Galileo (positsioneerimissüsteem)

Allikas: Vikipeedia
Galileo navigatsioonisüsteemi logo

Galileo on Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem, mis on loomises Euroopa liidu poolt läbi Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa GNSSi Agentuuri[1]. Galileo peakontor asub Prahas, Tšehhi pealinnas, lisaks kaks juhtimiskeskust, üks Oberpfaffenhofenis, Saksamaal, ning teine Fucinos Itaalias. Süsteem oli aastaks 2015 läinud maksma 5 miljardit eurot[2]. Galileo üheks eesmärgiks on pakkuda Euroopa riikidele suure täpsusega ülemaailmset navigatsioonisüsteemi, mis oleks eraldiseisev Venemaa GLONASSist, Hiina BeiDoust ning Ameerika Ühendriikide GPSist juhul kui nende kasutamine keelatakse nende operaatorite poolt[3].

Galileo hakkab aitama otsingu- ja päästetöötajaid üle maailma lisades MEOSAR (ingl k Medium Earth Orbit Search and Rescue) süsteemile tagasiside võimaluse. Galileo satelliitid on varustatud transpoderitega, mis vahendavad hädasignaale hädasolijate ja päästekeskuste vahel. Samal ajal teatatakse hädasolijat, et nende signaal on kätte saadud ja sellega on tegelema hakatud. Võimalus hädasolijale vastust saata on suur uuendus olemasolevale COSPAS-SARSAT (ingl k COSPAR Satellite - Search and Rescue Satellite) programmile, mis hetkel tagasisidet ei saada.[4]
Testide tulemusena suudeti 77% hädasignaalidest täpsustada 2 kilomeetri raadiusesse, 95% hädasignaalidest 5 kilomeetri raadiusesse. Kõik hädasignaalid suudeti edastada päästekeskusele 90 sekundi jooksul, mis oli parem kui süsteemi disainis nõutud 10 minutit.[5]

Projekti nimi on pandud Itaalia astronoomi Galileo Galilei auks, ametlikult soovitatakse projekti nimena kasutada lühidalt "Galileo". Kasutada võib ka pikka nime "Galileo positsioneerimissüsteem", kuid et mitte tekitada segadust GPSi ja selle pika nimega, tuleks siiski eelistada lühikest nime varianti.

Kosmosesegment[muuda | muuda lähteteksti]

GIOVE[muuda | muuda lähteteksti]

Esialgse nimega GSTB (ingl k Galileo System Testbed), hiljem ümbernimetatud GIOVE (ingl k Galileo In-Orbit Validation Element) olid Euroopa Kosmoseagentuuri poolt tellitud esimesed kaks satelliiti Galileo positsioneerimissüsteemi algseteks testideks.[6]

GIOVE-A ehitati Suurbritannia firma Surrey Satellite Techology Ltd (SSTL) poolt. GIOVE-A eesmärkideks oli kindlustada Galileo süsteemi sidesagedused, testida kasutatavate rubiidiumkellade tööd, koguda andmeid valitud keskmise orbiidi keskkonna iseloomujoonte kohta, et hilisemad satelliidid oleksid vastavale keskkonnale vastupidavad ja saata signaale kasutades paralleelselt kahte kanalit.[6]
GIOVE-A start toimus 28. detsember 2005. Satelliidi orbiit oli 23 222 kilomeetri kõrgusel maapinnast. Esimesed edukad signaalid GIOVE-A satelliidilt võeti vastu 12. jaanuaril 2006[7].
Juunis 2012 liigutati satelliit 100 kilomeetrit kõrgemale orbiidile, et teha ruumi hilisematele satelliitidele. Praegusel hetkel on GIOVE-A juhtimise õigus tootja SSTL käes. SSTL kasutab satelliiti, et koguda andmeid keskmiste orbiitide radiatsiooni kohta.[8]

GIOVE-B oli teine kahest Euroopa Kosmoseagentuuri poolt tellitud Galileo testsatelliidist. Satelliidi ehitas Galileo Industries, mis koosnes mitmest alamfirmast. Satelliidi ehitus läks maksma 72 miljonit eurot. GIOVE-B eesmärkideks oli saata navigatsioonisignaale, et kinnitada sagedused Galileo süsteemi tarbeks, koguda andmeid keskmiste orbiitide keskkonna kohta, testida kellade töötamist ja teha eksperimente signaalide saatmisega kosmoses. GIOVE-B peal oli kolm aatomkella, kaks rubiidiumkella ja esimene kosmoses töötav passiivne vesiniku maser.[9].
Satelliidi start toimus 27. aprillil 2008. Esimesed signaalid saadi kätte 7. mail samal aastal[10]. GIOVE-B lõpetas oma töö 23. juulil 2012 aastal ja hakkas seejärel tõusma kõrgemale orbiidile kuhu saadetakse oma töö lõpetanud satelliidid, et nad ei ohustaks teisi, töös olevaid satelliite.

IOV satelliidid[muuda | muuda lähteteksti]

Järgmised 4 satelliiti mis startisid Galileo programmi raames olid IOV (ingl k In-Orbit Validation) satelliidid. Esimesed kaks neist startisid 21. oktoobril 2011 ja teised kaks 12. oktoobril 2012[11]. Võrreldes GIOVE satelliitidega, on IOV satelliidid sarnasemad lõplike FOC satelliitidega. IOV satelliitidele oli lisatud COSPAS-SARSAT programmi toetavad transiiverid. IOV satelliitide eesmärk oli sooritada navigatsiooniteste Euroopa oma navigatsioonisatelliitidega. Testimise jaoks kasutati nelja satelliiti, sest see on vähim satelliitide arv, et oleks võimalik sooritada asukoha määramist kolmes dimensioonis.[12]
Esimene edukas asukoha määramine Euroopa satelliitide abil toimus 12. märtsi hommikul 2013 aastal Noordwijkis, Hollandis. Asukoha määramise täpsus jäi vahemikku 10 – 15 meetrit, mis oli eeldatav võttes arvesse orbiitidel asuvate satelliitide arvu.[13]

FOC satelliidid[muuda | muuda lähteteksti]

7. jaanuaril 2010. aastal avaldati, et esimesed 14 Galileo FOC (ingl k Full Operational Capability) satelliiti ehitavad koostööna OHB System, Saksamaa, ja SSTL. Lepingu kogumaksumuseks oli 566 miljonit eurot. Satelliitide startide eest vastutab Prantsuse firma Arianespace. Startide lepingu kogumaksumus on 392 miljonit eurot.[14]

2012. aasta veebruaris võitis OHB System konkursi ehitada järgmised 8 FOC satelliiti. Lepingu kogumaksumuseks oli seekord 250 miljonit eurot. OHB võitis konkursi EADS Astriumi ees pakkudes soodsamaid lepingutingimusi.[15]

Esimesed 10 FOC satelliiti saadeti paarikaupa kosmosesse kasutades Venemaal ehitatud Sojuz rakette. Alates 11. FOC satelliidist kasutatakse stardiks Ariane 5ES rakette, mis suudavad kosmosesse saata 4 satelliiti korraga.[14]

Esimesed kaks FOC satelliiti startisid Kouroust, Prantsuse Guajaanast 22. augustil 2014, 24 tundi pärast algset planeeritud stardiaega, sest halbade ilmaolude tõttu ei olnud start võimalik[16]. 23. augustil teatati, et need satelliidid ei jõudnud oma planeeritud orbiidile. Esimeste analüüside põhjal oli probleemiks Fregat kandja põtkurite kütuseliinide jäätumine. Seetõttu ei olnud võimalik seda juhtida korrektsele orbiidile pärast kanderaketi küljest eemaldumist. Hiljem suudeti satelliidid ümber juhtida sellisele orbiidile, et neid saaks ikkagi kasutada.[17]

15. detsembrist 2016 aastast on Galileo navigatsioonisüsteemi algsed teenused valmis avalikuks kasutamiseks. Esimesed 18 satelliiti on kosmoses, neist viimased neli on testimisel ja on eeldatud liituma süsteemiga 2017 aaste kevadel. Galileo pakub hetkel kolme algset teenust, milleks on avalik teenus, riiklikult reguleeritud teenus ja toetavad COSPAS-SARSAT süsteemi.[18]

Peamised tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Planeeritud Galileo satelliitide paigutus süsteemi valmimisel

Satelliidi stardimass on 732,8 kg.
Kere mõõtmed on 2,5 x 1,2 x 1,1 meetrit, sellele lisaks on päikesepaneelide ulatus 14,67 meetrit. Stardi ajal kokku pakituna on satelliidi mõõtmed 2,91 x 1,7 x 1,4 m.
30 satelliiti on jaotatud kolme orbiidi vahel, et need oleks nähtavad võimalikult paljudest kohtadest. Orbiitide kõrgus maast on 23 222 meetrit ja inklinatsioon on 56 kraadi. Igal orbiidil on 8 töötavat satelliiti ja 2 tagavara satelliiti.
Satelliitide elueaks on planeeritud 12 aastat.
Päikesepaneelide poolt toodetud maksimaalne võimsus on 1,9 kW.[19]

Satelliidi osad[muuda | muuda lähteteksti]

L-riba antenn saadab navigatsioonisignaale sagedusalas 1200 – 1600 MHz.[20]

SAR antenn võtab vastu hädasignaale Maa pealt ja saadab need maajaamale, et neid saaks edastada päästetöötajatele.[20]

Kaks S-riba antenni on osa käsu- ja andmehalduse alamsüsteemist. Nad saadavad maajaamale andmeid satelliidi olukorra ja seadmete töötamise kohta. Vastu võtavad andmeid, et juhtida satelliiti ja selle süsteeme. Lisaks suudavad S-riba antennid saata, vastu võtta ja töödelda signaale mille abil saab mõõta satelliidi kõrgust mõne meetri täpsusega.[20]

Nii Infrapuna kui ka päikese andurid aitavad hoida satelliiti suunatuna Maa poole. Infrapuna sensorid teevad vahet külma kosmose ja sooja Maa atmosfääri vahel. Päikese andurid mõõdavad, kus suunas asub päike satelliidi suhtes.[20]

Laseri helkuri abil on võimalik mõõta satelliidi kõrgust mõne sentimeetri täpsusega saates maajaamast laserkiire satelliidi peeglisse mis peegeldab selle maa peal olevasse andurisse tagasi. Helkur on ta sellepärast, et ta peegeldaks laseri kiire tagasi sinna kus kohast ta on saadetud. Helkuriga satelliidi kõrguse mõõtmist kasutatakse umbes üks kord aastas, sest S-riba antenniga mõõdetud kõrgus on suuremal osal kordadest piisava täpsusega.[20]

Kosmoseradiaatorid kiirgavad satelliidi poolt toodetud soojust kosmosesse, et hoida satelliidi alamsüsteeme sobivatel temperatuuridel.[20]

ESA, Galileo passiivne vesiniku maser kell

Passiivne vesiniku maser kell on peamine kell satelliidi peal. See on aatomkell, mis kasutab vesiniku aatomi siseseid reaktsioone, et mõõta aega veaga 0,45 ns 12 tunni jooksul.[20]

Rubiidiumkella kasutatakse juhul kui maser kellaga midagi juhtub. Rubiidiumkella viga on 1,8 ns 12 tunni jooksul.[20]

Igal Galileo satelliidil on kumbagi kella kaks tükki. Igal ajal töötab ainult üks maser ja rubiidiumkell. Maser kella vea korral võtab rubiidiumkell töö üle ja tekitab sagedust navigatsioonisignaali jaoks. Maser kella vea korral hakkab teine kellade paar tööle ja selle paari maser kell võtab paari päeva pärast sageduse genereerimise töö üle. Algne maser kell läheb aga ooteolekusse. Sel viisil on satelliidil garanteeritud navigatsioonisignaali genereerimine mistahes ajal.

Kellade jälgimise ja juhtimise alamsüsteem on liides nelja kella ja navigatsioonisignaali genereerimise süsteemi(NSU) vahel. See saadab signaali aktiivselt kellalt NSUle ja lisaks veendub, et peamine ja tagavarakell oleks faasis, et tagavarakell saaks peamise kella töö koheselt üle võtta.[20]

SADM (ingl k Solar Array Drive Mechanism) on mehhanism, mis ühendab päikesepaneelid satelliidi kerega ja pöörab neid aeglaselt, et päiksepaneeli pind oleks alati risti Päikese kiirtega.[20]

Güroskoobid mõõdavad satelliidi pööramist.[20]

Hoorattad juhivad satelliidi pöörlemist või hoiavad satelliiti paigal väliste mõjutuste korral pööreldes vajaliku kiiruse ja suunaga.[20]

Magnetmähised muudavad pöörlemise kiirust pöördemomendi tugevust ja suunda muutes.[20]

Elektritoite alamsüsteem kogub päikesepaneelidelt elektrienergiat, salvestab selle ja jagab seda teiste alamsüsteemida vahel vastavalt nende vajadusele.[20]

Teenused[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik Teenus[muuda | muuda lähteteksti]

Avalik teenus (ingl k Open Service) pakub positsioneerimise, kiiruse ja aja informatsiooni millele saab ligi ilma otsese tasuta. See teenus on sobilik massiturule, näiteks autonavigatsioon ja mobiiltelefonidega hübridiseerimine. Kasutades kindla asukohaga vastuvõtjaid on aja informatsioon sünkroniseeritud UTC maailmaajaga. Seda aja informatsiooni saab kasutada näiteks võrgu sünkroniseerimiseks või teaduslikeks rakendusteks.
Avalikku teenust võivad kasutada kõik kellel on olemas vastav vastuvõtja, ilma mingite lubadeta. Kuigi võimalus on kasutada kuni kolme signaali sagedust, siis madalamat täpsust nõudvate rakenduste jaoks piisab odavatest, ühe kanaliga vastuvõtjatest. Suurema täpsuse jaoks tuleks kasutada Galileo signaale koos GPSi ja GLONASSi signaalidega.
Avalik teenus ei paku kasutajale mingit informatsiooni andmete terviklikkuse kohta, seega signaali kvaliteedi kontroll jääb täielikult kasutaja teha. [21][22]

Terviklikkuse Jälgimise Teenus[muuda | muuda lähteteksti]

Terviklikkuse jälgimise teenus (ingl k Safety-Of-Life Service) toetab avalikku teenust. Terviklikkuse jälgimise teenus võimaldab kasutajal saata infot andmete ja signaalide terviklikkuse kohta, peamiselt annab terviklikkuse jälgimise teenus teada kui signaalis on mingeid vigu sees, ning kas signaal on ikka Galileo poolt saadetud signaal.
Teenus on peamiselt nendele, kellele on tähtis, et andmed jõuaksid kindlalt ja täpselt kohale. Kasutamiseks näiteks merenduses, lennunduses ja rongide töös.[21][22]

Kaubanduslik Teenus[muuda | muuda lähteteksti]

Kaubanduslik teenus (ingl k Commercial Service) on suunatud rakendustele millel on vaja suuremat täpsust võrreldes avaliku teenuse rakendustega. Erinevalt avalikust teenusest on kaubandusliku teenuse kasutamiseks vaja maksta tasu. Kaubandusliku teenuse jaoks on lisaks avaliku teenuse signaalidele ka kaks krüpteeritud signaali. Kaubandusliku teenuse kasutamist juhitakse teenuse pakkuja poolt, ning hiljem Galileo operaatori poolt.
Luues kaubanduslikke rakendusi kas kasutades ainult Galileo signaale või kombineerides neid teiste sidesüsteemidega avab palju võimalusi, ning seda just rakendustel mis vajavad ülemaailmset andmesidet.[21][22]

Riiklikult Reguleeritud Teenus[muuda | muuda lähteteksti]

Riiklikult reguleeritud teenus (ingl k Public Regulated Service) pakub suuremat kaitset signaalidele kui teistel teenustel kasutades erinevaid häirete vähendamise tehnikaid. Riiklikult reguleeritud teenus on vajalik juhtudel, kui teisi signaale üritatakse segada näiteks terroristide või vaenulike agentuuride poolt eesmärgiga kahjustada turvalisust mingil kindlal alal.
Riiklikult reguleeritud teenust kasutavad näiteks politsei, piirivalve, sõjavägi ja toll. Teenus on töös alati ja igas olukorras, isegi kriisiperioodil. Peamine teenuse eelis on signaali robustsus, mis kaitseb seda segamise eest.[21][22]

COSPAS-SARSAT Süsteemi Toetus[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks toetab Galileo otsingu- ja päästetöötajaid läbi COSPAS-SARSAT programmi, lisades kosmosesse hädasignaalide vastuvõtjaid. Galileo satelliidid suudavad vastu võtta hädasignaale laevadelt, lennukitelt või inimestelt ja saata need riiklikule päästekeskusele. Selle abil saavad päästekeskused teada abivajaja täpse asukoha. Galileo satelliitide süsteemi valmimisel on vähemalt üks satelliit nähtaval mistahes kohalt Maal, seega on võimalik hädasignaalide saatmine peaaegu reaalajas. Galileo lisab COSPAS-SARSAT programmile võimaluse anda hädasignaali saatjale tagasi teade, et nende probleemiga on tegelema hakatud.[21][22]

Satelliitide nimekiri[muuda | muuda lähteteksti]

Kahe Galileo satelliidi start Soyuz raketi peal, 21 oktoober 2011

Galileo satelliitidele pandud nimed on pandud Euroopa laste järgi, kes võitsid Euroopa Komisjoni poolt korraldatud regionaalsetel joonistusvõistlustel. Võistlus kestis 1. septembrist kuni 15. novembrini 2011 aastal. Osaleda said lapsed sündinud aastatel 2000, 2001 ja 2002. Joonistusvõistluse teemaks oli kosmos ja aeronautika. Igas osalenud riigis valis žürii ühe võitja kelle järgi nimetati üks Galileo satelliitidest.[23]

# Satelliidi nimi Raketi start Kanderakett
GIOVE (Galileo In-Orbit Validation Element)
1 GIOVE-A 28. detsember 2005 Soyuz-FG Fregat
2 GIOVE-B 28. aprill 2008 Soyuz-FG Fregat
IOV (In-Orbit Validation)
3 Galileo-IOV PFM (Thijs Flag of Belgium (civil).svg) 21. oktoober 2011 Soyuz-STB/Fregat-MT
4 Galileo-IOV FM2 (Natalia Flag of Bulgaria.svg) 21. oktoober 2011 Soyuz-STB Fregat-MT
5 Galileo-IOV FM3 (David Flag of the Czech Republic.svg) 12. oktoober 2012 Soyuz-STB Fregat-MT
6 Galileo-IOV FM4 (Sif Flag of Denmark.svg) 12. oktoober 2012 Soyuz-STB Fregat-MT
FOV (Full Operational Capability)
7 Galileo-FOC FM1 (Doresa Flag of Germany.svg) 22. august 2014 Soyuz-STB Fregat-MT
8 Galileo-FOC FM2 (Milena Flag of Estonia.svg) 22. august 2014 Soyuz-STB Fregat-MT
9 Galileo-FOC FM3 (Adam Flag of Ireland.svg) 27. märts 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
10 Galileo-FOC FM4 (Anastasia Flag of Greece.svg) 27. märts 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
11 Galileo-FOC FM5 (Alba Flag of Spain.svg) 11. september 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
12 Galileo-FOC FM6 (Oriana Flag of France.svg) 11. september 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
13 Galileo-FOC FM8 (Andriana Flag of Cyprus.svg) 17. detsember 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
14 Galileo-FOC FM9 (Liene Flag of Latvia.svg) 17. detsember 2015 Soyuz-STB Fregat-MT
15 Galileo-FOC FM10 (Danielė Flag of Lithuania.svg) 24. mai 2016 Soyuz-STB Fregat-MT
16 Galileo-FOC FM11 (Alizée Flag of Luxembourg.svg) 24. mai 2016 Soyuz-STB Fregat-MT
17 Galileo-FOC FM7 (Antonianna Flag of Italy.svg) 17. november 2016 Ariane 5ES
18 Galileo-FOC FM12 (Lisa Flag of Hungary.svg) 17. november 2016 Ariane 5ES
19 Galileo-FOC FM13 (Kimberley Flag of Malta.svg) 17. november 2016 Ariane 5ES
20 Galileo-FOC FM14 (Tijmen Flag of the Netherlands.svg) 17. november 2016 Ariane 5ES
Planeeritud stardid
21 Galileo-FOC FM15 (Nicole Flag of Austria.svg) August 2017 Ariane 5ES
22 Galileo-FOC FM16 (Zofia Flag of Poland.svg) August 2017 Ariane 5ES
23 Galileo-FOC FM17 (Alexandre Flag of Portugal.svg) August 2017 Ariane 5ES
24 Galileo-FOC FM18 (Irina Flag of Romania.svg) August 2017 Ariane 5ES
25 Galileo-FOC FM19 (Tara Flag of Slovenia.svg) 2018 Ariane 5ES
26 Galileo-FOC FM20 (Samuel Flag of Slovakia.svg) 2018 Ariane 5ES
27 Galileo-FOC FM21 (Anna Flag of Finland.svg) 2018 Ariane 5ES
28 Galileo-FOC FM22 (Ellen Flag of Sweden.svg) 2018 Ariane 5ES
Allikad:[24]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "On a Civil Global Navigation Satellite System (GNSS) between the European Community and its Member States and Ukraine" Kasutatud 07.12.2016. (Inglise keeles)
  2. "Galileo navigational system enters testing stage" dw.com. Kasutatud 07.12.2016. (Inglise keeles)
  3. "Why Europe need Galileo" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 07.12.2016. (Inglise keeles)
  4. "What is Galileo?" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 12.12.2016. (Inglise keeles)
  5. "Galileo works, and works well" GPS Daily. Kasutatud 12.12.2016. (Inglise keeles)
  6. 6,0 6,1 "First Galileo satellites named GIOVE" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 13.12.2016. (Inglise keeles)
  7. "GIOVE A, A2 (GSTB v2A)" Gunter's Space Page. Kasutatud 13.12.2016. (Inglise keeles)
  8. "Galileo pathfinder GIOVE-A retires" Space Daily. Kasutatud 13.12.2016. (Inglise keeles)
  9. "GIOVE-B (Galileo In-Orbit Validation Element-B)" eoPortal. Kasutatud 13.12.2016. (Inglise keeles)
  10. "GIOVE-B transmitting its first signals" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 13.12.2016. (Inglise keeles)
  11. "Galileo-IOV PFM, FM2, FM3, FM4" Gunter's Space Page. Kasutatud 16.12.2016. (Inglise keeles)
  12. "The First Four Satellites" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 16.12.2016. (Inglise keeles)
  13. "Galileo Fixes Europe's Position in History" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 16.12.2016. (Inglise keeles)
  14. 14,0 14,1 "EU awards Galileo satellite-navigation contracts" BBC News. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  15. "OHB beats EADS to Galileo satellite contract -sources" REUTERS. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  16. "‘Doresa’ and ‘Milena’ Galileo spacecraft rise into morning sky via Soyuz ST-B" Spaceflight Insider. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  17. "Improper Fuel Line Installation Led to Incorrect Galileo Orbit" GPS World. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  18. "Galileo Begins Serving the Globe" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  19. "European Satellite Navigation System (Space Segment)" OHB System. Kasutatud 20.12.2016. (Inglise keeles)
  20. 20,00 20,01 20,02 20,03 20,04 20,05 20,06 20,07 20,08 20,09 20,10 20,11 20,12 20,13 "Galileo Satellites" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 21.12.2016. (Inglise keeles)
  21. 21,0 21,1 21,2 21,3 21,4 "Galileo Services" ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 09.12.2016. (Inglise keeles)
  22. 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 "Galileo - Mission High Level Definition" Euroopa Komisjon + ESA - Euroopa Kosmoseagentuur. Kasutatud 09.12.2016. (Inglise keeles)
  23. "Pressiteade - Natalia, Thijs, Tara, Milena … Galileo satellites bear their names" Euroopa Komisjon. Kasutatud 20.12.16. (Inglise keeles)
  24. "Spacecraft: Navigation - Europe" Gunter's Space Page. Kasutatud 02.12.16. (Inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]