Pilguse mõis

Allikas: Vikipeedia
Pilguse mõisa härrastemaja. Suvi 2007
Pilguse mõisa väravad. Suvi 2007

Pilguse mõis (saksa k. Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pilguse mõisa on esmakordselt mainitud 1558. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Johannes V läänistas Heinrich von Bellingshausenile Leedri vakuses maid. Ta rajas sinna mõisa.

Bellingshausenite valdusse jäi mõis kuni aastani 1778, mil tollane omanik Fabian Ernst von Bellingshausen selle ära müüs. Bellingshausenite 200-aastase valitsemisaja pärandina jäi mõisale eesti keeles nimi Pilguse.

Hiljem kuulus mõis Johann Wilhelm Ludwig von Lucele, Aderkasidele, Nolckenitele ja Ruckteschellidele.

1908. aastal omandas mõisa vähempakkumisel vene Agraarpank. Samal aastal kaotas mõis eramõisa staatuse. 1909. aastal asutati mõisa härrastemajja Saaremaa rüütelkonna vaimuhaigla. Haigla tegutses seal 1994. aasta lõpuni.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa kivist härrastemaja on ehitatud ilmselt 18. sajandil ning 19. ja 20. sajandil ümber ehitatud.

Mõisa sissesõiduteed ilmestavad kaks kivitulpa ning härrastemajaesise väljaku ääres paiknevad kaks väravaehitist.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid.

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses ja selle karjakastell on renoveeritud külalistemajaks.

Pilguse mõisnikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel 1851, lk.44–45, Digitaalselt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]