Pärnu kreis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
==Territoorium== |
==Territoorium== |
||
Pärnu kreisi kreisilinn oli [[Pärnu]], kreisi kuulusid veel kihelkonnad: |
Pärnu kreisi kreisilinn oli [[Pärnu]], kreisi kuulusid veel kihelkonnad: |
||
*[[Audru kihelkond]] (''Audern''), |
*[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''), |
||
*[[ |
*[[Halliste kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist''), |
||
*[[Häädemeeste kihelkond]] (''Gudmannsbach''), |
*[[Häädemeeste kihelkond]] (''Kirchspiel Gudmannsbach''), |
||
*[[ |
*[[Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Karkus''), |
||
*[[ |
*[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), |
||
*[[ |
*[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), |
||
*[[ |
*[[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), |
||
*[[ |
*[[Saarde kihelkond]] (''Kirchspiel Saara''), |
||
*[[ |
*[[Tõstamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Testama''), |
||
*[[ |
*[[Tori kihelkond]] (''Kirchspiel Torgel''), |
||
*[[ |
*[[Vändra kihelkond]] (''Kirchspiel Fennern''). |
||
[[1773]]. aastal ühendati Pärnu kreisiga [[Tartu kreis]]ist lahutatud: |
[[1773]]. aastal ühendati Pärnu kreisiga [[Tartu kreis]]ist lahutatud: |
||
| 37. rida: | 37. rida: | ||
*[[Pilistvere kihelkond]] ja |
*[[Pilistvere kihelkond]] ja |
||
*[[Kolga-Jaani kihelkond]]. |
*[[Kolga-Jaani kihelkond]]. |
||
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9<ref>{{cite book |title=Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte |last=Bornhaupt |first=Christian |authorlink=Christian Bornhaupt|coauthors= |year=1855 |publisher=W.F. Häcker|location= Riga |isbn= |pages= lk. 32 |url=http://books.google.com/books?id=-MsRAAAAYAAJ&printsec=frontcover&rview=1#PPA32,M1}}</ref>: |
|||
*[[Audru kihelkond]] (''Kirchspiel Audern''), |
|||
*[[Halliste–Karksi kihelkond]] (''Kirchspiel Hallist und Karkus''), |
|||
*[[Mihkli kihelkond]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), |
|||
*[[Pärnu kihelkond]] ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), |
|||
*[[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), |
|||
*[[Saarde kihelkond]] (''Kirchspiel Saara''), |
|||
*[[Tõstamaa kihelkond]] (''Kirchspiel Testama''), |
|||
*[[Tori kihelkond]] (''Kirchspiel Torgel''), |
|||
*[[Vändra kihelkond]] (''Kirchspiel Fennern''). |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Pärnumaa]] |
*[[Pärnumaa]] |
||
*[[Riia asehaldurkond]] |
*[[Riia asehaldurkond]] |
||
*[[Pärnu maakond]] |
*[[Pärnu maakond]] |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
*{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|coauthors= |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 296- |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA296,M1}} |
*{{cite book |title=Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band|last=Hupel |first=August Wilhelm |authorlink=August Wilhelm Hupel|coauthors= |year=1782 |publisher=zu finden bey [[Johann Friedrich Hartknoch]]|location=Riga |isbn= |pages= 296- |url=http://books.google.ee/books?id=86lKAAAAcAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA296,M1}} |
||
Redaktsioon: 28. september 2014, kell 16:19
| Pärnu kreis | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keel Pernausche Kreis | |
|
vene keel Перновский уезд | |
|
| |
Elanikke: 98 123 (1897)[1]  | |
| kreisilinn: Pärnu | |
 |
Pärnu kreis (saksa keeles Pernausche Kreis; vene keeles Перновский уезд) oli Venemaa keisririigi Liivimaa kubermangu haldusüksus.
_Befehl_i._J._1783.jpeg)
Kreis ehk maakond piirnes põhjasuunal Tallinna asehaldurkonna/Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisi, Paldiski kreisi/Tallinna kreisiga, idasuunal Riia asehaldurkonna/Liivimaa kubermangu Tartu kreisi ja lõunasuunal Valga kreisi ning Volmari/Võnnu kreisiga.
Territoorium
Pärnu kreisi kreisilinn oli Pärnu, kreisi kuulusid veel kihelkonnad:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste kihelkond (Kirchspiel Hallist),
- Häädemeeste kihelkond (Kirchspiel Gudmannsbach),
- Karksi kihelkond (Kirchspiel Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
1773. aastal ühendati Pärnu kreisiga Tartu kreisist lahutatud:
Aja jooksul kihelkondade arv muutus, 19. sajandi keskel oli kihelkondi 9[2]:
- Audru kihelkond (Kirchspiel Audern),
- Halliste–Karksi kihelkond (Kirchspiel Hallist und Karkus),
- Mihkli kihelkond (Kirchspiel St. Michaelis),
- Pärnu kihelkond ehk Pärnu-Eliisabeti kihelkond (Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth),
- Pärnu-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel St. Jacobi),
- Saarde kihelkond (Kirchspiel Saara),
- Tõstamaa kihelkond (Kirchspiel Testama),
- Tori kihelkond (Kirchspiel Torgel),
- Vändra kihelkond (Kirchspiel Fennern).
Vaata ka
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=21
- ↑ Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 32.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend)
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 296-.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Jakob Benjamin Fischer: Versuch einer Naturgeschichte von Livland, 1791 (Pärnu Kreisi geograafiast) (saksa k.)
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 312–323.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 65–68.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) - Stryk, Leonhard von (1877). Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil, Der ehstnische District mit vier karten. Dorpat: C. Mattiesen. Lk 514 lk.
{{cite book}}: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=(juhend) + kaart