Kriminaalasi

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kriminaalasi (ingl criminal case või criminal proceedings) on toimepandud kuriteo asjaolusid selgitav konkreetne kriminaalmenetlus.[1] Kriminaalasja lahendamisel viib uurimisasutus läbi erinevaid toiminguid (nt ülekuulamine, vastastamine, vaatlus, läbiotsimine ja uurimiseksperiment).[2] Uurimisasutus võib teha ka mitmeid menetlusosaliste põhiõigusi riivavaid toiminguid (nt kutsega menetlustoimingule allutamine, sundtoomine, kinnipidamine, vahistamine, vara arestimine).[3] Kriminaalasi esitatakse kirjalikult kriminaaltoimikus[4], mis sisaldab kriminaalasja uurimisel kogutud dokumente ja tõendeid.[3]

Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaalasju võib ühendada või eraldada kriminaalmenetluse eelstaadiumis.[2] Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine on reguleeritud Karistusseadustiku §-s 216.

Kui mitut isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises, siis ühendatakse kriminaalasjad ühiseks menetluseks. Samuti võib ühendada kriminaalasjad ühiseks menetluseks juhul, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises või kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.[5]

Ühest kriminaalasjast eraldatakse teine kriminaalasi eelkõige siis, kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega. Samuti võib kriminaalasjad eraldada selleks, et vältida kuriteo aegumist või tagada mõistlik menetlusaeg. Kriminaalasju saab ühendada ja eraldada vaid uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega.[5]

Kriminaalasja osapooled[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaalasja osapoolteks on prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Prokurör osaleb kriminaalasja arutamise protsessis riikliku süüdistajana. Süüdistatav on isik, kellele on süüdistus esitatud ja kannatanu on isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Tsiviilkostja on isik, kes kannab varalist vastutust tekitatud kahju eest. Veel võib osaleda kriminaalasja arutamisel süüdistatava kaitsja ja kolmas isik, kes kaasatakse kriminaalasja juhul, kui kriminaalasja lahendamine otsustab ka tema õiguste ja kohustuste üle.[6]

Kriminaalasja lahendamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaalasjad jagunevad üldmenetlusteks ja lihtmenetlusteks.[7]

Üldmenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Üldmenetluses täidab prokurör süüdistaja funktsiooni ja kaitsja süüdistatavat kaitsvat funktsiooni. Kohtus tutvutakse tõenditega, kuulatakse ära kannatanud, tunnistajad, süüdistatavad ja vajadusel ka eksperdid, kelle ilmumine kohtuistungile on kohustuslik. Kohtuvaidluses peab prokurör süüdistuskõne ja kaitsja seevastu kaitsekõne. Esitatakse mõlema poole seisukohad ja kohus teeb nende põhjal otsuse. Kohus mõistab süüdistatava kas õigeks või süüdi.[6]

Lihtmenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtmenetlus jaguneb neljaks: lühimenetlus, kokkuleppemenetlus, kiirmenetlus ja käskmenetlus.[7]

Lühimenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Lühimenetlust saab rakendada siis, kui süüdistatav on lühimenetlusega nõus ja karistusseadustik ei näe toimepandud kuriteole ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetluse käigus kriminaalasjaga seotud tunnistajaid ja eksperte välja ei kutsuta ning menetlus viiakse läbi vaid toimikumaterjalide põhjal.[7]

Kokkuleppemenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtmenetluse kõige levinum liik on kokkuleppemenetlus. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on vajalik nii prokuröri, kaitsja, süüdistatava, kannatanu kui ka tsiviilkostja nõusolek. Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör räägivad omavahel läbi ja lepivad kokku karistuse toimepandud teo eest. Kokkulepe avaldatakse kohtuistungil ja kohtuotsus on alati süüdimõistev.[6]

Kiirmenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirmenetluseks esitab prokurör kohtule taotluse 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kiirmenetluse jaoks on vajalik, et tegu oleks teise astme kuritegu ning asjaolud peavad olema selged ja tõendid kogutud.[7]

Käskmenetlus[muuda | muuda lähteteksti]

Käskmenetluses kohtusaalis istungit ei toimu ja menetlus on kirjalik. Käskmenetluse kohaldamiseks peab toime pandud teo eest karistus olema rahaline. Käskmenetluses saadab prokuratuur kohtule kriminaaltoimiku ja kohus teeb selle põhjal otsuse.[7]

Kriminaalasja arutamine kohtus[muuda | muuda lähteteksti]

Kriminaalasja arutab maakohus, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Maakohtu esimese astme kriminaalasju arutav koosseis koosneb eesistujast ja kahest rahvakohtunikust. Kriminaalasju teise astme kuritegude kohta arutab kohtunik üksi.[8] Kui kriminaalasja arutab ringkonnakohus, siis peab seda tegema vähemalt kolme ringkonnakohtunikuga kohtukoosseis. Kriminaalasja eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.[9] Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.[10]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kriminaalasi". Sõnaveeb. Eesti Keele Instituut. Vaadatud 16.11.2020.
  2. 2,0 2,1 E. Kergandberg, M. Sillaots. Kriminaalmenetlus. Tallinn: Juura 2006, lk 260.
  3. 3,0 3,1 Tristan Ploom. "KRIMINAALTOIMIKU JA ABIMATERJALI KOOSTAMINE". Failitüüp: PDF. Vaadatud 16.11.2020.
  4. "Kriminaalasi". Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 16.11.2020.
  5. 5,0 5,1 "Kriminaalmenetluse seadustiku § 216". Riigi Teataja. Riigikogu. Vaadatud 16.11.2020.
  6. 6,0 6,1 6,2 "Kriminaalasjad". Eesti kohtud. Vaadatud 16.11.2020.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 "Kriminaalmenetlus". Eesti kohtud. Vaadatud 16.11.2020.
  8. "Kriminaalmenetluse seadustiku § 18 lg 1 ja 2". Riigi Teataja. Riigikogu. Vaadatud 16.11.2020.
  9. "Kriminaalmenetluse seadustiku § 19 lg 1". Riigi Teataja. Riigikogu. Vaadatud 16.11.2020.
  10. "Kriminaalmenetluse seadustiku § 20 lg 1". Riigi Teataja. Riigikogu. Vaadatud 16.11.2020.