Lejasciemsi vald

Allikas: Vikipeedia
Lejasciemsi vald

läti Lejasciema pagasts

Vapp

Pindala: 337,8 km²
Elanikke: 1318 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,9 in/km²
Keskus: Lejasciems
Valla maastik

Lejasciemsi vald (läti keeles Lejasciema pagasts, latgali keeles Lajis pogosts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Beļava, Galgauska, Lizumsi, Ranka ja Tirza vallaga, Smiltene piirkonna Variņi, Vireši ja Trapene vallaga ning Alūksne piirkonna Ilzene ja Zeltiņi vallaga.

Valla pindala on 338 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1589 inimest.[2] Valla keskus on Lejasciemsi küla, vallamaja asub aadressil Rīgas iela 11A. Vallavanem on Māris Milns.[3]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Teise maailmasõja eel asusid praeguse valla alal väikesed Lejasciemsi, Dūre ja Sinole vallad. Neist Lejasciemsi valda jäid Lejasciemsi mõisa maad (agraarreformi eel 531 hektarit), Auguliena mõisa maad (1654,30 ha), Pirtsmuiža mõisa maad (329,49 ha) ja Amši mõisa (Amsche) maad (343,78 ha). Lejasciemsi vald kandis aastani 1925 Lejase valla nime. Aastal 1935 oli valla pindala 153,2 km² ja seal oli 2026 elanikku.[4]

1945. aastal moodustati Lejasciemsi vallas Amši, Lejasciemsi ja Sudala külanõukogu, 1949. aastal vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Lejasciemsi külanõukoguga likvideeritav Sudala külanõukogu, aastal 1964 likvideeritav Dūre külanõukogu ja aastal 1977 osa likvideeritavast Sinole külanõukogust.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.

Kaitstavad mälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Aļļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Vigubi muinaskalmed, Krāčese linnamägi, Ceļmalnieki muinaskalmed ja Melderi muinaskalmed.[6] Kohaliku kaitse all on Lejasciemsi kirikumõisa elumaja, Lejasciemsis asuv elumaja aadressil Rīgas iela 3, Sinole mõisa hooned (vesiveski, ait), Mālmuiža mõisa hooned (ait, häärber), Bozenieki keskaegne kalmistu ehk Kalmeküngas, muinaskalmed Lejasciemsi meierei juures, Rootsi tee, Lināji muinaskalmed, Poļi keskaegne kalmistu ja Ģindi muinaskalmed.[7]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Suurimad jõed on Koiva jõgi ja selle lisajõgi Tirza jõgi. Järvedest asub Galgauska valla piiril 30,5 ha suurune Galgauska järv.

Looduskaitse all on Robežnieki tamm, Miķītese künnapuu, Atvasese mänd, Cepļakalnsi mänd, Bērzi soo ja kuus nimetut põlist tamme. Valla põhjaosas asuvad 44 hektari suurune Dūre metsa hoiuala ja 329 ha suurune Kadastiku hoiuala, loodeosas aga 74 ha suurune Mētrase metsa hoiuala.[8]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aastal elas vallas 1499 lätlast, 38 venelast, 11 valgevenelast, 4 ukrainlast, 4 poolakat ja 4 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Aļļi mazciems
Amši mazciems 6 (2007)
Andriņi mazciems
Cinci mazciems ~10 (2007)
Čipati mazciems 9 (1999)
Dūre mazciems 34 (1999)
Gārša mazciems 10 (2007)
Jānuži mazciems ~40 (2007)
Kožas mazciems 8 (2007)
Krampani mazciems ~20 (2007)
Krāces skrajciems 6 (2007)
Kručki mazciems 11 (1999)
Ķilpani mazciems 3 (2007)
Lapati skrajciems ~20 (2007)
Latvasas skrajciems 10 (2002)
Lejasciems lielciems 437 (2022)
Majani mazciems
Mālmuiža mazciems 10 (2007)
Melderi mazciems 10 (2007)
Oldermaņi mazciems ~10 (2007)
Olekši mazciems
Paideri mazciems
Palata mazciems 15 (1999)
Pirtsmuiža skrajciems
Salaki mazciems 11 (1999)
Salmaņi skrajciems 15 (1999)
Silamiķeļi mazciems
Sinole vidējciems 181 (2022)
Skujenieši mazciems
Staidi mazciems 6 (2007)
Zellenes mazciems 10 (2007)
Zvārtavi skrajciems ~10 (2007)
Umari mazciems ~20 (2007)
Viešķeles mazciems 8 (2007)
Viģubi mazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Valla koduleht (vaadatud 17.02 2018)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]