Erinevus lehekülje "Christoph Kolumbus" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
== Isiklikku ==
On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni – ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana [[Korsika]]t, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.
 
=== Kolumbus kui isiksus ===
 
Kolumbuse kui isiksuse kohta on raske anda objektiivset arvamust. Osalt on põhjuseks nn must legend, ehk siis [[XVI sajand]]il levima hakanud hispaaniavastane propaganda, mis kasutas Hispaania alluvuses olnud avastajaid ja kolonisaatoreid kirjeldades ära üksnes allikates leiduvaid negatiivseid materjale.<ref>Maltby, W. S. The Black Legend in England (1971). Durham, N.C.: Duke University Press.</ref> Kõike pikemalt viibis ta Hispaniolal kolmanda reisi lõpus, ent sellel perioodil oli ta haigustest puretud.<ref> Brink, Christopher. Christopher Columbus: Controversial Explorer of the Americas. lk. 78.</ref> Samas kirjutavad isegi ta liitlased tema toime pandud julmadest tegudest.<ref>Giles Tremlett (7 August 2006). [https://www.theguardian.com/world/2006/aug/07/books.spain "Lost document reveals Columbus as tyrant of the Caribbean".] The Guardian. UK.</ref> Kriitiline suhtumine Kolumbusesse sai taas tuule tiibadesse XX sajandoi lõpuaastatel, mil ilmus Kirkpatrick Sale raamat ''The Conquest of Paradise: Christopher Columbus and the Columbian Legacy''. Enamus negatiivset pärineb Kolumbuse vastastelt, kes olid isiklikult huvitatud tema arvelt oma positsiooni tõstmisest.<ref>Carle, Robert (2019). "Remembering Columbus: Blinded by Politics". National Association of Scholars.</ref>
 
Kolumbust süüdistatakse ka [[tainod]]e hävingus. Kubernerina seadis ta saarel sisse samasuguse [[pärisorjus]]e nagu Hispaanias,<ref>Lyle N. McAlister (1984). Spain and Portugal in the New World, 1492–1700. University of Minnesota Press. p. 164. ISBN 0-8166-1218-8</ref> sellal kui hispaanlastest asukad ürotasid saare elanikke kohelda kui orje.<ref>Olson, Julius E. and Edward G. Bourne (editors). "The Northmen, Columbus and Cabot, 985–1503", in The Voyages of the Northmen; The Voyages of Columbus and of John Cabot. (New York: Charles Scribner's Sons, 1906), lk. 369–383.</ref> Teised autorid leiavad, et tainodest hukkus valdav enamik haiguste läbi,<ref>Noble David Cook (13 veebruar 1998). Born to Die: Disease and New World Conquest, 1492–1650. Cambridge University Press. lk. 9–14. ISBN 978-0-521-62730-6.</ref> Ka esimese hispaanlaste koloonia asukatest suri esimesel aastal kaks kolmandikku erinevatesse haigustesse.<ref>Alfred W. Crosby, The Columbian Exchange, Westport, 1972, pp. 39, 45, 47.</ref>
 
==Kolumbuse järgi nimetatud kohti==
43 919

muudatust

Navigeerimismenüü