Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. märts 2018, kell 14:18

Eesti arhitektuur käsitleb Eesti arhitektuuri läbi aegade.

Ajalugu ja stiilid

Muinasaegne arhitektuur

Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud linnuseid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele (linnamägi). Sellest ajast pärineb näiteks Varbola linnus.

Gooti arhitektuur

Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk umbkaudu 1250.–1280. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520.–1540. aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.

Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik).

Gootika tõusis uus- ehk neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Uusgootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri 1830. aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid uusgooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, historitsismi hiilgeajal, oli uusgooti stiil Eesti arhitektuuris teiste uusstiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).

Barokk ja rokokoo

Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates umbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) ülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.

Barokkteoseid:

Klassitsism

Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.

Perioodi umbes 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi umbes 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikus osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates 20. sajandi algusest räägitakse nn uus-/neo- ehk pseudoklassitsismist, mille kõrgaeg oli Eestis 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).

19. sajandi lõpp

20. sajand

Eesti president Konstantin Päts hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.^[1]

Nüüdisaeg

Eesti taluarhitektuur

Pikemalt artiklis Eesti taluarhitektuur

Eesti arhitektuuriteoseid

Emajõe Ärikeskus - Pääsküla raamatukogu - Sakala keskus - Tallinna Linnahall - Tallinna Olümpiapurjespordikeskus - Tallinna vanalinn - Tartu Kaubahoov - Tartu Ülikooli peahoone - Tigutorn

Vaata ka

Viited

↑ Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

Välislingid

"Arhitektuuripärlid ja -käkid" – arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009
Mai Šein: Kultuuritus kultuuris – autoriõiguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas. Sirp, 19. detsember 2013

[:0-1] Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)

[1]

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 ==Ajalugu ja stiilid==
 ===Muinasaegne arhitektuur===
-Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud [[linnus]]eid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele ([[linnamägi]]). Sellest ajast pärineb nt [[Varbola linnus]].
+Enne 13. sajandit on Eesti alal ehitatud [[linnus]]eid, mis võidi teha ka looduslikele küngastele ([[linnamägi]]). Sellest ajast pärineb näiteks [[Varbola linnus]].
 ===Gooti arhitektuur===
@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 Põhja-Eesti [[paas|pae]]piirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]).
-Gootika tõusis [[neogootika]]na (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud [[Oleviste kirik]] Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830. aastatel projekteeritud [[Keila-Joa mõis]]. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid neogooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, [[historitsism]]i hiilgeajal, oli neogooti stiil Eesti arhitektuuris teiste neostiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
+Gootika tõusis [[uusgooti stiil|uus- ehk neogootika]]na (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Uusgootika varaseimad suursugused näited on 1830. aastatel varemeist taastatud [[Oleviste kirik]] Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri 1830. aastatel projekteeritud [[Keila-Joa mõis]]. Samas kasutati teravkaartel põhinevaid uusgooti elemente mõningate mõisate kõrvalhoonetes veel 18. sajandi lõpulgi. 19. sajandi lõpul, [[historitsism]]i hiilgeajal, oli uusgooti stiil Eesti arhitektuuris teiste uusstiilide kõrval üsna sageli kasutatav. 20. sajandi esikümnendil stiil hääbus, jäädes mõnel määral kasutatavaks vaid sakraalarhitektuuris (eriti vanade kirikute rekonstrueerimisel).
 ===Barokk ja rokokoo===
@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid.
-Perioodi umbes 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi umbes 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn [[neo-]]/uus- ehk [[neoklassitsism|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
+Perioodi umbes 1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Perioodi umbes 1800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikus osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn uus-/[[neo-]] ehk [[neoklassitsism|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
 ===19. sajandi lõpp===
@@ 31. rida: / 31. rida: @@
 ===Nüüdisaeg===
 ==Eesti taluarhitektuur==
 {{Vaata| Eesti taluarhitektuur}}
@@ 47. rida: / 46. rida: @@
 * [[Eesti tuletornide loend]]
 * [[Tallinna kõrghooned]]
+== Viited ==
+{{viited}}
 ==Välislingid==
 {{Commons|Architecture of Estonia}}
-* [http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid"] - Arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009
+* [http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid"] – arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009
 * [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=20%3Aarhitektuur&id=20340%3Akultuuritus-kultuuris&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=25 Mai Šein: Kultuuritus kultuuris] – autoriõiguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas. Sirp, 19. detsember 2013
-== Viited ==
 [[Kategooria:Eesti arhitektuur| ]]