Uno Mereste

Allikas: Vikipeedia

Uno Mereste (kuni 14. veebruarini 1936 Uno-Johannes Muskat[viide?]; 27. mai 19286. detsember 2009) oli Eesti majandusteadlane ja poliitik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1994).

Uno Mereste oli ka üks oskuskeele alusepanijaid mitmes vallas.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Uno Mereste sündis Tallinnas vabrikutöölise perekonnas. Ta lõpetas Tallinna Linna Poeglaste I Algkooli 1942; õppis Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Kommertskoolis 1942–44; kuulas Tallinna Rahvaülikoolis loenguid eesti keelest ja kirjandusest ning psühhoanalüüsist 1942–44; lõpetas Tallinna Rahandustehnikumi 1946 ja TPI majandusteaduskonna rahanduse ja krediidi erialal 1950 (cum laude); õppis TRÜ kaugõppes füüsilist geograafiat 1951–54; oli Moskva Rahvamajanduse Instituudi aspirant 1958–59. Majandusteaduste kandidaat 1960 (Eesti NSV TA, kinnitus 1962); dotsent 1964; majandusteaduste doktor 1971 (Eesti NSV TA Ühiskonnateaduste nõukogu, kinnitus 1972); professor 1973.

Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tallinna Rahanduse ja Krediidi Tehnikumi õpetaja 1950–54; TRÜ kaubandusökonoomika, hiljem rahanduse ja krediidi kateedri vanemõpetaja, dotsendi kt 1954–63. Tallinna Polütehnilises Instituudis 1964–1997: statistika ja raamatupidamise, hiljem statistika kateedri dotsent 1964–72, professor 1973–92, kateedrijuhataja 1964–91; teoreetilise majandusteaduse ja -metodoloogia instituudi majandusstatistika ja demograafia professor 1992–94; sotsiaalstatistika erakorraline professor 1994–97; rahvamajanduse instituudi statistika teooria ja ökonomeetria õppetooli emeriitprofessor 1997. aastast.

Uno Mereste osales Eesti rahapoliitika kujundamises ja rahasüsteemi taasloomises. Aastal 1992 valiti ta Mõõdukate nimekirjas Riigikokku. Aastal 1994 kuulus ta Reformierakonna asutajate hulka. Ta oli ka VIII ja IX Riigikogu liige.

Aastatel 1992–1997 oli Uno Mereste Eesti Panga nõukogu esimees.

Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valiti Uno Mereste 1994. aastal. Ta kuulus akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Statistika teooria, majandusanalüüsi metodoloogia, rahvastikustatistika, keeledemograafia, majandusterminoloogia. Avaldanud üle 50 raamatu, sealhulgas monograafiaid, õpikuid, leksikone, ligi 500 teaduslikku ja populaarteaduslikku artiklit. Olulisemad teosed: “Statistika üldteooria” (1975); “Majandusanalüüsi teooria” (1987); “Oskuskeel ja seaduste keeleline rüü” (2000); “Õigusloome radadel” (2001); “Majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992–2002” (2003).

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti NSV TA Majanduse Instituudi nõukogu liige 1964–87; Eesti Teadus- ja Tehnikaühingute Nõukogu (ETTÜN) Ökonoomikakomitee esimees 1967–83; Eesti Geograafia Seltsi liige 1958–2009; TPI toimetiste ülikoolidevahelise sarja “Statistika-alaseid töid” tiiteltoimetaja (14 köidet vene k); Eesti Majandusteadlaste Seltsi esimees 1982–87; Eesti NSV riiklike preemiate komisjoni liige 1983–88; ajakirja Akadeemia toimetuskolleegiumi liige; Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee, hiljem Eesti Majandusministeeriumi nõunik 1989–92; osales majandusreformide ettevalmistamisel ja Eesti rahasüsteemi loomisel; Eesti Panga Nõukogu liige 1991, esimees 1992–97; tegelenud omandiõiguse ja teadusajalooga, majandusalaste teadmiste levitamisega meedias, kuulunud mitme kirjastuse toimetusse; Tallinna Teadlaste Maja liige.

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa Rahvarinde I kongressi juhatuse ja Rahvavolikogu liige 1988–90; Riigikogu VII, VIII, IX koosseisu liige 1992–2003; Tallinna Linnavolikogu liige 1993–99.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Tema harrastuste hulka kuulus purjesport. Töötas purjetamistreenerina ja koostas suurema osa esimese eestikeelse purjespordi õpikust (1954, 2. tr 1980).

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • ENE 1973, 5.
  • EE 1992, 6.
  • EE 2000, 14.
  • ETBL 2005, 2.
  • Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1986. Tln, 1986, lk 446–448.
  • Tallinna Tehnikaülikooli professorid. Tln, 1993, lk 35.
  • Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskond, 2: 1938–1998. Tln, 1998, lk 90–91.
  • Kes on kes Eesti majanduses? 2005. Tln, 2005, lk 130.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]