Juhan Liiv

Juhan Liiv

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864 Alatskivi – 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses (pseudonüüm §§). Olevikus kujunesid selgemini välja Liivi kirjanduslikud arusaamad. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused".

Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial

Elu lõpus kannatas Liiv tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Üks Liivi eluloo tuntumaid motiive on, et hooti kujutles ta end olevat Poola kuninga ning asus ka mõne korra rongiga teele Poola suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti.

Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv.

Looming

Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul.

Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke.

Mälestuse jäädvustamine

Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.

Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.

Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.

Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.

Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.

Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O. Ehelaid, 1973).

1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum (Juhan ja Jakob Liivi kodumuuseum).

1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt välja Alatskivi aiandussovhoos ja Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool, tänapäeval teevad seda Alatskivi vald, Alatskivi Keskkool ja Liivi Muuseum.

pask

Vaata ka

• Juhan Liivi luuleauhind
• Liivi tänav Tartus
• Juhan Liivi tänav Viljandis

Bibliograafia

• "Juhan Liiv (1864–1913): bibliograafia". Koostajad Osvald Kivi, Andres Loorand, Ave Pill, Vaike Tosso; konsultant: Aarne Vinkel; toimetaja Anne Klaassen. Liivi Muuseum ja Eesti Akadeemiline Raamatukogu; Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn 1999, 368 lk; ISBN 9985502477

Kirjandus

• Friedebert Tuglas, "Juhan Liiv: monograafia". Kirjastus Noor-Eesti, Tartu 1914, 80 lk
• Friedebert Tuglas, "Juhan Liiv: elu ja looming". Kirjastus Noor-Eesti, Tartu 1927, 348 lk; 2. trükk Tuglase Teoste 6. köites, ERK, Tallinn 1958, 480 lk
• Aarne Vinkel, "Juhan Liiv" (lühimonograafia). Sari Eesti kirjamehi, ERK, Tallinn 1964, 128 lk
• Eesti kirjanduse ajalugu, III köide, Eesti Raamat, Tallinn 1969, lk 100–136 (peatüki autor Aarne Vinkel)
• "Juhan Liiv mälestustes". Koostanud Aarne Vinkel, Ilmamaa, Tartu 2000, 407 lk; ISBN 9985878566
• Olev Remsu, "Juhan Liivi armastuse valu (lühiromaan); Mälestusi sõjast Lätiga (draamajutustus)", Wellesto, Tartu / Tallinn 2001, 158 lk; ISBN 9985782658
• Jüri Talvet, "Juhan Liivi luule. Monograafia". Tänapäev, Tallinn 2012, 245 lk; ISBN 9789949271719
• Friedebert Tuglas, Kogutud teosed, 12 köide "Juhan Liiv". Sisaldab 1914. ja 1927. aastal ilmunud monograafiate kordustrükid. Saatesõnad: Jüri Talvet, Jaan Undusk; kommentaarid: Elle-Mari Talivee. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn 2013, 596 lk; ISBN 9789985865378

Välislingid

• "Eesti värss" - Juhan Liiv: elulugu ja terviktekstid

• Kirmus
• Raamatu „Juhan Liiv mälestustes" tutvustus
• Oskar Urgart, „Juhan Liivi luuletused aastailt 1885–1894.", Looming nr. 10 1926
• Friedebert Tuglas, „Kaheksa aastat Juhan Liivi elust.", Looming nr. 4,5 1927
• Oskar Urgart, „Poliitiline Liiv", Eesti Kirjandus nr. 7 1927
• Harald Jänes, „Juhan Liivi elu", „Juhan Liivi elu ja looming“ 1935
• Mihkel Kampmaa, „Pidevalt jätkuvaid jooni Juhan Liivi elus ja loomingus.", Eesti Kirjandus nr. 11 1938
• Aivar Kull, "Juhan Liiv ei mahu mineviku-mulda" (bibliograafia tutvustus) – Tartu Postimees 24. mai 1999
• Hando Runnel, „Aarnest, Aleksandrist, Johannesest" (kogumikust „Juhan Liiv mälestustes") – Sirp 24. november 2000, lk 11
• Kalev Kesküla, „Juhan Liivi haigekassakaart" (essee) – Eesti Ekspress 12. aprill 2001, lk B27; ilmunud ka K. Kesküla raamatus "Külma kodumaa", Tallinn 2002, lk 164–166
• Erkki Luuk, „Auustades Joanes Liivi" (raamatu „Juhan Liiv mälestustes" arvustus) – Tartu Postimees 18. juuni 2002, lk 2
• Mathura, „Lootustandev Liiv" (raamatu „Oleksin ma luuletaja" arvustus) – Sirp 22. aprill 2005, lk 5
• Lauri Pilter, „Meel kannab mesipuu poole" (raamatu „Meel paremat ei kannata = The mind would bear no better" arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia, 19. oktoober 2007, lk 14
• Rein Veidemann, „Edasi – Juhan Liivi juurde" (raamatute „Meel paremat ei kannata" ja „Tuulehoog lõi vetesse" arvustus) – Postimees 9. veebruar 2008, lk 11
• Rein Veidemann, „Juhan Liivi taasava(sta)mine" (Jüri Talveti monograafia „Juhan Liivi luule" arvustus) – Postimees/AK: arvamus, kultuur, 28. aprill 2012, lk 9
• Aivar Kull, „Juhan Liivi ülendamine maailmakirjanikuks" (Jüri Talveti monograafia „Juhan Liivi luule" arvustus) – Tartu Postimees 29. august 2012, lk 8
• Juhan Liiv 150. Eesti postmark ja esimese päeva ümbrik, 30. aprill 2014
• Juhan Liiv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK