Neoklassitsism

Allikas: Vikipeedia

Neoklassitsism (ka uusklassitsism) on klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal 19. sajandi lõpus ja 20. sajandil.

Neoklassitsism arhitektuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Näide neoklassitsistlikust arhitektuurist - Austria parlamendihoone

Arhitektuuris on nimetust neoklassitsism kasutatud 19. ja 20. sajandi klassitsismimõjulise ehituskunsti kohta.

Arhitekte[muuda | muuda lähteteksti]

Neoklassitsistlikke ehitisi[muuda | muuda lähteteksti]

Neoklassitsism kunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Maalikunstnike[muuda | muuda lähteteksti]

Neoklassitsism kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

Neoklassitsism kirjanduses ja eriti luules, lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist, kuid taotles kainet stiilitäpsust.

Kirjanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Neoklassitsism muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Neoklassitsism (muusika)

Neoklassitsism sai muusikas alguse 1920. aastatel mõtteviisina, mille iseloomulikeks joonteks võrreldes hilisromantistliku, ekspressionistliku või impressionistliku muusikaga on harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine, temaatiline lakoonilisus ja rütmiline motoorsus. Eestis on neoklassitsistliku muusikastiili olulisemaid esindajaid Jaan Rääts, Eino Tamberg ja Eduard Tubin.

Neoklassitsistlikku muusikat kirjutanud heliloojaid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]