Mine sisu juurde

Follikulaarvedelik

Allikas: Vikipeedia

Follikulaarvedelik on vedelik, mis täidab munasarja antraalse folliikuli õõnsust ehk antrumi ja ümbritseb munarakku[1]. Follikulaarvedeliku komponentideks on hormoonid, ensüümid, antikoagulandid, antioksüdandid, elektrolüüdid ning reaktiivsed hapnikuühendid. Follikulaarvedelik on oluliseks keskkonnaks rakkudevahelise suhtluse toimumiseks munasarja folliikulites.[2] Follikulaarvedelikku on võimalik uuringuteks koguda transvaginaalse folliikulipunktsiooni käigus.

Antraalne ehk ovulatsioonieelne folliikul koosneb kahte tüüpi granuloosarakkudest. Kumuluse granuloosarakud ümbritsevad munarakku. Muraalsed granuloosarakud vooderdavad munasarja folliikuli basaalmembraani sisemist poolt. Antraalse folliikuli õõnsus ehk antrum sisaldab follikulaarvedelikku.[3]
Viljakusravi kliinikust kogutud follikulaarvedeliku proov

Moodustumine

[muuda | muuda lähteteksti]

Follikulaarvedelik moodustub nii verest kui ka munasarja folliikuli somaatiliste rakkude poolt sekreteeritud komponentidest[4]. Munaraku vabanemisel folliikulist ehk ovulatsiooni käigus satub suures koguses follikulaarvedelikku munajuhasse[5].

Koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Follikulaarvedelik koosneb peamiselt valkudest ja steroidhormoonidest, sisaldades folliikuleid stimuleerivat hormooni (FSH), luteiniseerivat hormooni (LH), kasvuhormooni (GH), inimese koorioni gonadotropiini (hCG), progesterooni ja östradiooli. Veel leidub follikulaarvedelikus tsütokiine ja kasvufaktoreid, samuti metaboliite nagu aminohapped, lipiidid ja rasvhapped.[4][6][7]

Olulisus rakkudevahelises suhtluses

[muuda | muuda lähteteksti]

Munasarja folliikulite arengu käigus nende mõõtmed suurenevad, mistõttu tekib pikem distants munaraku ning kaugeimate granuloosarakkude vahel. Sellest lähtuvalt muutub olulisemaks ka parakriinne signaliseerimine muraalsete granuloosarakkude ning kumulus-munarakk kompleksi vahel.[8] Üheks heaks näiteks parakriinsest signaliseerimisest on epidermaalse kasvufaktori (EGF) laadsete peptiidide sekreteerimine granuloosarakkude poolt follikulaarvedelikku, mis on võimelised seonduma spetsiifiliste retseptoritega, mis asuvad kumuluse granuloosarakkude pinnal[9].

Lisaks parakriinsele signaliseerimisele kasutavad munasarja folliikuli rakud üksteisega suhtlemiseks rakuväliseid vesiikuleid ehk EV-sid (extracellular vesicles), mida sekreteeritakse follikulaarvedelikku. Kuna EV-d sisaldavad mitmeid bioaktiivseid molekule nagu miRNA-sid, mRNA-sid ja valke, suudavad nad mõjutada vesiikuleid vastu võtvate rakkude funktsiooni.[8] Teadusuuringud on näidanud, et muraalsed ja kumuluse granuloosarakud on võimelised endasse EV-sid sisse võtma[10]. EV-de rollist munasarja folliikuli rakkudevahelises suhtluses on tänapäeval veel vähe teada[11].

Üle 90% follikulaarvedelikus sisalduvatest miRNA-dest ei paikne mitte EV-des, vaid hoopis kompleksis koos AGO2, nukleofosmiin 1 või teiste valkudega[12]. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased on avaldanud teadusartikli, kus uuriti miRNA-de tasemeid viljakate naiste ning polütsüstiliste munasarjade sündroomiga (PCOS) naiste preovulatoorsest folliikulist kogutud follikulaarvedelikus, selles sisalduvates rakuvälistes vesiikulites ning granuloosarakkudes. Antud teadustöö näitas, et miRNA-de tasemed olid kõigis uurimismaterjalides erinevad, viidates sellele, et polütsüstiliste munasarjadega naistel võivad esineda häired miRNA-de poolt vahendatud rakkudevahelises suhtluses.[13]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Ontology Lookup Service (OLS)". www.ebi.ac.uk. Vaadatud 21. novembril 2023.
  2. ↑ Basuino, Laís; Silveira, Carolina F. (2016). "Human follicular fluid and effects on reproduction". JBRA Assisted Reproduction (inglise). 20 (1). DOI:10.5935/1518-0557.20160009. ISSN 1518-0557.
  3. ↑ Rooda, Ilmatar (16.06.2014). "Bakalaureusetöö. Inimese granuloosa rakuliinide KGN ja COV434 geeniekspessiooni profiili võrdlus primaarsete luteiniseerunud granuloosa rakkudega". {{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit |journal= (juhend)
  4. ↑ 4,0 4,1 Hennet, Margo l.; Combelles, Catherine M. H. (2012). "The antral follicle: a microenvironment for oocyte differentiation". The International Journal of Developmental Biology (inglise). 56 (10-11-12): 819–831. DOI:10.1387/ijdb.120133cc. ISSN 0214-6282.
  5. ↑ Wilding, Martin; Singer, Michael; Fehr, Peter; Haeberlin, Felix; Roth, Felix; Lachat, Remo; Di Matteo, Loredana; Capobianco, Clemente; Dale, Brian (märts 2006). "NAPLES, ITALY: The effect of extended culture of cumulus–oocyte complexes in follicular fluid during in vitro fertilisation cycles". Journal of Assisted Reproduction and Genetics (inglise). 23 (3): 129–136. DOI:10.1007/s10815-005-9016-y. ISSN 1058-0468. PMC 3455035. PMID 16622803.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  6. ↑ Maghsod Shaaker; Rahimipour, Ali; Nouri, Mohammad; Korosh Khanaki; Darabi, Masoud; Laya Farzadi; Vahideh Shahnazi; Mehdizadeh, Amir (1996). "Fatty Acid Composition of Human Follicular Fluid Phospholipids and Fertilization Rate in Assisted Reproductive Techniques". Iranian Biomedical Journal (IBJ); ISSN 1028-852X (inglise). DOI:10.6091/IBJ.1081.2012. PMC 3629932. PMID 23023218. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. november 2023. Vaadatud 26. novembril 2023.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  7. ↑ Resende, Luciana Ochuiuto Teixeira de; Reis, Rosana Maria dos; Ferriani, Rui Alberto; Vireque, Alessandra Aparecida; Santana, Laura Ferreira; Silva, Ana Carolina Japur de Sá Rosa e; Martins, Wellington de Paula (september 2010). "Concentração dos hormônios esteroides no fluido folicular de folículos ovarianos maduros e imaturos de pacientes com síndrome dos ovários policísticos submetidas à fertilização in vitro". Revista Brasileira de Ginecologia e Obstetrícia (inglise). 32 (9): 447–453. DOI:10.1590/S0100-72032010000900006. ISSN 0100-7203.
  8. ↑ 8,0 8,1 Marchais, Mathilde; Gilbert, Isabelle; Bastien, Alexandre; Macaulay, Angus; Robert, Claude (mai 2022). "Mammalian cumulus-oocyte complex communication: a dialog through long and short distance messaging". Journal of Assisted Reproduction and Genetics (inglise). 39 (5): 1011–1025. DOI:10.1007/s10815-022-02438-8. ISSN 1058-0468. PMC 9107539. PMID 35499777.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  9. ↑ Richani, Dulama; Gilchrist, Robert B (20. september 2017). "The epidermal growth factor network: role in oocyte growth, maturation and developmental competence". Human Reproduction Update. 24 (1): 1–14. DOI:10.1093/humupd/dmx029. ISSN 1355-4786.
  10. ↑ Hung, Wei-Ting; Hong, Xioman; Christenson, Lane K.; McGinnis, Lynda K. (1. november 2015). "Extracellular Vesicles from Bovine Follicular Fluid Support Cumulus Expansion1". Biology of Reproduction. 93 (5). DOI:10.1095/biolreprod.115.132977. ISSN 0006-3363.
  11. ↑ Di Pietro, C. (märts 2016). "Exosome-mediated communication in the ovarian follicle". Journal of Assisted Reproduction and Genetics (inglise). 33 (3): 303–311. DOI:10.1007/s10815-016-0657-9. ISSN 1058-0468. PMC 4785163. PMID 26814471.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  12. ↑ Fritz, Joëlle V.; Heintz-Buschart, Anna; Ghosal, Anubrata; Wampach, Linda; Etheridge, Alton; Galas, David; Wilmes, Paul (17. juuli 2016). "Sources and Functions of Extracellular Small RNAs in Human Circulation". Annual Review of Nutrition (inglise). 36 (1): 301–336. DOI:10.1146/annurev-nutr-071715-050711. ISSN 0199-9885. PMC 5479634. PMID 27215587.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  13. ↑ Rooda, Ilmatar; Hasan, Mohammad Mehedi; Roos, Kristine; Viil, Janeli; Andronowska, Aneta; Smolander, Olli-Pekka; Jaakma, Ülle; Salumets, Andres; Fazeli, Alireza; Velthut-Meikas, Agne (15. detsember 2020). "Cellular, Extracellular and Extracellular Vesicular miRNA Profiles of Pre-Ovulatory Follicles Indicate Signaling Disturbances in Polycystic Ovaries". International Journal of Molecular Sciences. 21 (24): 9550. DOI:10.3390/ijms21249550. ISSN 1422-0067.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Follikulaarvedelik&oldid=6551015"