Bellingshauseni meri

Allikas: Vikipeedia
Sea ice by fruchtzwerg's world.jpg

Bellingshauseni meri on Vaikse ookeani (või ka Lõuna-Jäämere) ääremeri Antarktise rannikul Antarktika poolsaare (Grahami maa (läänes; umbes 70. meridiaan) ja Thurstoni saare (läänes) vahel. Ta piirneb läänest Amundseni merega (tinglik piir on ligikaudu 100. või 105. meridiaan). Selle äärde jääb Ellsworthi maa Eightsi ranniku ja Bryani rannikuga. Kaugemale põhja jääb Lõuna-Ameerika.

Mere osad on Ronne laht ja Marguerite'i laht[1].

Meres paiknevad Antarktika suurim saar Aleksander I maa (idas), Peeter I saar, Charcot' saar, Latady saar, Rothschildi saar ja Smyley saar.[1]

Merepõhja põhjaosas on kuni 1500 m kõrgused järsud De Gerlache'i mäed.[1]

Mere pindala on umbes 487 000 km², suurim sügavus 4115 m.

Vesi[muuda | muuda lähteteksti]

Soolsus on 33,5 promilli. Vee temperatuur on umbes –1°.

Kliima[muuda | muuda lähteteksti]

Kliima on karm. Ilm on pilves. Sagedased on tuuled ja udud. Suurema osa aastast (suurem osa merest aasta läbi[1]) on Bellingshauseni meri kaetud ujuva liustikujää ja lume ning jäämägedega.

Antarktika poolsaare lähedal on tsüklonite keskmine läbimõõt umbes 370 km. Paljud tsüklonid liiguvad Bellingshauseni merelt kirdesse Drake'i väina poole ning toovad sinna karmi ilma. El Niño ajal aga on Bellingshauseni mere kohal ebatavaliselt kõrge õhurõhk. See tingib suurema voolu põhja poole mere lääneosas ja suurema temperatuurigradiendi Antarktise rannikul. See omakorda tingib Antarktika poolsaare lõunaosa poole suunduvate madalrõhusüsteemide kujunemise.[1]

Jää ulatus Bellinghauseni merel on viimastel kümnenditel kahanenud umbes 8% kümnendis. Et aga Rossi merel on jää ulatus umbes 7% kümnendis kasvanud, on oletatud, et jää on migreerunud Bellingshauseni merest Rossi merre.[1]

Eltanini asteroid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eltanini asteroid

Hilis-Pliotseenis umbes 2,15 miljonit aastat tagasi kukkus sinna Eltanini asteroid[2].

Loomad[muuda | muuda lähteteksti]

Bellingshauseni meres elavad lonthülged ja Adélie pingviinid. Üks viimaste kahest asurkonnast talvitub Bellingshauseni mere pakkjääl.[1]

Avastamislugu[muuda | muuda lähteteksti]

Meri on nime saanud Saaremaalt pärit Fabian Gottlieb von Bellingshauseni järgi. Tema juhitud ekspeditsioon jõudis 1819[1] või 1821[viide?] esmakordselt sellele merele.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 The Bellingshausen Sea lighthouse-foundation.org
  2. Gersonde, Rainer; F. T. Kyte, T. Frederichs, U. Bleil, H.-W. Schenke, G. Kuhn, Frank T. (2005). The late Pliocene impact of the Eltanin asteroid into the Southern Ocean – Documentation and environmental consequences. Geophysical Research Abstracts 7. 1607-7962/gra/EGU05-A-02449. (pdf)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artikli kirjutamisel on kasutatud saksa, inglis-, prantsus-, ukraina-, läti- ja bulgaariakeelset Vikipeediat seisuga 28.3.2009.