Nõukogude väeosad Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
191. rida: 191. rida:
{{viited}}
{{viited}}
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Eesti ajalugu]]
[[Kategooria:Nõukogude armee]]

Redaktsioon: 15. juuni 2009, kell 22:31

Nõukogude armee Eestis on ülevaatlik loend Eesti NSV territooriumil ajavahemikul 1944 kuni 1993 asunud NSV Liidu Nõukogude armee üksuste kohta, nende asukohtadega.

1940-1941

 Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

1944

1945

Maaväed

1945. a. juunis moodustati Leningradi rinde välijuhatusest Leningradi sõjaväeringkonna juhatus. Eesti territoorium kuulus 1945-56 Leningradi sõjaväeringkonda koos Leningradi, Novgorodi ja Pihkva oblastiga. Läti, Leedu ja 1946.a-st ka Kaliningradi oblast kuulusid Balti sõjaväeringkonda.

Punaarmee üldvägede armeele allus 1944-45 3-4 laskurkorpust 7-12 laskurdiviisiga, 3-4 suurtüki- ja miinipildujapolku või suurtükibrigaadi, üksikud tankipolgud ja eriväeosi, sõjaaegne isikkoosseis oli keskmiselt 100 000 meest. Laskurkorpuses oli sõja lõpul 3 laskurdiviisi (27 laskurpataljoni), suurtükipolk või -brigaad, inseneri-, side- jm pataljonid ning üksikroodud.

8. armee

1945. a juunis lahkus 8. armee juhatus Eestist ning 9. juulil 1945 formeeriti selle baasil Lääne-Siberi Sõjaväeringkonna juhatus Novosibirskis. Eestist lahkus ka osa selle armee väekoondisi ning -üksusi. 8. armee koosseisus olid 1.05.1945: 6. laskurkorpus (10. ja 327. laskurdiviis), 109. laskurkorpus (109. ja 131. laskurdiviis), 14. ja 79. kindlustatud rajoon, 291. üksik suurtükkide ja kuulipildujate pataljon, 51. ja 161. kahuribrigaad, 14. kaardiväe ning 70. ja 260. kahuripolk, 184., 499. ja 505. miinipildujapolk, 30. kaardiväe miinipildujapolk, 7. seniitsuurtükidiviis (465., 474., 602. ja 632. seniitsuurtükipolk), 1468. seniitsuurtükipolk, 108., 116. ja 432. üksik seniitsuurtükidivisjon, 45. üksik tankipolk, 72. üksik soomusrongidivisjon, 4. üksik soomusrong ning 1. inseneri- ja sapööribrigaad.

Detsembrist 1944 juunini 1945 asusid Eestis 8. armee staap (Tallinnas)ning selle 6. laskurkorpus (80., 125. ja 374. laskurdiviis) ja 109. laskurkorpus (109., 131. ja 64. kv laskurdiviis).

10. kaardiväearmee

10. kaardiväearmee peakorter (s/o 14040) saabus (Tallinna Lätist 1945. a suve lõpus. Eestisse toodi ka mitu selle armee väekoondist. 1944. a oktoobrist 1945. a maini osales ta lahinguis Kuramaal. 1945. a allusid armeele: 19. kaardiväe Siberi laskurkorpus ( 22., 56. ja 65. kaardiväe laskurdiviis, 116. kaardiväe üksik sidepataljon, 96. üksik sapööripataljon jt). 19. kaardiväe laskurkorpuse 56. laskurdiviisile alluska Aleksander Matrossovi nimeline 254. kaardiväe motolaskurpolk (s/o 92953), mis saabus Eestisse 1945. a juunis Ja paiknes alates detsembrist 1945 Tartus.

15. kaardiväe laskurkorpus (36. mehhaniseeritud diviis, 30. ja 85. kaardiväe laskurdiviis, 136. kaardiväe üksik sidepataljon, "Smerši" osakond jm üksused) . Korpus asus Eestis ilmselt juba 1945. a suvest. Selle korpuse baasil moodustati 1946. a Rakvere ümbruses 15. kaardiväe õhudessandikorpus.

26. maini 1946 allus 15. kaardiväe laskurkorpusele ka 29. kaardiväe Jelnja Punalipuline laskurdiviis (s/o 20636), mis paigutati 1945. a suvel Kuramaa läänerannikult Rakvere piirkonda. Diviisiülem oli kuni juunini 1946 polkovnik Venedikt Mihhailovitš Lazarev. Diviisi koosseisu kuulusid: 87. M. V. Frunze nim. kaardiväe punalipuline laskurpolk; 90. kaardiväe laskurpolk; 93. kaardiväe punalipuline laskurpolk; 62. kaardiväe punalipuline suurtükipolk (s/o 20629); 79. üksik õppe-tankipataljon (s/o 62195); 34. üksik kaardiväe tankitõrjesuurtükidivisjon; 31. üksik kaardiväe luurerood; 32. üksik kaardiväe sapööripataljon; 41. üksik kaardiväe sidepataljon (s/o 41069); 498. (30.) üksik meditsiini-sanitaarpataljon; 578. (27.) üksik autotranspordirood; 35. kaardiväe üksik keemiakaitserood; 63. üksik kaardiväe seniitsuurtükidivisjon (s/o 18736); 132. välipostijaam; 267. Riigipanga välikassa; 622. (36.) välipagaritöökoda; 609. (26.) diviisi veterinaarlaatsaret; 179. väliautoremondibaas (s/o 92606).

2. tankidiviis

2. kaardiväe Tatsinskaja Punalipulise Suvorovi ordeniga tankidiviis; s/o 43055)staap asus pärast II maailmasõda Võrus Taara kasarmutes. Diviis sai oma nime Tatsinskaja küla (staniitsa) järgi Doniäärse Rostovi oblastis, formeeriti kohe peale sõda 2. kaardiväe tankikorpusest. Korpusse kuulusid 1945. a kevadel 4., 25. ja 26. kaardiväe tankibrigaad ning 4. kaardiväe motolaskurbrigaad. Korpuse diviisiks formeerimisel said tankibrigaadidest tankipolgud, diviis allutati otse Leningradi sõjaväeringkonnale. Koosseis 1945: 4. kaardiväe Minski Punalipuline Suvorovi ordeniga tankipolk (Võrus) (s/o 35670); 25. kaardiväe tankipolk (s/o 18995); 26. kaardiväe Jelnja Punalipuline Suvorovi ordeniga tankipolk (Tartus) (s/o 31610); 272. kaardiväe Smolenski Punalipuline Suvorovi ordeniga motolaskurpolk; 873. kaardiväe Minski Aleksander Nevski ordeniga liikursuurtükipolk (varem 2. tankikorpuse 1500. Minski liikursuurtükipolk); 51. üksik motosapööripataljon (s/o 73471); 2158. sõjaväepostijaam (s/o 52535); 2802. üksik kaardiväe kadreeritud miinipildujadivisjon (s/o 66468)

NSV Liidu Riigikaitse Rahvakomissariaadi ehitusväeosad

Sõjas purustatu taastamiseks moodustati tööpataljone. Osa neist formeeriti sõjaaegsete lahinguväeosade vanema isikkoosseisu baasil, kes 1945. a veel demobiliseerimisele ei kuulunud. 289. üksik tööpataljon asus 1945. a teisel poolel Tallinnas ning tegeles sadama taastamisega. Mitu tööpataljoni oli ka põlevkivikaevanduste alal.

Maavägede meditsiiniväeosi ja -asutusi

1945. a asus Eestis kümneid evakuatsiooni- ja välihospidale, sealhulgas: 731. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus 1.10.1944-15.01.1945; 706. sõjaväehospidal Viljandis (-24.09.1945-); 627. liikuv kirurgiline välihospidal Rakveres 11.11.1944-21.01.1945; 519. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 1.12.1944-15.01.1945; 364. liikuv kirurgiline välihospidal Kuressaares 11.10.1944-25.11.1945; 448. evakuatsioonihospidal Tallinnas 1.03-24.09.1945; 4285. nakkushospidal Tallinnas 1.10.1944-7.01.1945; 4267. nakkushospidal Valgas 19.06-1.07.1945; 3415. sorteerimis-evakuatsioonihospidal Valgas 1.10.1944-1.03.1945; 3. liikuv kirurgiline välihospidal Tapal 1.07.1945-4.07.1946; 2698. liikuv terapeutiline välihospidal Tartus 1.04.1945-24.09.1945; 2586. liikuv terapeutiline välihospidal Viljandis 21.06.1945-23.07.1945; 2548. evakuatsioonihospidal Sakus 3.11.1944-24.07.1945; 2541. evakuatsioonihospidal Valgas (-24.07.1945-); 2198. nakkushospidal Kuressaares 1.11.1944-1.03.1945, Tallinnas 1.04-24.09.1945; 2186. liikuv terapeutiline välihospidal Ristil 1.12.1944-15.01.1945; 2098. sõjaväehospidal Pärnus (-1.11.1945); 1930. kergelthaavatute hospidal Valgas 1.10.1944-15.01.1945; 1926. evakuatsioonihospidal Valgas 30.09.1944-6.01.1945; 1924. evakuatsioonihospidal Võrus 15.09.1944-14.03.1945; 1864. evakuatsioonihospidal Võrus 22.08.1944-8.01.1945; 138. pea-välievakuatsioonipunkti valitsus vastuvõtupunktiga Ristil 5.10.1944-15.01.1945; 1342. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944-15.02.1945; 1326. evakuatsioonihospidal Valgas 15.10.1944-15.03.1945; 1161. liikuv kirurgiline välihospidal Pärnus (1.01-15.01.1945); 1011. evakuatsioonihospidal Kiviõlis 1.11.1945-1.07.1946 (sellest moodustati MVD Erihaigla nr 1011, mis teenindas Eestis asunud sõjavangilaagreid); 101. liikuv kirurgiline välihospidal Haapsalus (1.07-1.10.1945)

13. evakuatsioonihospidal Tallinnas (nimetati ümber 13. sõjaväehospidaliks ja eksisteeris selle nime all 1994. a-ni)Tallinna garnisoni hospidal[küsitav] (praeguses Kaitsejõudude Peastaabi hoones Juhkentali tänav 58 või Põhja Ringkonnaprokuratuuri hoones Tatari tänav 39).

Õhujõud

13. õhuarmee

Lennuväekorpuse staap Tartus Barclay platsil (Ülikooli 18) (hiljem vähendati diviisiks). 281. ründelennuväediviis (s/o 49748), allus 13. õhuarmeele; koosseisus: 448. ründelennuväepolk (s/o 42145); 703. Tallinna Kutuzovi ordeniga ründelennuväepolk Tartus (s/o 42168) 1944-25.03.1947; 872. ründelennuväepolk (pommituslennukid Il-2) (s/o 42180);

Sõjaväelennuväljad Eestis 1945. a: Putkaste, Käina v, Hiiumaa; Rohuküla; Põltsamaa; Sinalepa; Leetse mõis; Nehatu; Kuusiku; Kehtna; Olgina

Õhukaitse

1945.a septembris formeeriti sõja ajal moodustatud Leningradi õhukaitsearmee ümber õhukaitse Erikorpuseks. 1944. a sügisel pärast Tallinna vallutamist toodi Leningradi oblastist Eestisse 77. õhukaitsediviis, mille suuremad üksused asusid Tallinnas, Tartus ja Tapal. Diviisi koosseisu kuulusid seniitsuurtüki-, seniitkuulipilduja-, seniitprožektori- ja tõkkeaerostaadiväeosad, õhuvaatluse, teadustamise ja side väeosad, samuti õhukaitse jaoks eraldatud lennuväeosad. Veebruaris 1945 toodi Narva piirkonda ja Jõhvi õhuvaatlus-, teadustamis- ja sideroodu vaatluspostid, sinna paigaldati raadiolokatsioonijaamad „Redut“ (suutsid avastada lennukeid õhus 200-300 km kauguselt). 77. õhukaitsediviisile allunud väeosi 1945. a: 434. üksik seniitsuurtükidivisjon (Narva, Tallinn); 48. üksik prožektoripataljon

Merevägi

Balti laevastik

24. septembrist 1944 kuni 1946. a veebruarini asus Tallinnas Punalipulise Balti Laevastiku staap koos oma tugiüksustega. Laevastiku juhataja oli admiral Vladimir Tributs. 1944.a lõpul koosnes laevastik Kroonlinna, Tallinna, Saarte ja Riia merekaitsepiirkondadest. Tallinna Merekaitsepiirkonnale allus ka Porkkala-Uddi Mereväebaas, mida hakati ehitama 1944. a septembris Soomelt 50 aastaks saadud rendialale. Tallinna Merekaitsepiirkond eksisteeris veel 1947. a, ent hiljem reorganiseeriti see Tallinna Mereväebaasiks. Saarte Merekaitsepiirkond paiknes Väinamere saartel, staabiga Kuressaares.

Mereväe sadamaid Eestis 1945.a:Miinisadam (Tallinn);Vesilennusadam (Tallinn); Paldiski; Rohuküla (seda nimetati 1945. a dokumentides mereväebaasiks); Virtsu (nimetati samuti mereväebaasiks); Mõntu; Roomassaare; Triigi; Jaagarahu; [Abruka]].


Rannakaitsesuurtükivägi

27. juunil 1944 moodustati Leningradi oblastis Krasnaja Gorka garnisonis Balti Laevastiku juhataja käskkirjaga Tallinna Rannakaitsesektor, mille komandandiks määrati polkovnik Vladimir Rumjantsev. See loodi Isuri sektori baasil ning sinna kuulus 3 üksikut suurtükiväedivisjoni. üks neist oli 314. divisjon, mille koosseisus olid 156., 341. ja 380. suurtükipatarei (vastavalt 45, 127 ja 130 mm kaliibriga suurtükkidega). Septembri lõpus - oktoobri algul 1944 saabusid patareid Eestisse ning paigutati Aegna saarele. 1944. a lõpus toodi lisaks 1. kaardiväe Punalipulise mere-raudteesuurtükibrigaadi 5 divisjoni ja 3 üksikpatareid, mis osalesid sõjategevuses Kuramaal, Klaipeda juures jm, ent suundusid edasi ka Kesk-Euroopasse. Sõja lõppedes toodi osa divisjone tagasi ning üks raudteesuurtükkide divisjon asus ka Paldiskisse. Pakri neemele paigutati üks patarei nelja suurtükitransportööriga TM-1-180 (kaliiber 180 mm), mis võis tulistada mistahes raudteelõigult (suurtüki fikseerimiseks oli 8 tugijalga). üks patarei (nr 294) kolme raudteesuurtükiseadmega TM-3-12 toodi Pakri neemele 1945. a jaanuaris Hanko poolsaarelt (end. patarei nr 9). Viimaste kaliiber oli 304,8 mm ning need vajasid meresihtmärkide pihta tulistamiseks spetsiaalselt rajatud betoonaluseid.

Hiiumaal: 109. üksik suurtükidivisjon, allus 1945. a Balti Laevastiku Saarte Merekaitsepiirkonna Hiiumaa Rannakaitsesektorile, hiljem Saarte Rannakaitsesektorile. Divisjonile allusid järgmised patareid: 465. üksik suurtükipatarei; 320. üksik suurtükipatarei (Tohvri, Emmaste vald); 516. üksik suurtükipatarei (Ristna); 702. üksik suurtükipatarei (Hiiessaare). Hiiessaarest asustati enamus elanikest 1939. a seoses baaside rajamisega mandrile Haeska ümbrusse, 1942. a kevadel kolisid nad tagasi. 1944. a asusid nõukogude väed Hiiumaal sõjaeelseisse baasidesse ning 1945. a kevadel pidid Hiiessaare küla elanikud taas oma kodudest lahkuma.

Balti Laevastiku õhujõud:

66. miini- ja torpeedolennuväepolk (lennukid Tu-2); 106. üksik lennuväetehniline pataljon Tallinnas; 2. lennuväe remondirong, nimetati ümber 18. lennuväe remonditöökodadeks.

Mereväe lennuvälju Eestis 1945. a: Suurküla (Ämari mõis); Lasnamäe

Mereväeosi Eestis 1945. a: 487. üksik distsiplinaarpataljon Paldiskis (hiljem vähendati rooduks); Saaremaa Hüdrograafialõik; 223. üksik luuredivisjon; 174. energeetikakomando; 19. lennuväesalk; "Smerši" osakond Balti Laevastiku staabi juures; 8. manipulaatorisalk (tegeles navigatsioonimärkide paigaldamisega); Hiiumaa Tagalaosakond; Hiiumaa Rannakaitsektori Juhatus; 1198. mereväe postijaam; 295. üksik siderühm (allus Hiiumaa Rannakaitsektorile); 1197. mereväe postijaam; 702. üksik rannasuurtükipatarei (allus Hiiumaa Rannakaitsesektorile); "Smerši" osakond Hiiumaa Rannakaitsektori juures; Vaatlus- ja Sideteenistuse Hiiumaa Lõigu Juhatus; Tagalaosakond Rohukülas; 3. manipulaatorisalk; 146. üksik paikne laskurrühm; 1192. mereväe postijaam; üksiku salga suitsumaskeeringudivisjon; Saarte Rannakaitsesektori Poliitosakond; Saarte Rannakaitsesektori Juhatus; 4. õhuvaatlus-, teadustus- ja sidepataljon (allus Tallinna Mereväebaasile); 4. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile); 5. vahilaevade divisjon (allus Tallinna Mereväebaasile); Tallinna Merekaitsepiirkonna Rannakaitse Poliitosakond; 2. Balti laevastikuekipaaž (1945. a) Tallinnas (ajateenijate vastuvõtu- ja jaotuskeskus); hiljem kandis nimetusi: Tallinna Laevastiku Poolekipaaž, 3. Balti laevastikuekipaaž, asus Tallinnas 1961.a-ni, siis viidi üle Pionerskisse; Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse; Tallinna Merekaitsepiirkonna Juhatus ja Staap; Tallinna Merekaitsepiirkonna Poliitosakond; Tallinna Merekaitsepiirkonna Sideosakond, Kunda Manööverbaas; 1187. mereväe postijaam; 1189. mereväe postijaam; Tagalaosakond Paldiskis; Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Rannakaitseosakond; 1188. mereväe postijaam; 98. avariipäästesalk; 97. avariipäästesalk; Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Tagalavalitsus; Tallinna Merekaitsepiirkonna Insenerteenistuse Osakond; Tallinna Merekaitsepiirkonna Sanitaarosakond; Tallinna Merekaitsepiirkonna Staabi Rahandusosakond; 613. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile; 273. rannasuurtükipatarei, allus Tallinna Rannakaitsesektorile; Tallinna Merekaitsepiirkonna Sidesõlm; Tallinna Veekaitsepiirkonna Reidikaitse; Vaatlus- ja Sideteenistuse Paldiski Lõigu Juhatus; 9. väikeste allveelaevaküttide salk (allus TVMB 5. väikeste allveelaevaküttide divisjonile); Tallinna Merekaitsepiirkonna "Smerši" osakond; 876. üksik ehituspataljon Väike-Pakri saarel, vähemalt 01.1945-05.1947.; 873. üksik sõjaväeehituspataljon Tallinnas, vähemalt 02.1945-01.1949.

Tööpataljonid

Tööpataljonid 1941. aastal

1941.a sõjasuvel mobiliseeriti Eestist ja viidud Venemaale tööpataljonidesse umbes 32 600 Eesti meest[1].

 Pikemalt artiklis Eestlased tööpataljonides NSV Liidus
Tööpataljonid peale Teist maailmasõda

Sõjas purustatu taastamisel osalesid ka NKVD poolt peamiselt endistest sõjavangidest moodustatud nn tööpataljonid (ametliku nimetusega NKVD-MVD üksikud sõjaväeehituspataljonid). Pataljonides teenisid (ka paljudel ohvitseriametikohtadel) peamiselt NSV Liidu kodanikest endised sõjaväelased, kes olid sakslaste kätte vangi langenud ning Punaarmee poolt vabastatud. Ametlikult nimetati neid „repatriantideks“. Kui nad end pataljonides heast küljest näitasid ning mitmeaastase uurimise järel ei leitud, et nad oleksid „end vangisoleku ajal kompromiteerinud“, said nad 1947-1948 oma endise auastme tagasi.

1946. a alguses saadeti NKVD ehituspataljonidesse „teenima“ ka seni GULAG’i laagreis kinnipeetud Balti riikide kodanikud, kes langesid Punaarmee kätte vangi Saksa poolel võideldes. Vastavalt NL riigikaitsekomitee määrusele 3. detsembrist ja NKVD käskkirjale 14. detsembrist 1944 moodustati 1944. a detsembris Balti Laevastiku mereväebaaside ning Tallinna ja Riia merekaitsepiirkondade rannakaitse taastamiseks ja ehitamiseks NKVD ehitusvalitsus „Baltvojenmorstroi“. ,

Selle juhtkond asus Tallinnas, ülemaks (ja ühtlasi NKVD Glavpromstroi ülema asetäitjaks) määrati kindralmajor Ivan Komzin, ülema asetäitjaks kindralmajor Arseni Kurlõkin (end. Moldaavia ringkonna piirivalvevägede ülem). Selle koosseisu kuulusid Tallinna, Riia ja Porkkala mereväebaasi ehitusvalitsused. Tallinna Mereväebaasi Ehitusvalitsus ülemaks kohakaasluse alusel ülalmainitud kindralmajor Komzin, kes 1940-41 juhatas Paldiski mereväebaasi rajamist, olles tollal NSVL raskemasinaehituse ministri asetäitja ehituse alal). „Baltvojenmorstroi“ üksikud sõjaväeehituspataljonid (OVSB): 1. OVSB Tallinn (Pelgurand); 2. OVSB Tallinn; 5. OVSB; 7. OVSB; 8. OVSB; 9. OVSB.

NSV Liidu siseväed

63. sisevägede laskurdiviisi juhatus Tallinnas, diviisile allusid 1945. a:

17. mail 1945 moodustati 392. konvoivägede polk (s/o 7519), mis paiknes tollal 29 Eesti asulas Kontrolli- ja filtratsioonilaagrid allusid NKVD kontrolli- ja filtratsioonilaagrite osakonnale. 22. jaanuaril 1946 anti laagrid üle GULag’ile. üks filtratsioonilaager asus 1945. a Põllkülas. Tallinnas asus vähemalt 28.03.1946-ni Leningradi rinde erilaager 0316 (sellel oli „Smerši“ osakond, mis likvideeriti peale 28.03.1946)

NSV Liidu Piirivalve

 Pikemalt artiklis NSV Liidu piirivalve Eestis
  • 99. piirivalvesalk (s/o 2345) staabiga Rakveres alates 1944. a lõpust. 1945.a oli salgal 6 komandantuuri ning u 30 kordonit Lebjažjest (Leningradi obl. Lomonossovi raj.) Kolga-Aablani . 3. komandantuur asus Narva-Jõesuus, 4. Aseris, 5. Võsul ja 6. Haral.
  • 11. piirivalvesalk (s/o 2133) staabiga Kuressaares (Kingissepa), oli Saaremaal vähemalt 1945.a jaanuari algusest. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. a Vormsist Sõrveni.1940-1950. a-tel oli 1. komandantuur Vormsis, 2. Kärdlas, 3. Putkastes (Hiiumaal), 4.-6. Saaremaal.
  • 106. piirivalvesalk (s/o 2198) staabiga Tallinnas. Salga koosseisus oli Tallinna merekontrolli- ja läbilaskepunkt. Kordonid (ligi 30) asusid 1945. a Tsitrest Noarootsini.
  • 7. (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2243) Tallinnas.
  • (Balti) üksik piirivalve vahilaevade divisjon (s/o 2244) Haapsalus.

1953

1964

1990

vaata ka

Punalipuline Balti Laevastik, Balti Sõjaväeringkond, Balti Sõjaväeringkonna Õhukaitse, Strateegilised raketiväed, Õhujõud, Tsiviilkaitse,

Kirjandus

  • "Võõrväed Eestis 20. sajandi lõpukümnendeil", Jüri Pärn, Margus Hergauk, Mati Õun. Sentinel 2006 Tallinn
  1. ↑ 1941-1942. aasta tööpataljonid – surmapataljonid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nõukogude_väeosad_Eestis&oldid=1574902"