Märjamaa kihelkond

Märjamaa kirik

Märjamaa kihelkond (lühend Mär; saksa keeles Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.

Haapsalu kreis, Eestimaa kubermangus. Liivimaa atlas (1798)

Piirkonna ajalugu

Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.

1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.

1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.

Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.

Märjamaa kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.

• Annemõisa mõis (saksa keeles Annenhof), Vana-Märjamaa mõisa karjamõis
• Haimre (Heimar) rüütlimõis
• (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis
• Kasti e Vana-Kasti mõis (Alt-Kasty) rüütlimõis
• Kauri (Kauri), Sõtke mõisa kõrvalmõis
• Konuvere mõis (Konofer)
• Kuuda (Kuda) poolmõis, eraldati Tolli mõisast 1863. aastal
• Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis
• Lümandu (Limmat) rüütlimõis
• Mõisaküla mõis (Moisaküll) Haimre mõisa karjamõis
• (Morras)
• Mõisamaa mõis (Moisama) rüütlimõis
• Mõraste (Fersenau) rüütlimõis
• Männiku (Mennik, Tannenhof) poolmõis, 1865. aastani rüütlimõis
• Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
• Nurme mõis (Nurms)
• Nõmmpere (Waldeck) poolmõis, eraldati Lümandu mõisast 1875. aastal
• Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
• Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
• Pargi (Parkhof) poolmõis, eraldati Kõrvetaguse mõisast 1828. aastal
• Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis
• (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
• Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
• Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
• Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis, kuni u 1851. aastani rüütlimõis
• Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
• Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
• Valgu (Walck) rüütlimõis
• Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis

Märjamaa kihelkonna vallad

• Haimre vald (1866–1917)
• Kasti vald (1866–1891)
• Konuvere vald (1866–1891)
• Kõrvetaguse vald (1866–1891)
• Lümandu vald (1866–1868)
• Lümandu vald (1868–1891)
• Mõisamaa vald (1866–1891)
• Märjamaa vald (1866–1917)
• Orgita vald (1866–1891)
• Paeküla vald (1866–1891)
• Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
• Sõtke vald (1866–1891)
• Tolli vald (1866–1891)
• Vaimõisa vald (1866–1896)

Märjamaa kihelkonna pärand

Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.

Kihelkonna alad tänapäeval

Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Rapla valda.

Välislingid

• Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
• Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 527–530. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)