Fabian Gottlieb von Bellingshausen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
Bellinsgauzen Faddey.jpg
Sünniaeg Saaremaa (Venemaa keisririik)
Surmaaeg 13. jaanuar 1852 (Juliuse kalendris)
Kroonlinn
Alma mater
Autasud Püha Aleksander Nevski orden

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen (vene keeles Фаддей Фаддеевич Беллинсгаузен, Faddei Faddejevitš Bellingshausen; 20. september 1778 Saaremaa, Lahetaguse mõis – 25. jaanuar 1852 Kroonlinn) oli baltisaksa päritolu meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis aastatel 18191821 Antarktika ekspeditsiooni ja oli tõenäoliselt esimene kolmest 1820. aastal esmakordselt Antarktise mandri rannikut näinud meresõitjast.

Varasem elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735–1784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. 1789. aastal saadeti ta kõigest kümne aasta vanusena Venemaa elitaarsesse Kroonlinna mereväe kadetikorpusesse. 17971803 teenis ta mitšmanina Tallinnas Venemaa Balti laevastiku Tallinna eskaadris. 1803–1806 võttis ta kartograafina osa Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist. 1809. aastal määrati ta laeva Melpomena komandöriks. 1811. aastal määrati ta Balti laevastiku Riia eskaadri sõudelaevastiku flotilliülemaks Riiga. 1812. aastal viidi ta üle teenistusse Mustale merele, kus määrati kõigepealt fregatt Minerva ja seejärel 1818. aastal fregatt Flora komandöriks.

Vaade Bellingshausenitele kuulunud Pilguse mõisale

Polaarekspeditsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

1819. aastal viidi Bellingshausen üle Kroonlinna, laeva Vostok komandöriks. Samal aastal saadeti keiser Aleksander I korraldusel välja kaks uut maadeavastusreisi, millest ühe teekond viis lõunamerede ja teine põhjamerede suunas. Bellingshausen juhatas põhjameredele suunduvat ekspeditsiooni.

Aastail 1819–1821 juhatas ta laevade Mirnõi (komandör Mihhail Lazarev) ja Vostok ümbermaailmareisi. Sel reisil jõuti ka Antarktise lähistele. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa (tänapäeval tuntud Aleksander I saarena).

1821. aasta 5. augustil (vkj 24. juulil) jõudis Bellingshausen pärast 751 päeva pikkust maadeavastusreisi oma laevadega tagasi Kroonlinna. Pärast naasmist koostas Bellingshausen kolme aasta jooksul oma maadeavastusreisi kohta aruande, mis avaldati rahapuuduse tõttu keiser Nikolai I abiga alles 1831. aastal ("Двукратные изыскания в Южном ледовитом океане и плавание вокруг света в продолжение 1819, 1820 и 1821 годов, совершенные на шлюпе "Восток" и "Мирный", под начальством капитана Беллингсгаузена, командира шлюпа "Восток").

Hilisem teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast maadeavastusreisilt naasmist jätkas Bellingshausen 1821. aastal teenistust 15. laevastikuekipaaži komandörina. 1826. aastal määrati ta komandöriks laevasalgale, kuhu kuulusid laev Konstantin ja fregatt Jelena. Laevasalgale tehti ülesandeks korraldada Vahemerel kaadriväemeeskondade praktiline meresõiduväljaõpe, ülesande täitmise käigus ülendati Bellingshausen kontradmiraliks. 1828. aastal saadeti ta väljaõpetatud meeskonnaga vast puhkenud Vene-Türgi sõtta Mustale merele.

1829. aastal määrati ta meeskonnaga laevale Pariis. 6. detsembril 1830 nimetati Bellingshausen viitseadmiraliks ning kuni 1839. aastani teenis ta Tallinnas Balti laevastiku 2. flotilli divisjonikomandörina. 15. juulil 1839. aastal määrati ta Kroonlinna sõjakuberneriks ja sadamakomandandiks. 1841–1851 juhatas Bellingshausen Kroonlinna eskaadrit iga-aastastel Balti laevastiku õppustel. 1843. aastal ülendati Bellingshausen admiraliks. 1848. aastal sai temast Venemaa Balti laevastiku ülemjuhataja.

Bellingshausen oli üks Vene Geograafiaseltsi asutajaliikmeid.

Perekond[muuda | muuda lähteteksti]

Fabian Gottlieb von Bellingshausen abiellus 1826 Pihkva kubermangu Velikije Luki maakonna Burehhino (Бурехино) mõisast pärit Anna Dmitrijevna Boikovaga (Bajkova; 1808–1892). Abielust sündis seitse last, kellest neli elas täisealiseks.

  • Elise von Bellingshausen, mereväeleitnandi ja hilisema kolleegiumi assessori ja senaatori, vabahärra Paul Wilhelm Johann von Gerschau (1821–1908) abikaasa[1]
  • Katharina von Bellingshausen, abiellus polkovnik Aleksejeviga, kes oli mõisnik Pihkva kubermangus
  • Helena von Bellingshausen, major Rokotovi (surn. 1868) ja Bašenovi abikaasa
  • Peter von Bellingshausen (sündis 1834 Tallinnas)
  • Maria von Bellingshausen (1836 Tallinn – 1863)

Sugupuu[muuda | muuda lähteteksti]

Fabian Gottlieb von Bellingshauseni esivanemad
Fabian Gottlieb von Bellingshausen
(1772–1852)
Fabian Ernst von Bellingshausen
(1735–1784)
Hermann Reinhold von Bellingshausen Hermann Friedrich von Bellingshausen Hermann von Bellingshausen
Sophia von Lode
Anna Sophia von Treyden ...
...
Gertruda Sophie von Bellingshausen
(1710–1778)
Klaus von Bellingshausen
(surnud 1718)
Hermann von Bellingshausen
Anna Sophia von Stärck
Anna Maria von Poll
(surnud 1726)
Otto Johann von Poll
(1635–1710)
Anna Elisabeth Natt och Dag
Anna Katharina von Folckern
(surnud 1825)
Lorenz Johann von Folckern
(1717–1788)[2]
Johann von Folckern ...
...
Anna Christina Goetz ...
...
Anna Lovisa von Dünckel (Dünkeln)
(u.1739–1773)
... ...
...
... ...
...

Bellingshauseni nime ja tegevuse jäädvustamine[muuda | muuda lähteteksti]

Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas
Bellingshauseni mälestussammas Ukrainas Mõkolajivis
Bellingshauseni 225. sünniaastapäevaks 2003. aastal Venemaal ilmunud erimargiga ümbrik. Esiplaanil on Bellingshauseni mälestussammas Kroonlinnas
  • Mõkolajivis püstitati 1978. aastal Bellingshauseni mälestussammas Admiralide puiesteel endise Musta mere laevastiku staabi, praeguse Laevaehituse ja laevastiku muuseumi hoone juures seoses sellega, et ta elas ja töötas kaua aega selles linnas.[4]
  • Kuulsa Antaktika ekspeditsiooni 200. aastapäeva tähistamiseks anti tema nimi uue Antarktika ekspeditsiooni tarvis hangitud mootorpurjelaevale Admiral Bellingshausen.
  • Jaanuaris 2020 ilmusid postmark ja eriümbrik "Antarktika avastamine 200. Eesti–Vene ühisväljaanne".

Tema järgi on nime saanud

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Erik-Amburger-Datenbank: Paul Wilhelm Johann Baron v. Gerschau (russ.: Pavel Petrovič)* 5.7.1821 os; 17.7.1821 ns Nyborg † 17.1.1908 os; 30.1.1908 ns Sankt Petersburg". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2012. Vaadatud 10.03.2010.
  2. "Erik-Amburger-Datenbank: Lorenz Johann von Folkern * 0.10.1717 Vologda † -2.3.1788". Originaali arhiivikoopia seisuga 23.01.2012. Vaadatud 10.03.2010.
  3. Достопримечательности Кронштадта. Памятник адмиралу Ф. Ф. Беллинсгаузену в Кронштадте
  4. Памятники моего города
  5. С мечтой о великих открытиях
  6. 6,0 6,1 Памятник Беллинсгаузену установят в Рио-де-Жанейро не позднее 2021 года ТАСС, 12.01.2020
  7. Asteroidi andmed IAU Minor Planet Center andmebaasil

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]