Biotiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:Biotin_structure.svg|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin_structure.svg|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin-3D-balls.png|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
[[Pilt:Biotin-3D-balls.png|pisi|Biotiini keemiline struktuur]]
'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>8</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref>P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ning loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiini süntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]], ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa.
'''Biotiin''' ehk '''H-vitamiin''' ehk '''B<sub>7</sub>-vitamiin''' ehk '''B<sub>8</sub>-vitamiin''' ehk '''koensüüm R''' on valdavalt endogeenne [[vesilahustuvad vitamiinid|vesilahustuv]] [[B-rühma vitamiinid|B-rühma vitamiin]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui [[eukarüoodid|eukarüootsete]] [[organism]]ide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude [[bakterid|bakterite]] jaoks asendamatu [[kasvufaktor]].<ref>P. H. GRAHAM, [http://mic.sgmjournals.org/content/30/2/245.full.pdf "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria"], J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref><ref>Radwan SS, Al-Muteirie AS, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/11297361"Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria"], Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> Biotiin ja selle isomeerid on ka [[bioaktiivsus|bioaktiivsed]] [[biomikromolekul]]id ja asendamatud [[koensüümid]]. Biotiini leidub paljudes taimsetes ning loomsetes [[toitaine]]tes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiini süntees [[mikroorganis]]mide kaudu [[soolestik]]us. Biotiin on ka [[ravimipreparaadid|ravimipreparaatide]], [[söödalisandid|söödalisandite]], [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]], ja [[kosmeetikatoode|kosmeetikatoodete]] oluline koostisosa.


Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades inimestel harva ka haiguslikke seisundeid.
Biotiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades inimestel harva ka haiguslikke seisundeid.
11. rida: 11. rida:


==Nomenklatuur==
==Nomenklatuur==
*[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-oxohexahydro-1''H''-thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentanoic acid''
*[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] ''5-[(3a''S'',4''S'',6a''R'')-2-oxohexahydro-1''H''-thieno[3,4-''d'']imidazol-4-yl]pentanoic acid''
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] 58-85-5.
*[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] 58-85-5.


34. rida: 34. rida:
==Saamine ja depood==
==Saamine ja depood==
Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on [[valk]]-seotud. Valgu [[proteolüüs]]il seedekulglas jääb järele [[biotsütiin]], mis [[biotinaas]]i toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt [[naatrium|Na-sõltuva]] aktiivse transpordina ja põhiosas [[peensool]]e ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra [[difusioon]]ina imenduv hulk. Soole [[mikrofloora]] toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8-15%.
Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on [[valk]]-seotud. Valgu [[proteolüüs]]il seedekulglas jääb järele [[biotsütiin]], mis [[biotinaas]]i toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt [[naatrium|Na-sõltuva]] aktiivse transpordina ja põhiosas [[peensool]]e ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra [[difusioon]]ina imenduv hulk. Soole [[mikrofloora]] toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8–15%.


=== Allikad ===
=== Allikad ===
Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.
Biotiinil on mitmeid [[analoog]]e ja [[isomeer]]e kuid looduslikult leidub teda valdavalt [[(+)-biotiin]]ina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.


Toiduainetes leidub teda enim looma [[maks]]as, [[neer|neerudes]], paljudes [[muna]]des ning [[pärm]]is.
Toiduainetes leidub teda enim looma [[maks]]as, [[neer|neerudes]], paljudes [[muna]]des ja [[pärm]]is.


=== Imendumine ===
=== Imendumine ===
58. rida: 58. rida:
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul biotiinivaegust (RHK-10 [[E53.8]] ) ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :
Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul biotiinivaegust (RHK-10 [[E53.8]] ) ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :
* biotiini [[biosaadavus]] taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
* biotiini [[biosaadavus]] taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone- alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.
* üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.


Defitsiit tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.
Defitsiit tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.


Defitsiidi esmatunnused:
Defitsiidi esmatunnused:
* isutus
* isutus,
* lihaste valulikkus
* lihaste valulikkus,
* kuiv nahk
* kuiv nahk,
* unetus
* unetus.


Sügava defitsiidi tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline [[dermatiit]]- '''[[seborröa]]''' ehk patoloogiline rasuvoolus [[rasunäärmed|rasunäärmetest]].
Sügava defitsiidi tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline [[dermatiit]]- '''[[seborröa]]''' ehk patoloogiline rasuvoolus [[rasunäärmed|rasunäärmetest]].
80. rida: 80. rida:


==Manustamine==
==Manustamine==
[[RDA]] (''Recommended Dietary Allowances'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30-0,55 mg.
[[RDA]] (''Recommended Dietary Allowances'') ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg.


Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.
Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[alkoholism]]i, mõlema [[suhkurtõbi|diabeedi]], [[dermatiit]]ide, [[ekseem]]i jne puhul.
86. rida: 86. rida:
Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[B12 vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiiniga]].
Teda peaks manustama koos [[tiamiin]]i, [[foolhape|foolhappe]], [[pantoteenhape|pantoteenhappe]], [[C-vitamiin]]i, [[püridoksiin]]i, [[niatsiin]]i, [[tiamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[B12 vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiiniga]].


Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.
Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1901]]. aastal avastas [[Eugene Wildiers]] [[munakollane|munakollases]] [[pärm]]i [[kasvufaktor]]id: ''[[bios I]]'' ja ''[[bios II B]]'' ehk ''[[bios]]''.<ref>Jess G. Thoene, [http://books.google.ee/books?id=RWIFNJjBJOIC&pg=PA64&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=GWogUr_1EoGs7QaR8oG4AQ&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false Small Molecule Therapy for Genetic Disease], Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1935]]–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>
*[[1935]]–[[1936]]. aastal õnnestus Saksa keemikul [[Fritz Kögl]]il koos doktorandi [[Benno Tönnis]]ega 250 kilost kuivatatud munakollase pulbrist eraldada kristalse pulbrina 1,1 mg [[Wildiers]]i munakollase "bios-faktorit" ja nad nimetasid aine [[biotiin]]iks ("Über Wuchsstoffe der Auxin- und der Bios-Gruppe", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft 68 (1935) A 16-28). <ref>[http://www.historici.nl/Onderzoek/Projecten/BWN/lemmata/bwn4/koegl "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)]</ref><ref>M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. [http://www.jbc.org/content/279/38/39187 Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)]</ref><ref>Fritz Kögl, W. van Hasselt,[http://www.degruyter.com/view/j/bchm2.1936.243.issue-4-5/bchm2.1936.243.4-5.189/bchm2.1936.243.4-5.189.xml "Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe."], [[Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie]], 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>
*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kellede [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn "munavalge kahjustuse sündroomi" (ingl k ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögl`i ja Tönnis´e poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>
*[[1941]]. aastal eraldas Ungari päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[mikrobioloog]] ja pediaater [[Paul György]] [[munakollane|munakollases]], [[maks]]as ja [[pärm]]is [[munavalge]] toimet inhibeeriva ning raviva faktori, mille ta nimetas [[H-vitamiin]]iks ([[saksa keel|saksa keeles]] ''die Haut'' ' nahk').<ref>Sunita Kothari, ''Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant'', 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)</ref>Rottidel, kelle [[sööt|sööda]] valguratsioon koosnes üksnes toorest [[munavalge]]st, tekkis ulatuslik [[dermatiit]], millega kaasnesid närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid ja kes ravita surid. Nn munavalge kahjustuse sündroomi (inglise: ''egg white injury'') ravis ta, koos [[Vincent de Vigneaud]] ja teistega, Kögli ja Tönnise poolt munakollasest eraldatud [[biotiin]]iga (algselt pärmi kasvufaktor ja hilisem imetajate vitamiin). Seejärel tõestasid nad, et [[H-vitamiin]], [[koensüüm-R]] ja biotiin on kas üks ja seesama või väga lähedased ühendid.<ref>Klaus Hofmann, ''VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir'', Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. [http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/du-vigneaud-vincent.pdf Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013)]<small> (inglise keeles)</small></ref>
Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise keeles ''egg white injury protection factor''), [[S- faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: [[kaitsefaktor X]] (inglise keeles ''protective factor X''), [[munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor]] (inglise: ''egg white injury protection factor''), [[S- faktor]], [[W-faktor]] (ehk [[Bw-vitamiin|B<sub>w</sub>-vitamiin]]).<ref>[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*...
*...


Redaktsioon: 24. juuli 2014, kell 12:51

Biotiini keemiline struktuur
Biotiini keemiline struktuur

Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude bakterite jaoks asendamatu kasvufaktor.[1][2] Biotiin ja selle isomeerid on ka bioaktiivsed biomikromolekulid ja asendamatud koensüümid. Biotiini leidub paljudes taimsetes ning loomsetes toitainetes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiini süntees mikroorganismide kaudu soolestikus. Biotiin on ka ravimipreparaatide, söödalisandite, vitamiinipreparaatide, ja kosmeetikatoodete oluline koostisosa.

Biotiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev vaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades inimestel harva ka haiguslikke seisundeid.

Üldkirjeldus

  • Keemiline valem: C10H16N2O3S
  • Molaarmass: 244,31 g/mol

Nomenklatuur

Farmakoterapeutiline rühm

Triviaalnimetused

  • B7-vitamiin
  • B8-vitamiin (prantsuse erialakirjandus)
  • H-vitamiin
  • koensüüm R jt.

Sünonüümid[5] ja isomeerid

  • (3aS,4S,6aR)-biotiin
  • Biopeiderm
  • 5-[(3aS,4S,6aR)-2-Oxohexahydro-1H- thieno[3,4-d]imidazol-4-yl]pentansäure
  • D-Biotiin
  • D(+)-Biotiin
  • S faktor
  • "munavalge kahjustuse sündroomi" kaitsefaktor

Saamine ja depood

Loomsete ja taimsete produktidega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on valk-seotud. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin, mis biotinaasi toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt Na-sõltuva aktiivse transpordina ja põhiosas peensoole ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra difusioonina imenduv hulk. Soole mikrofloora toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8–15%.

Allikad

Biotiinil on mitmeid analooge ja isomeere kuid looduslikult leidub teda valdavalt (+)-biotiinina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.

Toiduainetes leidub teda enim looma maksas, neerudes, paljudes munades ja pärmis.

Imendumine

Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seedeensüümidele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Imendunud biotiini transpordib organismis plasmaalbumiin. Biotiini akumuleerivad maks, neerud, ka neerupealised ja aju.

Eritatakse uriini ja väljaheidetega.

Biofunktsioon

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Biotiin-sõltuvat karboksüülimist vajab:

Defitsiit

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul biotiinivaegust (RHK-10 E53.8 ) ei ole. Siiski on nüüdisaja tingimustes süvenemas tendents tema mõningase defitsiidi kujunemiseks. Selle põhjuseks on :

  • biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt madal
  • üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid situatsioone – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

Defitsiit tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

Defitsiidi esmatunnused:

  • isutus,
  • lihaste valulikkus,
  • kuiv nahk,
  • unetus.

Sügava defitsiidi tunnuseks vitamiini kestval puudumisel on spetsiifiline dermatiit- seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus rasunäärmetest.

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne defitsiit tekib biotinaasi (sh päriliku) defitsiidi puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasi defitsiiti ilmneb imikutel, sümptomiteks on:

Funktsionaalset taset organismis hinnatakse seerumi ja uriini biotiinitaseme määramise kaudu: biotiin, bisnorbiotin, BSO, BNBMK, biotin sulfone jt taseme määramise läbi. Tema defitsiidi korral ilmub uriini suures koguses laktaati, metüülkrotanaati, hüdroksüisovaleraati, propionaati (propionaatne atsideemia).

Manustamine

RDA (Recommended Dietary Allowances) ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg.

Manustamine on hädavajalik defitsiidi tunnuste ilmnemisel. Tema oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, mõlema diabeedi, dermatiitide, ekseemi jne puhul.

Teda peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, E-vitamiini ja B12-vitamiiniga.

Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

Ajalugu

Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: kaitsefaktor X (inglise keeles protective factor X), munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor (inglise: egg white injury protection factor), S- faktor, W-faktor (ehk Bw-vitamiin).[12]

  • ...

Vaata ka

Viited

  1. ↑ P. H. GRAHAM, "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria", J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  2. ↑ Radwan SS, Al-Muteirie AS, "Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria", Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  3. ↑ Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  4. ↑ Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  5. ↑ Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)
  6. ↑ Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  7. ↑ "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  8. ↑ M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  9. ↑ Fritz Kögl, W. van Hasselt,"Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe.", Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie, 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013) (saksa keeles)
  10. ↑ Sunita Kothari, Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant, 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  11. ↑ Klaus Hofmann, VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir, Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013) (inglise keeles)
  12. ↑ Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Biotiin&oldid=3953783"