Insener: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Fultonnshc.jpg|thumb|pisi|Insener [[Robert Fulton]]i [[Skulptuur|marmorkuju]] [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] [[Skulptor]] [[Howard Roberts]] ([[1889]])]]
[[Pilt:Fultonnshc.jpg|thumb|Insener [[Robert Fulton]]i [[Skulptuur|marmorkuju]] [[Kapitoolium (Washington)|Kapitooliumis]] [[Skulptor]] [[Howard Roberts]] ([[1889]])]]
'''Insener''' ([[prantsuse keel]]es ''ingénieur'' < [[ladina keel]]est ''ingenium'' 'kujutlusvõime, leidlikkus') on [[kõrgharidus]]ega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib [[tarind]]eid ja tehnilisi [[Seade|seadmeid]] ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.<ref name="ene">ENE, 3. köide, Kirjastus „Valgus“:Tallinn, 1988, lk 644</ref>
'''Insener''' ([[prantsuse keel]]es ''ingénieur'' < [[ladina keel]]est ''ingenium'' 'kujutlusvõime, leidlikkus') on [[kõrgharidus]]ega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib [[tarind]]eid ja tehnilisi [[Seade|seadmeid]] ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.<ref name="ene">ENE, 3. köide, Kirjastus Valgus:Tallinn, 1988, lk 644</ref>


==Ajalugu==
==Ajalugu==
6. rida: 6. rida:


===Eesti===
===Eesti===
[[Eesti]]s algas inseneride ettevalmistamine [[17. september|17. septembril]] [[1918]]. aastal, kui [[Eesti Tehnika Selts]] asutas [[Eesti Tehnika Selts|ETS]]i tehnilised erikursused, mis [[1919]]. aasta sügisel nimetati ümber [[Tallinna Tehnikum]]iks. Õppida sai [[masinaehitus]]t, [[elektrotehnika]]t, [[laevaehitus]]t, [[hüdrotehnika]]t, [[ehitus]]t ja [[arhitektuur]]i.<ref name="ttü">[http://www.ttu.ee/ajalugu TTÜ ajalugu] Tallinna Tehnikaülikool</ref>
[[Eesti]]s algas inseneride ettevalmistamine [[17. september|17. septembril]] [[1918]]. aastal, kui [[Eesti Tehnika Selts]] asutas [[Eesti Tehnika Selts|ETS]]-i tehnilised erikursused, mis [[1919]]. aasta sügisel nimetati ümber [[Tallinna Tehnikum]]iks. Õppida sai [[masinaehitus]]t, [[elektrotehnika]]t, [[laevaehitus]]t, [[hüdrotehnika]]t, [[ehitus]]t ja [[arhitektuur]]i.<ref name="ttü">[http://www.ttu.ee/ajalugu TTÜ ajalugu] Tallinna Tehnikaülikool</ref>


Aastal [[1921]] asutati [[Eesti Inseneride Ühing]]. Ühingu liikmete arv hakkas kiiresti kasvama, juba järgmisel aastal oli ühingus 100 liiget, kes jagunesid järgmiselt: [[insener-tehnoloog]]e ja [[Insenermehaanik|–mehaanikuid]] 32, [[teedeinsener]]e 20, [[ehitusinsener]]e 15, [[arhitekt]]e 10, [[mäeinsener]]e 8, [[elektriinsener]]e 7, [[laevaehitaja]]id 3, [[keemik]]uid 2 ja muude erialade esindajaid 3.<ref >Vahur Mägi ''Nägus ja kebja''. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus: Tallinn, 2001, lk 34-35</ref>
Aastal [[1921]] asutati [[Eesti Inseneride Ühing]]. Ühingu liikmete arv hakkas kiiresti kasvama, juba järgmisel aastal oli ühingus 100 liiget, kes jagunesid järgmiselt: [[insener-tehnoloog]]e ja -[[Insenermehaanik|mehaanikuid]] 32, [[teedeinsener]]e 20, [[ehitusinsener]]e 15, [[arhitekt]]e 10, [[mäeinsener]]e 8, [[elektriinsener]]e 7, [[laevaehitaja]]id 3, [[keemik]]uid 2 ja muude erialade esindajaid 3.<ref >Vahur Mägi ''Nägus ja kebja''. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus: Tallinn, 2001, lk 34-35</ref>
[[1923]]. aasta välja antud kutseõiguste seadusega Tallinna Tehnikumi lõpetanud inseneride ja [[diplomeeritud insener]]ide õigused peaaegu võrdsustati ning aastast [[1935]] on [[kutsenimetus]] "insener"<ref name="ene"></ref>.
[[1923]]. aasta välja antud kutseõiguste seadusega Tallinna Tehnikumi lõpetanud inseneride ja [[diplomeeritud insener]]ide õigused peaaegu võrdsustati ning aastast [[1935]] on [[kutsenimetus]] "insener"<ref name="ene"></ref>.
[[Riigivanem]]a [[seadus]]ega [[15. september|15. septembri]] [[1936]]. aastast nimetati Tallinna Tehnikum [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikainstituudiks]]. Sinna toodi [[Tartu ülikool]]ist üle sealne, vaid kaks aastat tegutsenud tehnikateaduskond. Seadus sätestas, et tegemist on [[tehnilise ülikool]]iga, kus avati kolm osakonda: [[ehitus]]e, [[keemia]] ning [[mehaanika]] ja [[mehaanilise tehnoloogia]] osakond. Pooleteise aasta pärast, [[1. jaanuar]]ist [[1938]] jõustunud [[ülikooliseadus]]ega nimetati Tehnikainstituut [[Tallinna Tehnikaülikool]]iks, kus oli kaks [[teaduskond]]a: ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond.<ref name="ttü"></ref>
[[Riigivanem]]a [[seadus]]ega [[15. september|15. septembri]] [[1936]]. aastast nimetati Tallinna Tehnikum [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Tehnikainstituudiks]]. Sinna toodi [[Tartu ülikool]]ist üle sealne, vaid kaks aastat tegutsenud tehnikateaduskond. Seadus sätestas, et tegemist on [[tehnilise ülikool]]iga, kus avati kolm osakonda: [[ehitus]]e, [[keemia]] ning [[mehaanika]] ja [[mehaanilise tehnoloogia]] osakond. Pooleteise aasta pärast, [[1. jaanuar]]ist [[1938]] jõustunud [[ülikooliseadus]]ega nimetati Tehnikainstituut [[Tallinna Tehnikaülikool]]iks, kus oli kaks [[teaduskond]]a: ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond.<ref name="ttü"></ref>


== Tuntud insenere ==
== Tuntud insenere ==

Redaktsioon: 14. märts 2015, kell 11:26

Insener Robert Fultoni marmorkuju Kapitooliumis Skulptor Howard Roberts (1889)

Insener (prantsuse keeles ingénieur < ladina keelest ingenium 'kujutlusvõime, leidlikkus') on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.[1]

Ajalugu

Algselt nimetati insenerideks sõjamasinate ehitajaid. 16. sajandil hakati Itaalias eristama sõjaväe- ja ehitusinsenere. Hollandis, hiljem ka Inglismaal ja teistes Euroopa maades laienes inseneri nimetus sildade ja teede ehitajaile. Esimesed tehnikaõppeasutused, mis hiljem kujunesid kõrgkoolideks, asutati 17. sajandil Kesk- ja Lääne Euroopas.

Eesti

Eestis algas inseneride ettevalmistamine 17. septembril 1918. aastal, kui Eesti Tehnika Selts asutas ETS-i tehnilised erikursused, mis 1919. aasta sügisel nimetati ümber Tallinna Tehnikumiks. Õppida sai masinaehitust, elektrotehnikat, laevaehitust, hüdrotehnikat, ehitust ja arhitektuuri.[2]

Aastal 1921 asutati Eesti Inseneride Ühing. Ühingu liikmete arv hakkas kiiresti kasvama, juba järgmisel aastal oli ühingus 100 liiget, kes jagunesid järgmiselt: insener-tehnolooge ja -mehaanikuid 32, teedeinsenere 20, ehitusinsenere 15, arhitekte 10, mäeinsenere 8, elektriinsenere 7, laevaehitajaid 3, keemikuid 2 ja muude erialade esindajaid 3.[3] 1923. aasta välja antud kutseõiguste seadusega Tallinna Tehnikumi lõpetanud inseneride ja diplomeeritud inseneride õigused peaaegu võrdsustati ning aastast 1935 on kutsenimetus "insener"[1].

Riigivanema seadusega 15. septembri 1936. aastast nimetati Tallinna Tehnikum Tallinna Tehnikainstituudiks. Sinna toodi Tartu ülikoolist üle sealne, vaid kaks aastat tegutsenud tehnikateaduskond. Seadus sätestas, et tegemist on tehnilise ülikooliga, kus avati kolm osakonda: ehituse, keemia ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Pooleteise aasta pärast, 1. jaanuarist 1938 jõustunud ülikooliseadusega nimetati Tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, kus oli kaks teaduskonda: ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond.[2]

Tuntud insenere

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 ENE, 3. köide, Kirjastus Valgus:Tallinn, 1988, lk 644
  2. ↑ 2,0 2,1 TTÜ ajalugu Tallinna Tehnikaülikool
  3. ↑ Vahur Mägi Nägus ja kebja. Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus: Tallinn, 2001, lk 34-35
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Insener&oldid=4127669"