Biotiin

Allikas: Vikipeedia
Biotiini keemiline struktuur
Biotiini keemiline struktuur

Biotiin ehk H-vitamiin ehk B7-vitamiin ehk B8-vitamiin ehk koensüüm R on valdavalt endogeenne vesilahustuv B-rühma vitamiin, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik nii pro- kui ka eukarüootsete organismide füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. Biotiin on paljude bakterite jaoks asendamatu kasvufaktor.[1][2] Biotiin ja selle isomeerid on ka bioaktiivsed biomikromolekulid ja asendamatud koensüümid. Biotiini leidub paljudes taimsetes ja loomsetes toitainetes ning normaalse füsioloogiaga loomadel toimub biotiinisüntees mikroorganismide kaudu soolestikus. Biotiin on ka ravimipreparaatide, söödalisandite, vitamiinipreparaatide ja kosmeetikatoodete oluline koostisosa.

Biotiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev vaegus võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, kuid haiguslikke seisundeid põhjustab inimestel harva.

Üldkirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Keemiline valem: C10H16N2O3S
  • Molaarmass: 244,31 g/mol

Nomenklatuur[muuda | muuda lähteteksti]

Farmakoterapeutiline rühm[muuda | muuda lähteteksti]

Triviaalnimetused[muuda | muuda lähteteksti]

  • B7-vitamiin
  • B8-vitamiin (prantsuse erialakirjandus)
  • H-vitamiin
  • koensüüm R jt.

Sünonüümid[5] ja isomeerid[muuda | muuda lähteteksti]

  • (3aS,4S,6aR)-biotiin
  • Biopeiderm
  • 5-[(3aS,4S,6aR)-2-Oxohexahydro-1H- thieno[3,4-d]imidazol-4-yl]pentansäure
  • D-Biotiin
  • D(+)-Biotiin
  • S faktor
  • "munavalge kahjustuse sündroomi" kaitsefaktor

Saamine ja depood[muuda | muuda lähteteksti]

Loomsete ja taimsete saadustega seedekulglasse sattuv H-vitamiin on valk-seotud. Valgu proteolüüsil seedekulglas jääb järele biotsütiin, mis biotinaasi toimel annab vaba H-vitamiini. Vaba biotiin imendub peamiselt Na-sõltuva aktiivse transpordina ja põhiosas peensoole ülaosast. Suuremate koguste puhul kasvab mõnevõrra difusioonina imenduv hulk. Soole mikrofloora toodetav biotiin jääb seotuks ja sellest imendub vaid 8–15%.

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

Biotiinil on mitmeid analooge ja isomeere kuid looduslikult leidub teda valdavalt (+)-biotiinina ja see on ka aktiivseim vitamiinilaadset bioloogilist toimet omav ühend.

Toiduainetes leidub teda enim looma maksas, neerudes, paljudes munades ja pärmis.

Imendumine[muuda | muuda lähteteksti]

Imendumist pärsib liigne alkohol, antibiootikumid ja toore kanamuna glükoproteiin avidiin. Viimane seob biotiini ja tekkiv kompleks ei allu seedeensüümidele. Keetmine/praadimine lõhustab ja seega inaktiveerib avidiini.

Imendunud biotiini transpordib organismis plasmaalbumiin. Biotiini akumuleerivad maks, neerud, ka neerupealised ja aju.

Eritatakse uriini ja väljaheidetega.

Biofunktsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Bioroll avaldub karboksülaaside koensüümina. Biotiinisõltuvat karboksüülimist vajab:

Vaegus[muuda | muuda lähteteksti]

Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral biotiinivaegust (RHK-10 E53.8) ei esine. Siiski on nüüdisaja tingimustes selle kujunemise tendents. Selle põhjused on :

  • biotiini biosaadavus taimsete allikate puhul on suhteliselt väike;
  • üha enam esineb soolte tegevust pärssivaid olukordi – alkoholi liigtarvitamine, antibiootikumide kestev manustamine jne.

Vaegus tekitab probleeme rasvhapete ja glükoosi sünteesis ning hargnenud ahelaga aminohapete katabolismis.

Vaevuse esmatunnused:

  • isutus,
  • lihaste valulikkus,
  • kuiv nahk,
  • unetus.

Süevenenud vaeguse tunnuseks on spetsiifiline dermatiit-seborröa ehk patoloogiline rasuvoolus rasunäärmetest.

Toitumisest mittesõltuv ehk sekundaarne vaegus tekib biotinaasi (sh päriliku) vaeguse puhul. See pärsib nii biotiini imendumist kui ka vabanemist ensüümvalkudest ja uuesti kasutamist. Biotinaasivaegust ilmneb imikutel, sümptomid on järgmised:

Funktsionaalset taset organismis hinnatakse seerumi ja uriini biotiinitaseme määramise kaudu: biotiin, bisnorbiotin, BSO, BNBMK, biotin sulfone jt taseme määramise kaudu. Selle vaeguse korral on uriinis suures koguses laktaati, metüülkrotanaati, hüdroksüisovaleraati, propionaati (propionaatne atsideemia).

Manustamine[muuda | muuda lähteteksti]

RDA (Recommended Dietary Allowances) ehk soovitatav päevane annus on 0,30–0,55 mg.

Manustamine on hädavajalik vaeguse tunnuste ilmnemisel. Selle oskuslik/adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, mõlema diabeedi, dermatiitide, ekseemi jne puhul.

Teda peaks manustama koos tiamiini, foolhappe, pantoteenhappe, C-vitamiini, püridoksiini, niatsiini, tiamiini, E-vitamiini ja B12-vitamiiniga.

Päevase ohutu koguannuse ülempiir on korduval manustamisel 500 mg. Ühekordset ei teata. Toksilisust ei teata.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Samal ajal kasutati nimetatud raviva faktori kohta ka teisi nimetusi: kaitsefaktor X (inglise keeles protective factor X), munavalge kahjustuse sündroomi kaitsefaktor (inglise: egg white injury protection factor), S-faktor, W-faktor (ehk Bw-vitamiin).[12]

  • ...

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. P. H. GRAHAM, "Vitamin Requirements of Root Nodule Bacteria", J . gen. Microbiol. (1963), 30, 245-248, Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  2. Radwan SS, Al-Muteirie AS, "Vitamin requirements of hydrocarbon-utilizing soil bacteria", Microbiol Res. 2001 Mar;155(4):301-7. Osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  3. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  4. Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  5. Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013)
  6. Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  7. "Kögl, Fritz (1897-1959)", Veebiversioon (vaadatud 24.08.2013)
  8. M. Daniel Lane, "The Biotin Connection: Severo Ochoa, Harland Wood, and Feodor Lynen", doi:10.1074/jbc.X400005200 September 17, 2004 The Journal of Biological Chemistry, 279, 39187-39194. Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  9. Fritz Kögl, W. van Hasselt,"Über das Vorkommen von Biotin im tierischen Organismus. Mitteilung über pflanzliche Wachstumsstoffe.", Hoppe-Seyler’s Zeitschrift für physiologische Chemie, 243, 1936, lk 189–194 Osaline veebiversioon (vaadatud 24.08.2013) (saksa keeles)
  10. Sunita Kothari, Characterization of BirA Gene of Pseudomonas Mutabilis and the Mutant, 1F9, lk 1, 2007, UMI, [http://books.google.ee/books?id=bKhNBn7WBOkC&pg=PA1&dq=bios+Wildiers&hl=en&sa=X&ei=izX-Ua__JpDAtAbhxYGYBw&ved=0CEwQ6AEwBg#v=onepage&q=bios%20Wildiers&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)
  11. Klaus Hofmann, VINCENT DU VIGNEAUD 1901—1978A Biographical Memoir, Biographical Memoir, 1987, National Academy of Scineces, Waschington D.C. Veebiversioon (vaadatud 17.07.2013) (inglise keeles)
  12. Lee Russell McDowell, "Vitamins in Animal and Human Nutrition", 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)