe mõlemal kaldal. Ka jääb Alytuse piiridesse kaks järve, neist suurem on Dailidė järv pindalaga 10,6 ha. Linna keskus asub merepinnast 93 meetri kõrgusel.

20. juunil 1964 sadas linnas alla suurim Leedus mõõdetud rahetera, mille raskuseks oli 300 grammi.[7]

Alytuse peamised kliimanäitajad 30 aasta andmete põhjal[8]
Näitaja Jaan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C) -2,2 -1,1 3,9 11,1 18,3 21,1 22,2 22,2 16,7 11,1 4,4 -0,6 10,6
Keskmine miinimumtemperatuur (°C) -7,8 -7,8 -3,9 1,1 6,1 10,0 11,7 10,6 7,2 3,3 0,0 -5,0 2,1
Keskmine temperatuur (°C) -5,0 -4,4 -0,0 6,1 12,2 15,6 16,7 16,7 12,2 7,2 2,2 -2,8 6,4
Keskmine sademete hulk (mm) 41 27 36 41 56 74 80 70 60 48 51 50 634

Majandus[muuda | muuda lähteteksti]

Linnas painkevad tektstiilikombinaat Alytaus tekstilė, külmkapitehas Snaige ja alkohoolsete jookide tehas Alita.

Alytuses tegutsevad aastal 1982 asutatud tsirkus ja aastal 1988 asutatud teater.

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Szymon Marcin Kozłowski
Živilė Raudonienė

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2004. – 123 lk.
  2. Олита. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Kd. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 885 lk.
  3. Murders of Prisoners of War. Christoph Dieckmann lk.11.
  4. The Jewish community of Alytus during World War II and afterwards
  5. https://statistikouzrasai.wordpress.com/atsisiuntimai/
  6. http://osp.stat.gov.lt/en/2011-m.-surasymas
  7. https://rekvizitai.vz.lt/orai/oras-alytuje/
  8. http://www.weatherbase.com/weather/weather.php3?s=592846&cityname=Alytus-Alytaus-Apskritis-Lithuania

Välislinke[muuda | muuda lähteteksti]