Lejasciemsi vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Lejasciemsi vald

läti Lejasciema pagasts

Vapp

Pindala: 337,8 km²
Elanikke: 1384 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,1 in/km²
Keskus: Lejasciems
Lejasciema pagasts LocMap.png
Valla maastik

Lejasciemsi vald (läti keeles Lejasciema pagasts, latgali keeles Lajis pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Beļava, Galgauska, Lizumsi, Ranka ja Tirza vallaga, samuti ka Smiltene piirkonna Variņi vallaga, Hopa piirkonna Vireši ning Trapene vallaga ja Alūksne piirkonna Ilzene ning Zeltiņi vallaga.

Valla pindala on 338 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1589 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 1499 lätlast, 38 venelast, 11 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakat ja 4 leedulast.[3] Valla keskus on Lejasciemsi küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 11A. Vallavanemaks on Māris Milns.[4]

Teise maailmasõja eel asusid praeguse valla alal väikesed Lejasciemsi, Dūre ja Sinole vallad. Neist Lejasciemsi valda jäid Lejasciemsi mõisa maad (agraareformi eel 531 hektarit), Auguliena mõisa maad (1654,30 ha), Pirtsmuiža mõisa maad (329,49 ha) ja Amši mõisa (Amsche) maad (343,78 ha). Lejasciemsi vald kandis aastani 1925 Lejase valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 153,2 km² ja seal oli 2026 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati Lejasciemsi vallas Amši, Lejasciemsi ja Sudala külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lejasciemsi külanõukoguga likvideeritav Sudala külanõukogu, aastal 1964 likvideeritav Dūre külanõukogu ja aastal 1977 osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza jõgi. Järvedest asub Galgauska valla piiril 30,5 ha suurune Galgauska järv.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Vigubi muinaskalmed, Krāčese linnamägi, Ceļmalnieki muinaskalmed ja Melderi muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Lejasciemsi kirikumõisa elumaja, Lejasciemsis asuv elumaja aadressil Rīgas iela 3, Sinole mõisa hooned (vesiveski, ait), Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber), Bozenieki keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Rootsi tee, Lināji muinaskalmed, Poļi keskaegne kalmistu ja Ģindi muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Robežnieki tamm, Miķītese künnapuu, Atvasese mänd, Cepļakalnsi mänd, Bērzi soo ja üks nimetu põline tammepuu. Valla põhjaosas asuvad 44 hektari suurune Dūre metsa hoiuala ja 329 ha suurune Kadastiku hoiuala, loodeosas aga 74 ha suurune Mētrase metsa hoiuala.[9]

Vallas on kolmkümmend seitse küla. Valla keskuses Lejasciemsis (lielciems) oli 2017. aastal 493 elanikku. Staatusega vidējciems on Sinole 211 elanikuga aastal 2017. Kakskümmend kuus küla on staatusega mazciems – Aļļi, Amši 6 elanikuga aastal 2007, Andriņi, Cinci 10 elanikuga aastal 2007, Čipati 9 elanikuga aastal 1999, Dūre 34 elanikuga aastal 1999, Gārša 10 elanikuga aastal 2007, Grēdas, Jānuži 40 elanikuga aastal 2007, Kožas 8 elanikuga aastal 2007, Krampani 20 elanikuga aastal 2007, Kručki 9 elanikuga aastal 1999, Ķilpani 3 elanikuga aastal 2007, Majani, Melderi 10 elanikuga aastal 2007, Mālmuiža 10 elanikuga aastal 2007, Oldermaņi 10 elanikuga aastal 2007, Paideri, Palata 15 elanikuga aastal 1999, Silamiķeļi, Skujenieši, Staidi 6 elanikuga aastal 2007, Umari 20 elanikuga aastal 2007, Viešķeles 8 elanikuga aastal 2007, Viģubi ja Zellenes 10 elanikuga aastal 2007. Üheksa valla küla on staatusega skrajciems – Barani, Krāces 6 elanikuga aastal 2007, Lapati 20 elanikuga aastal 2007, Latvasas 10 elanikuga aastal 2002, Olekši, Pirtsmuiža, Salaki 11 elanikuga aastal 1999, Salmaņi 15 elanikuga aastal 1999 ja Zvārtavi 10 elanikuga aastal 2007. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Valla kodulehekülg (vaadatud 17.02 2018)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]