Al Oerter

Allikas: Vikipeedia

Al Oerter (õieti Alfred Adolf Oerter; 19. september 1936 Astoria1. oktoober 2007 Fort Myers) oli USA kergejõustiklane (kettaheitja). Neljakordne olümpiavõitja (1956, 1960, 1964, 1968).

Ta on arvatud IAAFi kuulsuste halli liikmeks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika kettaheitja Al Oerter oli omapärane sportlane, kes kaotas ridamisi mitmesuguseid võistlusi ega võitnud kunagi isegi USA katsevõistlusi olümpiamängudele pääsemiseks. Kui aga saabus olümpia-aasta, oli ta õige mees õiges kohas, võttes enesekindlalt olümpiamängudel kuldmedali . Ta on öelnud: "Melbourne oli kõige oodatum, Rooma kõige uhkem, Tokyo kõige valusam ja Mexico kõige armsam. Mul on olümpiavaim midagi suurt, ja võin üksnes kahetseda, et olümpiamänge peetakse vaid iga nelja aasta järel."

Al Oerter võitis olümpiamängudel neljal korral järjest (kolmel korral isikliku rekordiga) ühe ja sama kergejõustikuala. Saavutus, mida suutis korrata 1996. aasta olümpiamängudel Atlantas Carl Lewis.

Tegelikult oli alati nii, et olümpiavõidu saamiseks tuli alistada kehtiva maailmarekordi omanik: 1956. aastal Fortune Gordien (MR 59.28), 1960 Edmund Piątkowski ja Rink Babka (MR 59.91), 1964 Ludvík Daněk (MR 64.55) ja 1968 Jay Silvester (MR 68.40). Oerter oli olümpiamängude vahepealsetel aastatel suhteliselt varjus, kuid olümpial alati näitas, kellega on tegemist. Ka Tokyo mängude eel ei peetud teda peafavoriidiks, sest tema peamiseks mureks olid häired seljanärvidega, mis ei lasknud tal heita. Kuus päeva enne võistlust pandi talle ümber rindkere bandaaž. Arstid soovitasid tungivalt tal kuus nädalat puhata. Tema aga vaidles vastu: "Ma ei taha olla selline, kes peab selgitama oma allajäämist." Oerter otsustas minna lõpuni, saades soojendust, rohkelt massaaži ja ensüüme veresoonte puhastamiseks. Võistluseelsel päeval mähiti ta sidemetesse, ta pidi neelama valuvaigisteid ja sai perioodiliselt kompresse. Heitepaika saabudes oli tal seljas ravivest.

Tema kolmas olümpia pidi peaaegu lõppema esimese heitega. Ta tundis tugevat valu ja ketas maandus kõigest paarikümne meetri kaugusele. Valuvaigistav süst ja jääkompressid lubasid tal siiski lõpuks niipalju heita, et ta pääses kuue parema hulka. Kaks heitevooru enne lõppu oli ta kolmandal kohal. Eespool olid tšehh Ludvík Daněk ja kaasmaalane David Weill. Võiduks oli vaja heita üle 60.52. Eeviimases voorus loobus ta ravivestist ning otsustas kasutada aeglast pööret ja sirutada lihased täielikult välja. See heide õnnestus suurepäraselt ja ketas kandus täpselt 61 meetri joonele. See oli olümpiarekord. Konkurendid ei suutnud enam oma tulemusi parandada ja nii võis Oerter olla õnnelik kolmanda olümpiavõidu üle.

Kui ajakirjanikud imestasid, et ta selliseid piinu tundes suutis võistelda, vastas ta lihtsalt: "Need on ju olümpiamängud ja olümpiavõidu eest võib ka surra."

Saavutused[muuda | muuda lähteteksti]

Olümpiamängudel[muuda | muuda lähteteksti]

Maailmarekordid[muuda | muuda lähteteksti]

Ala Tulemus Aeg Koht
Kettaheide 61.10 18. mai 1962 Los Angeles
Kettaheide 62.45 1. juuli 1962 Chicago
Kettaheide 62.62 27. aprill 1963 Walnut
Kettaheide 62.94 25. aprill 1964 Walnut

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]