Mine sisu juurde

George Floyd

Allikas: Vikipeedia
George Floyd
Sünninimi George Perry Floyd Jr.
Sünniaeg 14. oktoober 1973
Fayetteville, Põhja-Carolina, Ameerika Ühendriigid
Surmaaeg 25. mai 2020 (46-aastaselt)
Minneapolis, Minnesota, Ameerika Ühendriigid

George Perry Floyd (14. oktoober 1973 Fayetteville, Põhja-Carolina – 25. mai 2020 Minneapolis, Minnesota) oli Ameerika Ühendriikide afroameeriklane, kelle surm politsei poolt kinnipidamisel põhjustas 2020. aastal ulatusliku protestilaine USA-s ja mujal maailmas.

Floydi surmast sai üks tuntumaid juhtumeid aruteludes politseivägivalla, rassilise ebavõrdsuse, Black Lives Matteri ja USA politseitöö üle.[1]

25. mail 2020 pidasid Minneapolise politseinikud Floydi kinni seoses kahtlusega, et ta oli kasutanud võltsitud 20-dollarilist rahatähte. Kinnipidamise ajal surus politseinik Derek Chauvin põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti, samal ajal kui Floyd lamas käeraudades kõhuli maas. Floyd viidi kiirabiga haiglasse, kus ta surnuks tunnistati.[2]

Hennepin County kohtuarsti lõplikus kokkuvõttes märgiti Floydi surma põhjuseks südame-kopsuseiskus, mis tekkis politsei rakendatud allutamise, kinnihoidmise ja kaelasurve ajal. Surma viisiks märgiti „homicide” ehk teise inimese põhjustatud surm; see on kohtuarstlik kategooria ega tähenda iseenesest õiguslikku otsust mõrva või tapmise kohta. Oluliste kaasuvate asjaoludena nimetati arteriosklerootilist ja hüpertensiivset südamehaigust, fentanüülimürgistust ning hiljutist metamfetamiini tarvitamist.[3]

Elulugu

[muuda | muuda lähteteksti]

George Floyd sündis Põhja-Carolina osariigis Fayetteville'is ja kasvas üles Houstonis Texases. Ta elas Houstoni Third Wardi piirkonnas, mis on ajalooliselt olnud üks linna tähtsamaid afroameeriklaste kogukondi.[4]

Nooruses tegeles Floyd korvpalli ja Ameerika jalgpalliga. Ta õppis Jack Yatesi keskkoolis Houstonis ning mängis kooli spordivõistkondades. Hiljem õppis ta lühikest aega Lõuna-Florida osariigi kolledžis ja seejärel Texas A&M University–Kingsville'is, kuid ei lõpetanud kõrgkooli.[5]

Houstonis oli Floyd seotud kohaliku hiphopi ja kogukonnaeluga. Ta esines räpparina nime all Big Floyd ning oli seotud Houstoni hiphopikollektiiviga Screwed Up Click. Hiljem osales ta ka kristlikes kogukonna- ja noorsootöö algatustes.[5]

Kriminaalkaristused

[muuda | muuda lähteteksti]

Enne Minnesotasse kolimist oli Floydil Texase osariigis pikk karistusregister. Avalike kohturegistrite põhjal mõisteti ta aastatel 1997–2009 korduvalt süüdi, muu hulgas narkokuritegudes, varguses, omavolilises sissetungis ja relvastatud röövis.[4][6]

Floydi varasemad süüdimõistmised leidsid aset Harris Countys. 1997. aastal mõisteti ta süüdi narkootilise aine omamises. Järgnevatel aastatel mõisteti ta süüdi mitmes teises juhtumis, sealhulgas varguse ja kokaiiniga seotud kuritegude eest. Tema karistusregister hõlmas nii lühemaid vangistusi kui ka hilisemat pikemat vanglakaristust raskema kuriteo eest.[4]

Kõige raskem süüdimõistmine puudutas 2007. aasta relvastatud röövi juhtumit. Süüdistuse järgi tungisid Floyd ja teised isikud kannatanu koju; üks osalejatest esitles end veevärgitöötajana ning kannatanut ähvardati tulirelvaga. Floyd tunnistas end 2009. aastal süüdi raskendavatel asjaoludel toime pandud röövis ning talle määrati viie aasta pikkune vanglakaristus. Ta vabastati vanglast 2013. aastal.[4][6]

Floydi kriminaalne minevik sai pärast tema surma oluliseks osaks avalikust vaidlusest. Osa väljaandeid, kommentaatoreid ja sotsiaalmeediapostitusi tõi esile, et Floydi ei saa kujutada üksnes süütu politseivägivalla ohvrina, sest tal oli korduvate süüdimõistmistega kriminaalne taust, sealhulgas relvastatud röövi süüdimõistmine. Seda kasutati vastukaaluks avalikus ruumis levinud käsitlusele, kus Floydist sai eeskätt Black Lives Matteri ja politseireformi sümbol.[6]

Samas ei olnud Floydi varasemad kriminaalkaristused otseselt seotud 25. mai 2020. aasta kinnipidamisega, mis algas kahtlusest võltsitud 20-dollarilise rahatähe kasutamises. Seetõttu käsitlesid kohtumenetlus ja ametlikud uurimised eeskätt politseinike tegevust konkreetse kinnipidamise ajal, mitte Floydi varasemat elukäiku.[2][6]

Floydi varasema kriminaalse mineviku kohta levis pärast tema surma ka ebatäpseid ja eksitavaid väiteid. Faktikontrollid kinnitasid tema varasemate süüdimõistmiste olemasolu, kuid osutasid ka sellele, et mõnes sotsiaalmeediapostituses kasutati valesid fotosid või ebatäpseid kirjeldusi.[7][4]

Kolimine Minnesotasse

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast vanglast vabanemist püüdis Floyd oma elu muuta ning kolis hiljem Minnesota osariiki, kus elas Minneapolise piirkonnas. Ta töötas muu hulgas turvatöötaja ja autojuhina. Avalike allikate järgi ei saanud ta Minnesotas elades karistusi raskete kriminaalkuritegude eest.[6]

Minnesotas töötas Floyd mõnda aega ööklubis turvatöötajana. Koroonapandeemia ajal kaotas ta osa tööst, kui ööklubid ja meelelahutusasutused suleti või nende tegevust piirati.[5]

Surm

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis George Floydi surm

25. mail 2020 kutsuti Minneapolise politsei Cup Foodsi kaupluse juurde, mille töötaja kahtlustas, et Floyd oli kasutanud võltsitud 20-dollarilist rahatähte. Politseinikud Thomas Lane ja J. Alexander Kueng leidsid Floydi lähedal pargitud autost. Kinnipidamine salvestati politseinike kehakaamerate ja pealtnägijate telefonidega.[8]

Kehakaamera stenogrammide järgi oli Floyd kinnipidamise algfaasis ärev, ütles, et ta on klaustrofoobiline, ja kordas juba enne pikemat maas kinnihoidmist, et ta ei saa hingata. Politseiautosse paigutamise ajal ütles ta muu hulgas "I can't breathe" ja "I want to lay on the ground".[9][8]

Pärast seda, kui politseinikel ei õnnestunud Floydi politseiautosse paigutada, toodi ta autost välja ja pandi maapinnale kõhuli. Chauvin surus põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti. Floyd oli käeraudades, korrutas, et ta ei saa hingata, ja jäi lõpuks liikumatuks. Floyd viidi kiirabiga haiglasse, kus ta surnuks tunnistati.[2]

Floydi surma asjaolude üle tekkis avalik poleemika. Ühe käsitluse järgi oli surma otsustavaks põhjuseks politsei jõukasutus ja pikaajaline kõhuliasendis kinnihoidmine. Teise käsitluse järgi mängisid olulist või otsustavat rolli Floydi terviseseisund, narkootikumide tarvitamine ja asjaolu, et ta kurtis hingamisraskust juba enne pikemat maas kinnihoidmist.[9][3]

2021. aasta aprillis tunnistas vandekohus Derek Chauvini süüdi teise astme tahtmatus mõrvas, kolmanda astme mõrvas ja teise astme tapmises. Sama aasta juunis mõistis kohus talle 22 aasta ja 6 kuu pikkuse vanglakaristuse.[2][10]

Pärand ja mõju

[muuda | muuda lähteteksti]

Floydi surmast sai rahvusvaheline sümbol aruteludes politseivägivalla, rassismi, rassilise ebavõrdsuse ja õiguskaitse üle. Tema surmale järgnenud protestid tõid kaasa arutelud politseireformi, kodanikuõiguste, avaliku korra, ajalooliste monumentide ja institutsionaalse rassismi üle.[1]

2020. aastal esitasid USA Kongressi demokraadid politseireformi eelnõu „George Floyd Justice in Policing Act”. Eelnõu eesmärk oli muu hulgas piirata kägistamisvõtete kasutamist, tugevdada politseinike vastutust ja luua andmebaas politseinike väärkäitumise juhtumite kohta.[11]

2021. aasta märtsis kiitis Minneapolise linnavolikogu heaks 27 miljoni dollari suuruse kokkuleppe Floydi perekonna esitatud tsiviilhagis. Tegemist oli ühe suurema politsei tegevusega seotud tsiviilkokkuleppega USA ajaloos.[12]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 "Black Lives Matter May Be the Largest Movement in U.S. History". The New York Times (inglise). 3.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  2. 1 2 3 4 "Minneapolis jury convicts ex-policeman Derek Chauvin of murdering George Floyd". Reuters (inglise). 21.04.2021. Vaadatud 3.06.2026.
  3. 1 2 "Press Release Report: George Perry Floyd" (PDF). Hennepin County Medical Examiner's Office (inglise). 1.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  4. 1 2 3 4 5 "Background Check: Investigating George Floyd's Criminal Record". Snopes (inglise). 12.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  5. 1 2 3 "George Floyd". Biography (inglise). Vaadatud 3.06.2026.[alaline kõdulink]
  6. 1 2 3 4 5 "Fact checking claims about George Floyd and Derek Chauvin". Star Tribune (inglise). 21.05.2025. Originaali arhiivikoopia seisuga 17.01.2026. Vaadatud 3.06.2026.
  7. ↑ "Meme Spreads Wrong Photo, Details in Floyd Criminal Case". FactCheck.org (inglise). 17.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  8. 1 2 "Transcript of Floyd's Arrest from Police Bodycam". Famous Trials (inglise). 7.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  9. 1 2 "Transcripts show officer told George Floyd 'It takes ... a lot ... of oxygen to talk' before his death". PBS NewsHour (inglise). 9.07.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  10. ↑ "Ex-police officer Derek Chauvin sentenced to over 22 years in jail for George Floyd murder". The Straits Times (inglise). 26.06.2021. Vaadatud 3.06.2026.
  11. ↑ "U.S. House passes George Floyd Justice in Policing Act; Senate prospects dim". MinnPost (inglise). 26.06.2020. Vaadatud 3.06.2026.
  12. ↑ "Minneapolis will pay George Floyd's estate $27 million after city council votes to settle lawsuit with family". CNN (inglise). 13.03.2021. Vaadatud 3.06.2026.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=George_Floyd&oldid=7192638"