Bellingshausen

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aadlisuguvõsast; Antarktika avastaja kohta vaata artiklit Fabian Gottlieb von Bellingshausen; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Bellingshausen (täpsustus).

Bellingshauseni suguvõsa aadlivapp
Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp

Bellingshausen on Saaremaa, Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

Bellingshausenid pärinevad Lübeckist, kus neid on mainitud juba 14. sajandil.

16. sajandi esimesel poolel läänistati Heinrich Billinghusenile (surnud 1551) mõis Kihelkonna kihelkonnas. Tema pojale läänistas hertsog Magnus Pilguse ja Lahetaguse mõisa.

Rootsi kuninganna Kristiina andis 8. augustil (vkj 30. juulil) 1661 Rootsi ratsaväe kindralmajorile ja Liivimaa rüütelkonna maanõunikule Johann Eberhard von Bellingshausenenile koos tema järglastega Rootsi kuningriigi vabahärratiitli.

5. septembril 1855 kinnitati vastavalt Venemaa Keisririigi Valitseva Senati ja Venemaa keisri otsusele alates 20. detsembrist 1865 Bellingshausenite suguvõsale Venemaa Riiginõukogu ettepanekul Venemaa keisririigi parunitiitel.

20. detsembril 1876 kinnitati Venemaa Keisririigi Valitseva Senati otsusega parunitiitli kandmise õigus ka vabahärra Peter von Bellingshausenile (Петр Федорович Беллингсгаузен), tema naisele Maria Nikolajevnale ning lastele Nikolaile, Nadeždale, Olgale, Anastassiale ja Alekseile koos nende kandmisega Venemaa aadlimatrikli V osasse.

Bellingshausenitele kuulusid eri aegadel Lahetaguse, Pilguse, Vaabina, Pada, Pilkuse ja veel mõned muud mõisad.

Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]