Geograafia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 29. juuli 2013, kell 11:08

See artikkel räägib teadusharust; õppeaine kohta vaata artiklit Geograafia (õppeaine); Straboni teose kohta vaata artiklit Geograafia (Strabon)

Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.

Definitsioon

Geograafia on väga ähmaste piirjoontega teadus, seepärast on tema defineerimine küllaltki keerukas ülesanne. Naljatamisi on öeldud, et geograafia on kõik see, millega geograafid tegelevad. Allpool on toodud välja erinevate inimeste eri aegadel väljapakutud definitsioone ja arvamusi geograafiast:

Geograafia eesmärgiks on kaardistamise kaudu pakkuda teavet kogu maailma kohta. Ptolemaios, 150
Geograafia on kokkuvõttev teadus, mis ruumimõistet kasutades sünteesib teiste teaduste tulemusi. Immanuel Kant, 1780
Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845
Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959
Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962
Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991

Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused

Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega.

Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks teeb nad mõlemale omane ruumimõiste olulisus ning loomulikult ühendab neid ühine ajalugu. Nii inim- kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Kaarte kasutatakse teaduses ja argielus laialdaselt, kuid kusagil mujal pole kaart nii oluline kui geograafias. Geograafi töö lõpp-produktiks ongi tihtipeale kaart. Raske on pidada geograafiliseks tööd, milles ei sisaldu ühtegi kaarti. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob ka see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodus ja inimene mõjutavad teineteist tugevalt.

Erinevused ei oleks nii teravad, kui me geograafias lepiksime ainult nähtuste kirjeldamisega. Probleem tekib siis, kui me üritame selgitada teatud nähtuste paiknemist ja vastastikmõju läbi ruumi. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia on aga ühiskonnateadus ehk nn humanitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi reeglid ja seadused, mis pole kaugeltki nii absoluutsed. Seega on keset geograafiat klassikaline konflikt humanitaar- ja loodusteaduste vahel.

Paljud inimesed arvavadki siiamaani, et geograafia on puhtalt kirjeldav teadus. Nii see muidugi ei ole. Jah, kirjeldusel on geograafias tähtis osa, eriti ajalooliselt, kuid me ei saaks geograafiat nimetada teaduseks, kui ta siiamaani tegeleks vaid kirjeldamisega. Tänapäeval otsivad geograafid peamiselt vastust küsimustele miks? ja kuidas?

Erinevusena võib välja tuua näiteks uurimisobjekti. Loodusgeograafia uurimisobjektiks on Maa, mõnikord tervikuna, kuid enamasti tegelevad loodusgeograafid siiski Maa üksikute osadega. Inimgeograafia, nagu nimestki nähtub tegeleb peamiselt inimestega. Siiski ei ole tegemist millegi anatoomia või psühholoogia sarnasega, sest inimgeograafe ei huvita üksik inimene. Huvi pakuvad inimeste grupid ja nende paiknemine ning liikumine ruumis, selle põhjused ja tagajärjed. Põhiliseks loodus- ja inimgeograafia erinevuseks on siiski see, et loodusgeograafe huvitab põhiliselt erinevate loodusnähtuste vastastikmõju nende ruumilise paigutuse alusel, inimgeograafe huvitab peamiselt ühe nähtuse korraldus ja levik ruumis.

Geograafia allharud

Loodusgeograafia

Loodusgeograafia on geograafia haru, mille sisu on sarnane maateaduse omaga. Selle eesmärg on uurida ja saada aru litosfääri, hüdrosfääri, atmosfääri, pedosfääri füüsikat ning maailma taimestikku ja loomastikku jaotust Maal (biosfääri). Loodusgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks:


Biogeograafia	Meteoroloogia & klimatoloogia	Geodeesia	Geomorfoloogia	Glatsioloogia

Hüdroloogia & Hüdrograafia	Maastikuteadus	Okeanograafia	Mullateadus	Paleogeograafia

Inimgeograafia

Inimgeograafia on geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse. Ta hõlmab humanitaarseid, poliitilisi, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majaduslikuid aspekte.

Inimgeograafiat saab jagada järgmisteks allharudeks (täisloetelu leiad artiklist inimgeograafia), nagu:


Kultuurigeograafia	Majandusgeograafia	Meditsiinigeograafia	Ajalooline geograafia	Poliitiline geograafia & Geopoliitika

Religioonide geograafia	Sotsiaalgeograafia	Veonduse geograafia	Turismi geograafia	Rahvastikugeograafia

Loendid Eesti geograafiast

Geograafiline ruum ja selle jaotamine

Loodus

Kultuur

Loendid maailma geograafiast

Geograafiline ruum ja selle jaotamine

Loodus

Kultuur

Vaata ka

Välislingid

Geograafia ajaloost Eestis EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
Geograhwi ehk õpetus maailma suurusest ja maailma maadest 1880.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA

@@ 149. rida: / 149. rida: @@
 == Välislingid ==
 * [http://baer.emu.ee/244184 Geograafia ajaloost Eestis] EMÜ Teadusloo Uurimise Keskus
+* [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:120431 Geograhwi ehk õpetus maailma suurusest ja maailma maadest 1880].Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
 [[Kategooria:Geograafia| ]]