Peeter I saar

Allikas: Vikipeedia
Peeter I saare asukoht
Peeter I saare rannik Amundseni meres. Foto on tehtud uurimislaeva Polarstern ekspeditsiooni ajal 1994.

Peeter I saar (norra keeles (bokmål) Peter I Øy, Peter 1.s øy, Peter Is øy, Peter I's øy) on vulkaanilise päritoluga saarte rühm Antarktika lääneosas Bellingshauseni meres umbes 450 km kaugusel Antarktise läänerannikust (Eightsi rannikust ja Ellsworthi maast), 400 km Thurstoni saarest kirdes, Hoorni neemest edelas, üks lähisantarktilistest saartest. Geograafilised koordinaadid on 68°50′ S, 90°35′ W.

See on Norra nõudlusala, mida Norra peab alates 1933. aastast oma sõltlasalaks. Saart haldab Norra Polaarinstituut.

Põhisaare pindala on umbes 156 km²[viide?], kogu saarterühma pindala on 243 km²[viide?] või umbes 250 km²[viide?] või 249,2 km²[viide?]). Saare pikkus on 18,5 km, laius 8 km.

Püsielanikke ei ole ega ole olnud.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Saar on 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshauseni poolt nimetatud Peeter I auks.

Norra Polaarinstituut, millel on õigus polaaralade kohanimed kindlaks määrata[1], on kinnitanud saare norrakeelseks nimeks traditsioonilise kohanime Peter I Øy.[2] Seadustes kasutatakse nimekuju Peter I's øy.

Õiguslik staatus[muuda | muuda lähteteksti]

1. mail 1931 kinnitas Norra parlament saare kuulumist Norrale. 24. märtsil 1933 sai see sõltlasala staatuse. Rahvusvaheliselt seda nõudlust ei tunnustata, sest Atlandi lepinguga on kõik nõudlused lõuna pool 60. laiuskraadi tähtajatult külmutatud. Norra on selle lepinguga ühinenud ega esita oma nõudlust ametlikult. Tegu on Antarktika nõudlusaladest ainsaga, mis ei moodusta sektorit. Samuti on see ainus nõudlusala 90. ja 150. läänepikkuse vahelises sektoris. Just läände jääb Tšiili Antarktika nõudlusala Antártica vald.

Peeter I saar on Norra sõltlasala (biland), mis ei ole Norra Kuningriigi osa ja mida pole silmas peetud Norra põhiseaduse §-is 1, mis ütleb: "Norra Kuningriik on vaba, sõltumatu ja jagamatu riik."[3] See tähendab, et tema loovutamine teistele riikidele ei ole põhiseadusevastane. Saare staatust reguleerivad Norra seadus 27. veebruarist 1930 nr 3 "Lov om Bouvetøya, Peter I's øy og Dronning Maud Land m.m.", Stortingi otsus 23. aprillist 1931, mis kinnitas saare kuulumist Norrale, ja kuninglik teadaanne 14. jaanuarist 1939.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Saar koosneb basaltidest.[4]

Kõrgeim punkt (Lars Christenseni mäetipp, kustunud vulkaan[viide?]) on 1640 m kõrgusel merepinnast.

95% saarest on jääga kaetud ja see on peaaegu aasta ringi paakjääga ümbritsetud. Saare lääneosas on 3 km pikkune ja 1 km laiune maariba, mis ei ole jääga kaetud. Suurema osa aastast (välja arvatud lühikesel perioodil hilissuvel) on saar ümbritsetud 6...12 km laiuse paakjääga. Suuremal osal rannast on umbes 50 m kõrgused järsud jääkaldad. Saare juures vees on järsud kaljud.

Saarel on mereline antarktiline kliima. Kõige soojemal kuul, veebruaris, on saare keskmine õhutemperatuur −1 °C, kõige külmemal kuul, juulis, −23 °C[viide?]. Globaalse soojenemise tõttu kliima soojeneb. Puhuvad tugevad tuuled ja lund on palju.

Saarel on pingviinide koloonia jäävabal rannal, samuti leidub hülgeid (eriti krabihüljes ja merileopard). Saarel pesitseb mõni tuhat paari hõbe-tormilinde. On lehtsamblaid[viide?] ja kollaseid samblikke.[5]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Saare avastas 21. jaanuaril või 22. jaanuaril[viide?] 1821 Fabian Gottlieb von Bellingshauseni ekspeditsioon. Saarest jõuti 15 meremiili kaugusele.[6] Saar nimetati Vene keisri Peeter I järgi. Halbade ilmastikuolude ja paakjää tõttu ei saadud saarel randuda. Põhiraskused randumisel ongi vähene vaba ruum paakjää vahel, järsud kaljud vees ja tugev veevool. Enne helikopterite kasutuselevõttu oli randumine äärmiselt raske.[5]

Aastal 1888 jäi ekspeditsioonilaev Belgica, mille tüürimees oli Roald Amundsen, tahtmatult Peeter I saare juures jäässe kinni ja pidi seal talvituma.

Jaanuaris 1927 sõideti saare juurde Norra laevaga Odd I. Otsiti uusi vaalapüügikohti; kuulujuttude järgi olevat saare lähedal olnud palju vaalu. 17. jaanuaril 1927 jõuti saare juurde ning sõideti ümber selle, otsides sobivat kohta randumiseks. Kaks meest saadeti paadiga vette, kuid rand oli randumiseks liiga järsk ja lainetus liiga suur. Et ilm halvenes, oldi sunnitud randumisest loobuma. Saarest tehti hulk pilte ning saare kõrgeim mäetipp nimetati laeva omaniku Lars Christenseni auks Lars Christenseni mäetipuks. Palju vaalu siiski ei leitud.[6]

Aastal 1928 valmistati ette teine Antarktika-ekspeditsioon, millel olid volitused annekteerida kõik avastatud maad. Ekspeditsiooni korraldas Lars Christiansen. 1929 saadeti Atlandi ookeani lõunaosast Vaikse ookeani lõunaosa uurima laev Norvegia. Ka seda ekspeditsiooni rahastas Lars Christensen. Saare juurde jõuti 2. veebruaril 1929 ning püüti maabuda.[6] Ola Olstad oma ekspeditsiooniga astus 2. veebruaril 1929 esimesena saare pinnale. Laeva kapten Nils Larsen paigaldas samal ajal Norra lipu ja kuulutas saare Norra valduseks. Saare lõunaotsa Framnæsoddenile rajati kaitseonn toiduainete ja ravimitega ning plaadi kirjaga "Norvegia-ekspedisjonen 2/2 1929". Onnile graveeris kapten kirja "A Norvegia". Kui kapten Heinz Aye juhtimisel 1982 ja 30. jaanuaril 1987 (laevaga World Discoverer) saarel randuti, kaitseonni enam ei leitud.[viide?]

Aastal 1948 käis maal Bratteggi ekspeditsioon.

Aastal 1955 rajati saarele rahvusvahelise Antarktika konverentsi otsusega teadus-, eriti meteoroloogiabaas, mis praegu töötab automaatselt.

Aastatel 1987 (laevaga Aurora; kutsungid 3Y1EE ja 3Y2GV) ja veebruaris 1994[5] ning veebruaris 2006 käis saarel rahvusvaheline raadioamatööride ekspeditsioon. Viimati aktiveeriti sealt kutsung 3Y0X (saare prefiks raadioamatörismis on 3X). Enne 1994. aasta ekspeditsiooni oli Peeter I saarel käinud vähem inimesi kui Kuul.[5] Need ekspeditsioonid on olnud DX-peditsioonid, mis on seotud auhinnaga DX Century Club.

Aastal 2004 otsustas Norra kasutada Peeter I saare uurimiseks vähem vahendeid kui Bouvet' saarele ja Kuninganna Maudi maale, põhjuseks suured transpordikulud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Polaaralade kohanimed Norra Polaarinstituudi saidil
  2. Peeter I saar Norra Polaarinstituudi saidil
  3. Norra põhiseadus
  4. Venemaa TA Geograafia Instituut
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 The Peter I Island 1994 DXpedition[alaline kõdulink]
  6. 6,0 6,1 6,2 "1987. aasta raadioamatööride ekspeditsiooni sait". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. märts 2016. Vaadatud 25. märtsil 2009.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Artiklis on kasutatud norra-, saksa-, afrikaani-, katalaani-, indoneesia- ja venekeelse Vikipeedia artikleid seisuga 25.03.2009 ning rootsikeelse Vikipeedia artiklit sv:Norska Antarktis.