Pilguse mõis

Pilguse mõis (saksa keeles Hoheneichen) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pilguse mõisa on esmamainitud 1558. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Johannes V läänistas Heinrich von Bellingshausenile Leedri vakuses maid. Ta rajas sinna mõisa.

Bellingshausenite valdusse jäi mõis kuni aastani 1778, mil tollane omanik Fabian Ernst von Bellingshausen selle ära müüs. Bellingshausenite 200-aastase valitsemisaja pärandina jäi mõisale eesti keeles nimi Pilguse.

Hiljem kuulus mõis Johann Wilhelm Ludwig von Lucele, Aderkasidele, Nolckenitele ja Ruckteschellidele.

1908. aastal omandas mõisa vähempakkumisel vene Agraarpank. Samal aastal kaotas mõis eramõisa staatuse. 1909. aastal asutati mõisa härrastemajja Saaremaa rüütelkonna vaimuhaigla. Haigla tegutses seal 1994. aasta lõpuni.

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa kivist härrastemaja on ehitatud ilmselt 18. sajandil ning 19. ja 20. sajandil ümber ehitatud.

Mõisa sissesõiduteed ilmestavad kaks kivitulpa ning kaks härrastemajaesise väljaku ääres paiknevat väravaehitist.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid.

Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses ning selle karjakastell on renoveeritud külalistemajaks.

Pilguse mõisnikud[muuda | muuda lähteteksti]

sai 1558 Heinrich von Bellingshausen
Tönnis von Bellingshausen
1645 Bertram von Bellingshausen (1586–1661)
Fromhold von Bellingshausen (suri 1712)
Hermann Friedrich von Bellingshausen (umbes 1676-?)
Hermann Reinhold von Bellingshausen
müüs 1778 Fabian Ernst von Bellingshausen (umbes 1735-maeti 1784)
1778–1793 Daniel Gottlieb Suckni (? – 1822)
1793–1805 Johann Wilhelm Ludwig von Luce (1750–1842) (pandihärra)
1805–1809 Woldemar von Aderkas (pandihärra)
sai 1809 Woldemar von Aderkas
pantisid ära 1837 Woldemar von Aderkasi pärijad
1837–1842 Karl Pontus von Nolcken (1800–1846) (pandihärra)
sai 1842 Karl Pontus von Nolcken
Ludwig Eugen Friedrich von Nolcken (1846–1903)
1892 Edmund Peter von Ruckteschell (1855–1913)
1908 Vene Agraarpank

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

F. von Buxhövden: Zweite Fortsetzung von des Herrn Hofraths von Hagemeister Materialien zur Gütergeschichte Livlands, enthaltend Beiträge zu einer älteren Geschichte der Oeselschen Landguter und ihren Besitzer, Riga: Nicolai Kymmel 1851, lk.44–45, Digitaalselt

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]