Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel
P pisitoimetamine |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Kool|Nimi=Tallinna 21. Kool|native_name=Tallinn School No. 21|Logo=|Pilt=[[Pilt:Tallinna 21. Keskkool.jpg|250px]]|Pildiallkiri=Tallinna 21. Kool (1924, Artur Perna)|Asutatud=1903|Koolitüüp=[[põhikool]], [[gümnaasium]]|Direktor=Meelis Kond|Õpilaste arv=1385 (2018)|Klassikomplekte=44 (2018)|Õpetajate arv= |
{{Kool|Nimi=Tallinna 21. Kool|native_name=Tallinn School No. 21|Logo=|Pilt=[[Pilt:Tallinna 21. Keskkool.jpg|250px]]|Pildiallkiri=Tallinna 21. Kool (1924, Artur Perna)|Asutatud=1903|Koolitüüp=[[põhikool]], [[gümnaasium]]|Direktor=Meelis Kond|Õpilaste arv=1385 (2018)|Klassikomplekte=44 (2018)|Õpetajate arv=85 (2018)|Koolipersonal=|Linn=[[Tallinn]]|Maakond=[[Harju maakond]]|Vald=|Asula=|Aadress=[[Raua tänav]] 6|Aadress_ajutine=|Kooli ajaleht=Lennuk|Kodulehekülg=https://21k.ee|Moto=|Koordinaadid=|Kooli logo=}} |
||
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as, mis alustas tööd 1903. aastal '''Tallinna II kroonualgkooli''' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse. |
'''Tallinna 21. Kool''' on üldhariduskool [[Tallinn]]as, mis alustas tööd 1903. aastal '''Tallinna II kroonualgkooli''' nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud [[Meelis Kond]]. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse. |
Redaktsioon: 4. september 2019, kell 16:56
Tallinna 21. Kool | |
---|---|
Tallinna 21. Kool (1924, Artur Perna) | |
Asutatud | 1903 |
Kooli tüüp | põhikool, gümnaasium |
Direktor | Meelis Kond |
Õpilasi | 1385 (2018) |
Klassikomplekte | 44 (2018) |
Õpetajaid | 85 (2018) |
Linn | Tallinn |
Maakond | Harju maakond |
Aadress | Raua tänav 6 |
Kooli ajaleht | Lennuk |
Koduleht | https://21k.ee |
Tallinna 21. Kool on üldhariduskool Tallinnas, mis alustas tööd 1903. aastal Tallinna II kroonualgkooli nime all. 1917. aastal hakkas kool kandma nime Tallinna XXI Algkool ning aastatel 1923/1924 asus ümber praegusesse koolimajja aadressil Raua 6. Tänapäeval on üle 1300 õpilasega Tallinna 21. Kool suurim eestikeelse õppega kool Tallinnas. 2015. aasta juunist on kooli direktor varem haridusministeeriumis ja haridusametis töötanud Meelis Kond. 2016. aastal pälvis Tallinna 21. Kool uueneva haridusasutuse tunnustuse.
Tallinna 21. Koolis töötasid pikalt olulised eesti haridustegelased Enn Murdmaa ja Riho Päts. Märkimisväärsete vilistlaste hulka kuuluvad mitmed Eesti riigikogu ning varasemate valitsuste liikmed, nende hulgas näiteks 2016. aasta valitsuse siseminister Andres Anvelt, Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ja Eesti diplomaat ning julgeolekunõunik Eerik-Niiles Kross. Samuti on Tallinna 21. Koolis õppinud mitmed rohkelt tunnustatud Eesti lauljad (Maarja-Liis Ilus, Uku Suviste, Karl-Erik Taukar) ja näitlejad (Ada Lundver,Brigitte Susanne Hunt, Katrin Karisma, Evelin Võigemast) ning ka menufilmi Mandariinid (2013) produtsent Ivo Felt.
Kool kuulub G5 õpilasesinduste liitu, mille eesmärgiks on viie Tallinna kesklinna kooli vahelise koostöö arendamine. Kooli hümn on "Pesapuu"[1], mille sõnad on kirjutanud Ellen Niit ja muusika komponeerinud kooli vilistlane Veljo Tormis.
Ajalugu
1903–1923[2]
16. oktoobril 1903 kirjutati Eesti Postimehes: "2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud." Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.
1911. aastaks oli kool juba muudetud Tallinna 2. Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkooliks. Sel aastal õppis seal 150 õpilast ja teiste linna algkoolide seas oli kool suurim ning kõige paremini varustatud. Alates 1917. aastast toimus õppetöö eesti keeles (oli varem venekeelne). Samal aastal muudeti kool Tallinna Linna 21. Algkooliks.
Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek "kõrgema algkoolimaja ehitamiseks". Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine, sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid 1930. aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi "pragukool".
1924–1940[3]
1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.
Uueks direktoriks sai kool Ernst Martinsoni (aastast 1935 Enn Murdmaa), väga edumeelse ja aktiivse mehe. Kui uue maja katuse alla liideti kaks vana kooli: Tallinna Linna 21. ja 26. Algkool, siis tema oli see, kes moodustas neist kahest ühise kollektiivi. Kooli ammused vilistlased mäletavad üllatavalt hästi koolielu ja õpetajaid. Nagu ühest suust räägivad nad kooli heast korrast ja nõudlikkusest, samas aga ka väga heatahtlikust suhtumisest õpilastesse. Direktoril oli kombeks vembumehi enda juurde koju kutsuda, rääkida maast ja ilmast ning nagu muuseas halvast teost.
21. Algkooli maine kasvas, kool muutus omanäoliseks ja tuntuks üle kogu Eesti. Muuhulgas tegi kool endale nime ka muusikakasvatuses. Õpetaja Riho Päts organiseeris lühikese ajaga suure laulukoori ja vilepilliorkestri. Tegutses ka kooliteater õpetaja M. Suigu juhatusel. Lavastati näidendeid nagu "Sõnajalaõis", "Neetud talu" jt. Aktiivne ja laiahaardeline oli koolis Punase Risti Seltsi tegevus. Sidemeid omati ka mitme välisriigi punaristlastega.
Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. Enn Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.
1940–1946[4]
1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus Punaarmee soomusautot.
Koolielus toimus täielik pööre. Kõik, mis kahe aastakümnega oli saavutatud, tunnistati kõlbmatuks. Juba esimesel õppenõukogu koosolekul edastas kooli direktor kõrgemalt tulnud korraldused: kiiresti muretseda koolile kommunistliku partei juhtide ja NSV Liidu riigitegelaste portreed, panna üles nõukogulikud loosungid, võtta tarvitusele sõna "seltsimees", seada sisse punanurgad, kõrvaldada raamatukogust "kõlbmatud raamatud" (10 000 köitest jäi järgi vaevalt 300), jälgida, et õpetajate ja õpilaste hulgas poleks kontrevolutsioonilist liikumist, alustada avaaktust "Internatsionaali" laulmisega jne.
1941. aastal kooli algus hilines, koolipinki istuti alles oktoobris. Kommunismimeelsuses kahtlustatav Enn Murdmaa vallandati ja suleti 100 päevaks vanglasse.
Kool elas sõjaaja rahutut ja rasket elu, puudust tunti peaaegu kõigest. Õpilasi keelitati säästma vihikuid (õpilase kohta oli ette nähtud ainult 10 vihikut), tinti, pliiatseid, koguma ajalehti, et neid rindele saata, vanarauda ja konte. Taastusid kooli vanad tavad, kadus ühe nõukogude aastaga tekkinud võlts ja väline paraaditsemine.
Sõda küll laastas koolihoonet, kuid ei muutnud seda rusudeks. Et Tallinna suuremad koolimajad anti saksa sõjaväe kasutusse, pandi õpilased käima teistesse koolidesse. Olukord oli keeruline ja tingimused õppimiseks täiesti ebasobivad. 1943.-1944. õppeaasta lõpetati kohe pärast Tallinna barbaarset pommitamist 9. märtsil. Õpetajad pidid kolme päeva jooksul teatama, kuhu keegi tööle läheb. 1944. aasta sügisel, kui Eestisse olid naasnud Nõukogude väed, sai kool oma maja tagasi, allüürnikud aga jäid.
Esmaülesanne oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.
1946–1965[5]
1946. aastal muudeti kool keskkooliks, mille nimeks sai Tallinna 21. Keskkool. Esimene lend lõpetas 1950.
Kooli direktoriks sai Artur Tiki, kes jäi direktoriks 19 aastaks. Selle aja jooksul ta koolis mitmeid uuendusi, algatas uusi traditsioone ning andis koolile väärika maine, mis on kestma jäänud tänaseni.
1958. aastal avati esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimus esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.
1965–1991[6]
Valmis kauaoodatud juurdeehitis ja kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti järgi, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitu ainekabinetti. Spordihoone sisaldas suurt võimlat ja ujulat, spordiväljak valmis alles 1970ndatel.
1987. aastal sai kool lipu ja aasta hiljem lõpusõrmuse. Toimus ka esimene kunstinädal direktor Arvo Tamsare algatusel.
1989. aastal võtab Tallinna 21. Keskkool osa õpilasvahetusest Daltoni kooliga Ameerika Ühendriikides, mis oli üks esimesi omataolisi projekte Eestis.
1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntud muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka "Nunnunäitused" algklassidele.
1991–2003[7]
Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.
1992. aastal käivitus kolme kooli – Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi ja Tallinna 21. Kooli vaheline humanitaarainete alane koostööprojekt KoKoKo, mis on ka püsinud tänaseni.
1990ndate algusest hakkasid toimuma viimase lennu päevad, kus eelmisel aastal lõpetanud vilistlased tulevad jagama nõuandeid edasiste valikute kohta abiturientidele. 1990ndate keskelt sai alguse traditsioon korraldada abiturientidele lõpuball.
Loodi ametlikult õpilasomavalitsus ning aasta hiljem asutati Tallinna 21. Kooli ja Tallinna Reaalkooli eestvedamisel G5, mis on viie kooli (Tallinna 21. Kooli, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi) vaheline koostöö liit.
1994. aastal hakati koolis õpetama kolmandat võõrkeelt – saksa keelt, paari aasta pärast lisandus ka prantsuse ja hiljem hispaania keel.
1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool ning hakkas ilmuma koolileht "Lennuk".
2003–2015[8]
Koolimaja vana hoone renoveerimine ja uue juurdeehitise valmimine 2000. aastate algul venis peaaegu samamoodi nagu 1920. aastate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ja Liivalaia koolis, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. aastapäeva, mille puhul anti välja kogumik "Sada aastat koolikella".
Tugeva hoo said sisse kooli koduleht ja näitering ning ka muusikas saavutati aina paremaid tulemusi. Koos uue hoone ning paar aastat hiljem spordiväljaku valmimisega paranesid oluliselt ka võimalused huviringide tööks ja sporditreeninguteks.
Viimastel aastatel on kool pälvinud mitmeid auhindu, nagu näiteks "Hea huvitegevusega kool", "Hea õpikeskkonnaga kool" või "Innovaatiline tegu". Väga heal tasemel on ka aina enam õpilasi kaasa haarav ja aktiivsemaks muutuv õpilasesindus, kes on algatanud heategevus- ja koostööprojekte, nagu näiteks "Tibud kampa" või erinevad G5 koolide üritused. Euroopa parlamendilt on kool kahel korral võitnud preemiareisi Strasbourgi.
Tänapäeval on Tallinna 21. Kool üks Eesti suuremaid koole. Püsima on jäänud mitmed traditsioonid ning väärtustakse õppeedukust ja aktiivset koolielus osalemist. Häid tulemusi saavutatakse nii keele- kui ka majandusolümpiaadidel, muusikakonkurssidel ja spordivõistlustel.
Töövarjupäevadest hakkas terve abituurium osa võtma alates 2006. aastast.
Aastal 2008 hakati kooli juubelisünnipäevade puhul Lauluväljakul korraldama kooliperele ja vilistlastele kooli laulupidu.
Liitumine "Koolid – tuleviku partnerid" – PASCH koolide ketiga 2008. aastal, mis on saksa keele õpet, ainetevahelist lõimumist ja rahvusvahelist suhtlust toetav projekt. Tallinna 21. Kool on Eestis ainuke kool, kes on PASCH koolide ketis esindatud. Kool liitub üleeuroopalise Elos-koolide liikumisega, mis väärtustab Euroopa hariduse põhiväärtusi: rahvusvaheline koostöö, projektides osalemine, võõrkeelte õpe, ettevõtlikkuse ja ettevõtlusalane haridus.
Alates 2015/2016. õppeaastast läks kool üle perioodõppele ja 5. klassides alustati majandusõpet.
Koolist
Õppesuunad
- Alates 1960. aastast – süvaõpetusega muusika.
- Alates 1961. aastast – süvaõpetusega inglise keel.
- Alates 1988. aastast – keele-reaalharu ja keele-humanitaarharu.
- Alates 2011. aastast – reaal-loodusainete õppesuund, inglise keele õppesuund, sotsiaal-humanitaarainete õppesuund.
Õpilased[9]
Kooliaste | 2014/2015 | 2015/2016 | 2016/2017 | 2017/2018 | 2018/2019 | |||||
Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | Klassikomplekte | Õpilasi | |
I kooliaste | 12 | 353 | 12 | 358 | 12 | 361 | 12 | 356 | 12 | 357 |
II kooliaste | 10 | 299 | 11 | 334 | 12 | 360 | 12 | 364 | 12 | 364 |
III kooliaste | 9 | 277 | 9 | 273 | 9 | 276 | 10 | 307 | 11 | 339 |
Gümnaasium | 9 | 292 | 9 | 299 | 9 | 319 | 9 | 330 | 9 | 325 |
Kokku | 40 | 1221 | 41 | 1264 | 42 | 1316 | 43 | 1357 | 44 | 1385 |
Ajatelg[10]
1903 | Tallinna II kroonualgkool alustab tööd Poska tänav 6A (endine Liiva tänav). |
1911 | Kool saab nimeks Tallinna II Ühendatud Poeg- ja Tütarlaste Kroonualgkool. |
1917 | Kool nimetatakse ümber Tallinna Linna 21. Algkooliks. |
1923/24 | Valmib uus koolimaja Raua tänav 6, arhitekt Artur Perna. |
1940 | Juunipööre. 21. juunil osutavad koolimajas paiknevad Eesti kaitseväe sidepataljoni võitlejad Punaarmeele viimast vastupanu. |
1945/1946 | Kool muutub keskkooliks – Tallinna 21. Keskkool. |
1950 | Esimene lend (14 õpilast) lõpetab kooli. |
1952 | Kool nimetatakse ümber Nikolai Gogoli nimeliseks Tallinna 21. Keskkooliks. |
1953 | Koolist saab Tallinna Õpetajate Instituudi baaskool. |
1957 | Hakkab ilmuma kooli almanahh "Suleproovid". |
1958 | Koolis avatakse muusikaklass. |
1961 | Toimub esimene kevadkontsert Estonia kontserdisaalis.
Avatakse kunsti ja inglise keele eriklassid, mõlemad lastevanemate kulul. |
1965 | Valmib arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel kooli juurdeehitis. |
1966 | Esimesena Nõukogude Liidus minnakse üle viiepäevasele õppenädalale. |
1967 | Valmivad arhitekt Heili Härmsoni ainuprojekti alusel normaalmõõtmetes ujula ja võimla. |
1987 | Kool saab oma lipu. Keskkoolilõpetajatele antakse kooli mälestusmedal, teenekatele teenetemedal. |
1988 | Kool saab lõpusõrmuse, autor Andres Ojari. |
1989 | Kooli nimi muudetakse Tallinna 21. Keskkooliks. |
1993 | Kool kuulub rahvusvahelisse tervist edendavate koolide ketti. |
1994 | Käivitus koostööprojekt Lahti kooliga Soomes. |
1995 | Luuakse ametlikult kooli õpilasomavalitsus (ÕOV). |
1996 | Tallinna 21. Keskkooli eesistumisel luuakse Viie Kooli Koostöölepingu Liit (G5).
Käivitus rahvusvaheline tervistedendavate koolide projekt "Läänemereprojekt". |
1997 | Koolis avati arvutiklass.
Õpilaste soovil alustati riigikaitseõpetusega. |
1998 | Kool hakkab kandma Tallinna 21. Kooli nime.
Toimub Hoolekogu poolt seoses nime muutusega kingitud koolilipu õnnistamine. Asutatakse koolileht "Lennuk". |
1999 | Kool saab vormimütsi, kavandi autor on 50. lennu vilistlane Jan Garšnek. |
2000 | Kooli ÕOV algatab projekti "Noored ja Euroopa Liit". Eesti Euroopa Liikumine annab koolile AASTA EUROOPLASE TIITLI. |
2001 | Algab kooli renoveerimine. Õppetöö toimub Tondiraba Keskkooli ja Liivalaia Gümnaasiumi ruumides ning huvitegevus Tallinna Toomklubis ja linna erinevates asutustes. |
2002 | Käivitub kolme kooli humanitaarprojekt Hugo Treffneri Gümnaasium – Sütevaka Humanitaargümnaasium – Tallinna 21. Kool.
Käivitub valikainete süsteem 10.–12. klassidel. |
2003 | Lõppeb kooli renoveerimine.
Kool tähistab 100. juubelit. Ilmub juubeliraamat "Sada aastat koolikella". Kool saab oma sümboolikaga päeviku ja märkmiku. |
2004 | Kool saab oma sümboolikaga õpinguraamatu.
Ilmub infovoldik "Sulle, lapsevanem". |
2005 | Valmib spordiväljak.
Toimub 45. kevadkontsert Estonia kontserdisaalis. Kool saab kvaliteediauhinna "Hea huvitegevusega kool". |
2006 | Toimub 20. kunstinädal.
Toimub kooli terviklik üleminek e-Koolile. |
2007 | Esietendub kooli 1. muusikal "Hans ja Grete" koostöös Saksamaa noortega. |
2008 | Kool tähistab 105. juubelit, antakse välja kooli CD ja almanahh. |
2009 | Kool saab koolivesti. |
2010 | Toimub 50. kevadkontsert. |
2011 | Toimub 25. kunstinädal. |
2012 | Kool saab Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhinna "Hea õpikeskkonnaga kool". |
2013 | Kool tähistab 110. juubelit.
Valmib kooli tutvustav ülevaatefilm. |
2014 | Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2014". |
2015 | Kool saab kvaliteediauhinna "Innovaatiline tegu 2015". |
2016 | Kool saab tunnustuse Uuenev haridusasutus 2016 Me õpime kõikjal.
Kool saab tunnustuse Parim koostööprojekt 2016. |
2017 | Kool saab Tallinna Kesklinna Valitsuse tunnustuse «Haridusasutuse aastaauhind 2016»
Kool saab Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustuse «Digitaalselt aktiivne kool» Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Haridustegu» ja eriauhinna Lillefestivali «Ühevärviline aed» kujundamise eest Kool saab rahvusvahelise tunnustuse «Euroopa ettevõtlik kool 2017» |
2018 | Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Haridustegu veebruar 2018» EduInnoLab Innovatsioonistuudio avamise eest
Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse «Tegus kool 2018» Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Haridusuuendus 2018» Kool saab Tallinna Haridusameti tunnustuse ja preemia «Parim Koostööprojekt 2018» |
Vilistlasi
- Erkki Raasuke
- Roman Baskin
- Jaanus Betlem
- Veljo Tormis
- Urve Tiidus
- Eerik-Niiles Kross
- Artur Talvik
- Andres Anvelt
- Sirje Runge
- Karl-Erik Taukar
- Uku Suviste
- Evelin Võigemast
- Maarja-Liis Ilus
- Artjom Savitski
- Kaarel Tarand
- Indrek Tarand
- Rainer Vakra
- Ivo Nikkolo
- Jaak Sooäär
- Heiki Loot
- Helen Sildna
- Marika Valk
- Mait Riisman
- Kristiina Ross
- Tõnno Lepmets
- Andres Ehin
- Veiko Tubin
- Uno Mereste
- Jüri Kärner
- Katrin Karisma
- Kaja Tael
- Indrek Treufeldt
- Piret Saluri
- Jüri Martin
- Ene Üleoja
- Ada Lundver
- Jaan Elken
- Hagi Šein
- Jaan Undusk
- Kristiina Ross
- Teet Kallas
- Aksel Tamm
- Mikk Mäe
- Marten Kuningas
Viited
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/sumboolika/koolilaul-pesapuu/
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/1903-1924-aastad/
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1923-kuni-1940/
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1940-kuni-1946
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1946-kuni-1965
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1965-kuni-1991
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-1991-kuni-2003
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/aastatel-2003-kuni-2015
- ↑ https://21k.ee/yldinfo/opilaste-arv/
- ↑ http://21k.ee/yldinfo/ajalugu/