Erekle II

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Erekle II

Erekle II (gruusia ერეკლე II; 7. november 1720 Telavi11. jaanuar 1798) oli gruusia monarh, kes valitses aastatel 17441798.

Erekle II kuulus Bagrationi dünastiasse. Tema valitsemise ajal ühendati Kahhethi kuningriik ja Karthli kuningriik.

Noorus[muuda | muuda lähteteksti]

Erekle II sündis 7. novembril 1720 Telavis. Tema isa oli Teimurazi II, kes oli Kahhethi kuningate soost. Tema emaks oli Teimurazi teine naine, Karthli kuningate soost Tamar. Aastail 1732-1735 tungisid Gruusiasse türgi väed, ent pärslased vallutasid peagi sealsed alad tagasi. Teimurazi toetas pärslasi ja sai Kahhethi alade kuberneriks,[1] sellal kui Karthlisse määrati pärsia päritolu kuberner.[2]

Noor Erekle

Aastail 1737-1739 juhatas Erekli pärsia vägede sõjakäiku Indiasse. Seal sai ta tuntuks kui hea väejuht.[3] Aastal 1744 oli ta mõnda aega asevalitsejaks, sellal kui Teimurazi viibis Pärsias. Sel perioodil surus ta maha rivaalitseva Muhrani suguvõsa mässu ja gruusia aadlike vastuseisu Pärsia ülemvõimule. Hiljem sai temast Kahhethi kuningas.

Aastal 1747 mõrvati Pärsia šahh ja Erekle ning Teimurazi kasutasid järgnevat segadust ära, kihutades pärslaste garnisonid maalt välja. Seejärel sõlmisid nad Aserbaidžaani khaanidega pärsia-vastase koalitsiooni. Aastal 1749 vallutas Erekli Jerevani ja aastal 1751 purustas ta maale tunginud suure Pärsia sõjaväe.[4]

Segane olukord Pärsias jätkus ja aastal 1752 saatsid Gruusia valitsejad Venemaale saatkonna, kus paluti kas 3000 sõduri abi või siis raha tšerkessi palgasõdurite palkamiseks, millega nad soovisid Pärsia troonile panna venemeelse valitseja. Venelastel oli aga tegemist Euroopa asjadega ja nii jäi missiooon tulemusteta.[5]

Ühendatud kuningriik[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1762 suri Erekle isa ja ta võttis üle võimu seni isa hallata olnud Karthli aladel. Aastail 1762-1763 tungis Karim Khan Zand Aserbaidžaani aladele ja tunnustas ühtlasi Ereklet Gruusia kubernerina, mis oli aga toonaseks ajaks tühi tiitel.

Erekle otsustas leida Gruusia iseseisvuse tagamiseks Venemaa toetust ja ajas aktiivset vene poliitikat. Põhjuseks olid nii Venemaa sidemed Euroopaga kui ka õigeusu kirik. Nii toetas ta Venemaad Vene-Türgi] sõjas, mis tõi kaasa aga pettumuse, sest venelased ignoreerisid rahulepingus täielikult grusiinide soove ühendanda oma riigiga Türgi võimu all olevat maa lõunapoolsed alad. Ka käitusid vene väed Gruusia aladel sageli grusiinide üksuste suhtes reetlikult, lähtudes üksnes omaenda huvidest.[6]

Aastal 1777 juhtis tema poeg Giorgi II koos oma poolvenna Levaniga sõjaretke mässulise Ksani vürstkonna vastu, mis lõppes Ksani alistumisega.

Aastal 1783 õnnestus Ereklel viimaks sõlmida Venemaaga Georgijevski leping, millega ta kuulutas oma maad Venemaa protektoraadiks; ühtlasi katkestas ta viimaks täielikult kõik oma sidemed Pärsiaga.[7] Samas taandus vene garnison uue Vene-Türgi sõja ajal maalt, jättes riigi pärsia invasioonile avatuks. Erekle sõlmis sel perioodil liidulepingu Gruusia läänealade Imerethia, Guria ja Megreeliaga. Sellele vaatamata tungis Āghā Moḥammad Khān aastal 1795 Gruusiasse ja rüüstas Thbilisit.[8] Erekle soovis jääda Thbilisisse, kuid tema ihukaitsjad ja sugulased toimetasid ta linnast välja.[9] Sellele vaatamata toetas ta ikka Venemaad ja liitus aastal 1796 venelaste Pärsiasse tunginud väesalgaga. Kui see aga taandus, jäi Erekle taas pärsia ohule üksi vastu seisma. Aastal 1997 olid pärslased alustamas uut invasiooni, ent Āghā Moḥammad Khāni surm peatas selle, paisates maa uude poliitilisse segadusse.

Võimul olles piiras Erekle feodaalide õigusi ja kandis hoolt selle eest, et sõjas tühjaks jäänud alad taas asustataks.[10]

Olukorda riigis kajastab kõige paremini see, et vermitud hõbemüntidel oli peal Pärsia šahhi nimi, sellal kui vaskmüntidel see puudus, osadel oli aga kujutatud Venemaa kahe peaga kotkast. Taolis pärsialikke münte vermiti maal aastani 1799.[11]

Erekle II haud

Aastal 1798 suri Erekle II ja troonile tõusis tema poeg Giorgi II.

Järeltulijad[muuda | muuda lähteteksti]

Erekli oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa oli Ketevan Orbeliani (aastast 1738) või Ketevan Pkheidze (aastast 1749).[12] Kaasaegse teooria kohaselt pidi erekli algul abielluma Orbeliaaniga, aga tõukas tolle endast ära ja abiellus teise Ketevani nimelise neiuga. See suri aastal 1744. Neil sündisid:

  • Vahtang – 1742–1756
  • Rusadab – 1744, suri noorelt

Aastal 1745 abiellus Erekli Anna Abašidzega, kes suri aastal 1749 Neil sündisid:

  • Giorgi II
  • Thamart – 1749–1786
  • Luarsab – 1771–? (suri enne 1798. aastat)

Erekli abiellus aastal 1750 kolmandat korda Daredžan Dadianiga; neil oli kokku üheksateist last:

  • Solomon (suri aastal 1765)
  • Helene – 1753–1786
  • Mariam – 1755–1828
  • Sophia – 1756, suri noorelt
  • Levan – 1756–1781
  • Iulon – 1760–1816
  • Vahtang - 1761-1814
  • Salome – 1761, suri noorelt
  • Teimuraz – 1763-1827
  • Anastasia – 1763–1838
  • Keteven – 1764–1840
  • Mirian – 1767-1834
  • Soslan-David (suri aastal 1767)
  • Aleksander – 1770-1844
  • Artšil (suri aastal 1771)
  • Luarsab – 1772, suri noorelt
  • Ekaterina – 1774–1818
  • Thekla – 1776–1846
  • Parnaoz – 1777–1852[13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Леван Саникидзе, Мать История, Тбилиси, 1996.
  2. Suny, Ronald Grigor (1994). The Making of the Georgian Nation. Indiana University Press. lk. 55 ISBN 978-0253209153.
  3. David Marshall Lang. Russia and the Armenians of Transcaucasia, 1797-1889: a documentary record Columbia University Press, 1957 lk. 142
  4. Fisher, William Bayne; Avery, P.; Hambly, G. R. G; Melville, C. (1991). The Cambridge History of Iran. 7. Cambridge: Cambridge University Press. lk. 96 ISBN 0521200954.
  5. Hitchins, Keith. Heraclius II. Iranica.com.
  6. Lang, David Marshall (1962). A Modern History of Georgia, lk. 35-36.
  7. Alexander Mikaberidze "Historical Dictionary of Georgia". Rowman & Littlefield, 2015, lk. 25-26
  8. Alexander Mikaberidze "Historical Dictionary of Georgia". Rowman & Littlefield, 2015, lk. 27
  9. Сухарева О. В. Кто был кто в России от Петра I до Павла I, Москва, 2005
  10. Ираклий II // Большая советская энциклопедия : [в 30 т.] / гл. ред. А. М. Прохоров. — 3-е изд. — М. : Советская энциклопедия, 1969—1978.
  11. Perry, John R. (2006). Karim Khan Zand. Oneworld Publications. lk. 108-109 ISBN 978-1851684359.
  12. Montgomery-Massingbird, Hugh, editor. Burke's Royal Families of the World, Volume II, 1980. The Royal House of Georgia, lk.66-69.
  13. [1] Christopher Buyers (March–September 2003). "Bagrationi Dynasty - Kakheti". Royal Arch.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Teimurazi II
Kahhethi kuningas
172019.jaanuar 1762
Järgnev:
'
Eelnev:
'
Karthli ja Kahhethi kuningas
19.jaanuar 1762–22.jaanuar 1798
Järgnev:
Giorgi XII